Obsah (4)

§ 112§ 110§ 249§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2601 Määruse kuupäev 19. september 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks seoses helistamise piirangutega RE

) § 62 lg 2 alusel väljavõtte Xi vabakasutuskontost ajavahemiku

1. mai kuni
2. september
3. a kohta.
4. Kuna taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et lähtudes

§ 112lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada taotleja

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 5.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

1. Kuna kohtuasja materjalidest nähtuvalt esitas taotleja esialgse õiguskaitse taotlusega seonduva vaide Viru Vanglale
2. septembril 2024, mis on veel vangla menetluses, on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
3. Taotleja nõuab esialgse õiguskaitse korras keelata Viru Vanglal telefoninumbrite xxxxxx ja xxxxxx blokeerimine ja kohustada tagada nendele helistamine. Samuti palub taotleja keelