KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Otsuse tegemise aeg ja koht 20. septembril 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-490 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla

) § 67 p 1 järgi on kinnipeetaval allumiskohustus. Kinnipeetav on kohustatud vastu vaidlemata täitma vanglaametniku seaduslikku korraldust (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-3-1-103-06). Ametniku seadusliku korralduse tahtlik eiramine on tõlgendatav otsese allumatusena ja ohustab vangla üldist julgeolekut. Korralduse täitmata jätmine võib olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge. Kuna praegusel juhul ei olnud ametniku korraldused kinnipeetavale tühised, tuli tal neid täita. Õiguskuulekale käitumisele suunamise üks osa on kinnipeetava allutamine vanglas kehtestatud distsipliinile, mis realiseerub läbi korralduste andmise ja vanglas kehtiva korra. 1.5.

, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kohaldada kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi, sh kartserisse paigutamist (

§ 63lg 1 p 4).

X viivitas korralduse täitmisega sihilikult ning täitis selle alles 30 minutit hiljem, käitudes sealjuures bravuurikalt, väljakutsuvalt ja eirates viisaka käitumise norme. X õigusrikkumine on menetleja hinnangul raske. Tema karistamata jätmine võib mõjutada negatiivselt teiste kinnipeetavate käitumist. Seetõttu on oluline heidutada rikkumise toimepannud kinnipeetavat ja teisi selliselt mitte käituma. Kaebajal on korralduste täitmata jätmise eest mitu kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistus on proportsionaalne toimepandud süüteoga ja täidab eesmärki suunata kaebaja õiguskuulekale teele. 2

63 lg 3 teise lause järgi võib ühe ja sama distsiplinaarkaristuse eest kohaldada üht karistust. Xl tuli kanda aga kaht karistust. Käskkirjaga määrati karistuseks kolm ööpäeva kartserit, kuid kaebajal keelati ka lühiajaline kokkusaamine. 2.

1. Käskkiri on vastuolus põhiseadusega (PS). PS § 13 kaitseb igaüht riigi omavoli eest. Ametnik lõhub sellega kinnipeetava seisundit, kui kinnipeetavale antakse kinnitus kokkusaamiseks, kuid lubadust ei täideta. Selline käitumine on pahatahtlik. Kartserisse paigutamine oleks võinud toimuda enne või pärast lühiajalist kokkusaamist. Kokkusaamine oleks saanud toimuda ka X kartseris viibimise ajal. Tallinna Vanglas on see tavapraktika. Käskkiri ei sisaldanud kogu karistust, mida kohaldati, seega polnud haldusakt üheselt mõistetav (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55). Käskkirjas on kaalutlused esitatud ühe karistuse kohta (HMS § 56 lg 3). Käskkiri ei vasta õigusselguse põhimõttele. Teise karistuse käskkirjas esitamata jätmisega võeti Xlt õigus kaevata kahe karistuse kandmist edasi.
3. jaanuari
4. a vaideotsusega nr 5-15/24/227-2 jättis vangla vaide rahuldamata. 3.
5. Vaide esitajale on käskkirjaga määratud üks karistus.

§ 24

lg 4 alusel ei võimaldata lühiajalisi kokkusaamisi distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale. Kokkusaamiste võimaldamine on seadusega piiratud ning vanglal ei ole selle üle kaalutlusõigust (Tartu Ringkonnakohtu

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-22-1504). Vaide esitaja lühiajalise kokkusaamise kuupäev kattus kartseris viibimise ajaga. Seetõttu kokkusaamine tühistati. Kokkusaamise ärajäämine ei olnud karistus, vaid tagajärg käskkirjas määratud karistusele. Vaide esitaja on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ning pidi olema teadlik lühiajalise kokkusaamise ärajäämisest kartserikaristuse ajal. Kinnipeetaval ei saanud seega olla õigustatud ootust minna kokkusaamisele karistuse kandmise ajal. 3.
3. Kartserikaristusega kaasnevad piirangud tulenevad õigusaktist, mistõttu ei ole neid vaja kartserikaristuse määramise käskkirjas ära märkida ja nende kohaldamist eraldi põhjendada (

§ 651lg 4 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 5.

detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-141-11). Käskkirja kaalutluste järgi oli kaebaja rikkumine raske ja intensiivne (rikkumine kestis pikka aega), mistõttu oli teiste karistuste kohaldamine välistatud. Distsiplinaarkaristus pööratakse üldjuhul täitmisele kohe, st ilma põhjendamatu viivituseta (

§ 65lg 1).

Karistuse täitmisele pööramisel lähtus vangla sellest, millal tal oli võimalik kartserisse paigutamine teoks teha. Vaidlustatava käskkirja alusel ei ole Xle määratud katseaega, seetõttu ei saanud karistuse täitmisele pööramist edasi lükata. Kartserisse paigutamine ei saanud toimuda seega enne ega pärast kokkusaamist.

1. Kaebaja esitas
2. veebruaril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla
3. detsembri 2023 käskkirja ja
4. jaanuari
5. a vaideotsuse tühistamiseks. 4.
6. Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-41-11 ei oma praeguse vaidlusega puutumust. See lahend on lisapiirangute kohaldamise ja nende põhjendamata jätmise kohta. Praegune vaidlus on kahe erineva karistuse määramise kohta. Lühiajalise kokkusaamise ärajätmine on märgitud

-s eraldi karistusena, seega ei pea seadusandja kohtumise piiramist eraldi kartserikaristuse osaks. Kokkusaamise heakskiitmise ajal ei olnud kaebajat kartserisse paigutatud. Kaebaja lühiajalise kokkusaamise keelamine ei olnud õigustatud ning oli kaebajale üllatav ja ootamatu. Ametnik ei 3

§ 65lg 6 võimaldab distsiplinaarkaristuse täitmisele pöörata kaheksa kuu jooksul.

Vangla oleks saanud jätta karistuse tõttu kokkusaamise ka kinnitamata. Viimasel juhul ei oleks tekkinud kaebajal põhjendamatut ootust. Kuna

§-s 63 on mõlemad kaebajale kohaldatud karistused sätestatud eraldi distsiplinaarkaristusena, ei tohi neid ühe ja sama teo eest määrata. Ametnik kasutas ära

§ 24lg 4 üldsõnalisust, et karistada kaebajat ka teise karistusega.

Käskkirjas teise karistuse esitamata jätmisega võttis vangla kaebajalt võimaluse topelt karistamise edasikaebamiseks.

1. Tallinna Vangla
2. märtsi
3. a vastuse kohaselt tuleb kaebus rahuldamata jätta. 5.
4. Vastustaja otsused on õiguspärased. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et ta pani rikkumise toime. Kaebaja leiab, et käskkiri tuleb tühistada, sest talle on ühe rikkumise eest kohaldatud kahte karistust. Vastustaja sellega ei nõustu. Vangla
5. detsembri
6. a käskkirjast ei nähtu, et kaebajale oleks määratud lisaks kartserikaristusele ka lühiajalise kokkusaamise keeld. Kaebajale on käskkirjaga määratud üks karistus. 5.2.

§ 65lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele üldjuhul kohe.

Vanglateenistuse ametnik võib distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist (

§ 65lg 2).

Vangla

1. detsembri
2. a käskkirjaga ei määratud karistuse täitmisele pööramist katseajaga. Seega tuli kartserikaristus kohe täitmisele pöörata. Vaidlusalune käskkiri jõudis kartserisse paigutamist korraldava ametnikuni
3. detsembril
4. Üksuse praktika kohaselt tehakse kartseripaigutus esimesel võimalusel, kuid sõltuvalt ametnike ressursist ja muudest hädavajalikest toimingutest võib paigutamine toimuda mõnepäevase viibimisega. Üksuse juhi selgitusel ei tehta paigutamist ka peale kella 13.
5. Kui teenistuses on vähem ametnikke, arvestatakse kartserisse paigutamisel ka sellega, et kartserikaristuse täitmise lõpp ei langeks nädalavahetusele. 5.
6. Vangla ei ole karistuse täideviimisel ebamõistlikult viivitanud. Kaebaja karistuse kandmine langes juhuslikult ajale, mil talle oli planeeritud lühiajaline kokkusaamine. Sellest ei saa järeldada, et vangla teadlikult ja tahtlikult oleks soovinud kaebajat teistkordselt distsiplinaarkorras karistada või kokkusaamise õigust piirata. Kuna inspektor-kontaktisik karistuse täitmisele pööramisega ei tegele, ei saanud ta teada, et kaebajale on määratud kartserikaristus, mille kandmise aeg kattub lühiajaliseks kokkusaamiseks planeeritud kuupäevaga. Kaebaja ei öelnud
7. detsembril 2023 karistuse täitmisele pööramisel kokkusaamise kohta midagi. 5.
8. Kaebaja ei oleks jõudnud kokkusaamise ajaks karistust ära kanda ka siis, kui tema karistus oleks pööratud täitmisele
9. või
10. detsembril
11. Kaebaja
12. detsembri
13. a vanglale esitatud taotluse (digitoimiku leht (dtl) 63) järgi ei olnud kaebajal enda kartseris paiknemise kohta pretensioone. Lisaks sai kaebaja
14. detsembril sõbratariga suhelda telefoni teel. Vangiregistri andmetel pidas kaebaja
15. detsembril 2023 kell 10.22–18.27 kuus telefonivestlust (kestusega üheksa minutit ja 45 sekundit, 14 minutit ja 47 sekundit, neli minutit ja 40 sekundit, kolm minutit ja 29 sekundit, kümme minutit ja 36 sekundit ning 24 minutit ja 36 sekundit). KOHTU PÕHJENDUSED 4

§ 67p-i 1.

Käskkirja kohaselt eiras kaebaja korraldust lõpetada teise kinnipeetavaga jalutusõues jalutades hõikamine. Samuti keeldus kaebaja täitmast valvurite korraldust minna teise jalutusõue. 9.

§ 67

p 1 järgi on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kinnipeetaval on kohustus vanglaametnike korraldusi järgida sõltumata sellest, kas ta peab neid õiguspärasteks. Ametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ja korralduse tühisus on ilmselge (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-15-3133, p 13).
3. Tallinna Vangla direktori käskkirjaga kinnitatud vangla kodukorra, mille kohus võtab praeguse asja toimiku juurde, p 1.14.14 järgi on kinnipeetaval keelatud hõigelda, vahetada teise kinnipeetavaga valjul häälel infot, karjuda või häirida muul viisil teisi vanglas viibivaid isikuid. Lisaks on kodukorra p 1.14.15 esimese lause kohaselt kinnipeetaval keelatud suhelda kinnipeetavatega, kes on teises osakonnas, päevakava järgi suletud kambris või kartseris, v.a hõivetegevuse ajal.
4. Vangla kodukorra p 4.6 näeb ette, et kui kinnipeetav paneb jalutuskäigule minnes või jalutuskäigul toime distsipliinirikkumise tunnustele vastava teo, otsustab vanglateenistuse ametnik jalutuskäigu jätkamise või katkestamise. Ametnikul on õigus otsustada, kuidas jalutuskäik jätkub või kas see katkestatakse.
5. See, et kaebaja eiras kodukorra tingimusi, on tõendatud V. Saare
6. novembri
7. a ettekandega (dtl 38), T. Kotke
8. novembri
9. a ütlustega (dtl 57) ja
10. detsembri
11. a menetlustoimingu protokolliga, milles on esitatud Tallinna Vangla N hoone kehakaamera 7_XP 11 salvestise kirjeldus (dtl 49).
12. Ametnike korraldused olid seaduslikud. Kaebajal tuli järgida vangla kodukorda ja lõpetada jalutusõues hõikamine teise osakonna kinnipeetavaga. Kuna kaebaja seda ei teinud, tuli tal liikuda teise jalutusõue. Asjaolu, et algselt andis valvur kaebajale korralduse minna oma kambrisse, kuid hiljem kaugemal paiknevasse teise jalutusõue, ei muuda korraldust ebaselgeks. Vangla antud korralduse muudatus oli kaebajale soodsam. Kaebaja ei pidanud jalutuskäiku lõpetama, vaid tal tuli minna teise jalutusõue. Salvestise kirjeldusest ja valvuri ettekandest ilmneb, et kaebajale ei olnud korraldused ebaselged. Ta ei soovinud ametniku korraldusi täita, nõudes, et korraldused annaks peavalve.
13. Kaebajale ette heidetud distsiplinaarsüütegude kirjeldused vastavad seega distsiplinaarsüütegude koosseisudele. Järelikult esines alus kaebajat distsiplinaarkorras karistada. Kaebaja ei ole käskkirjas määratud karistuse proportsionaalsust vaidlustanud, vaid on leidnud, et kartseris viibimine mõjus talle koguni hästi (dtl 63). Ka kohtu hinnangul pole kolme ööpäevane kartseris viibimine ebaproportsionaalne, arvestades rikkumise raskust ja seda, et kaebajal oli rikkumise toimepanemise ajal mitu kehtivat distsiplinaarkaristust. 5

§ 65lg 1 järgi pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe.

Karistuse mõju on suurim sel juhul, kui karistus järgneb rikkumise toimepanemisele võimalikult kiiresti. 17. Vastustajal ei ole karistuse täitmisele pööramisel võimalik valida kaheksa kuu jooksul sobivat aega, nagu kaebaja leiab.

§ 65

lg-s 6 sätestatud kaheksakuune ajavahemik on aeg, mille jooksul on karistuse täitmisele pööramine lubatav. See on täitmisele pööramise aegumistähtaeg (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus ajas nr 3-19-2164, p 21). See ei anna alust karistuse täitmisele pööramisega põhjendamatult viivitada.
3. Kaebaja karistuse kandmise ajal kehtinud

§ 24lg 4 (redaktsioon RT I, 03.02.2023, 29, kehtis kuni 31.

detsembrini 2023) järgi ei võimaldatud distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale lühiajalisi kokkusaamisi. Kaebajal polnud seega võimalik karistuse kandmise ajal lühiajalisele kokkusaamisele minna. See, et kaebaja ei kandnud kartserikaristust kokkusaamise heakskiitmise ajal, ei ole määrav.

§ 24

lg 4 sätestas sõnaselgelt, et kartserikaristuse kandmise ajal kokkusaamisi ei võimaldata. 19.

§ 63

lg 1 võimaldab määrata distsiplinaarkaristuseks ühe lühiajalise kokkusaamise keelu (p 2). Sellest ei järeldu, et kartserikaristuse kandmise ajal

§ 24lg 4 ei kehti.

Kuna kartseris karistuse kandmise ajal kokkusaamisi toimuda ei võinud, oli kaebaja kokkusaamise ärajäämine karistuse kandmise tingimustega kaasnev tagajärg, mitte teine karistus. Kuna kaebaja ei ole pidanud kandma ühe rikkumise eest kaht karistust, ei tõusetu küsimust selles, kas kaebajale oli tagatud võimalus vaidlustada teise karistuse määramist.

1. Kaebajal ei saanud tekkida õigustatud ootust lühiajaliseks kokkusaamiseks. Kaebaja oli teadlik enda distsipliinirikkumisest. Samuti on kaebajal olnud võimalus tutvuda vangistust reguleerivate õigusaktidega. Seega pole põhjust pidada distsipliinirikkumise tagajärge ega kartserikaristuse tingimusi kaebajale ootamatuks.
2. Tallinna Vangla
3. detsembri
4. a käskkirja täitmisele pööramine ei ole seega õigusvastane. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
5. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist nõudnud. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad seega nende endi kanda. Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 6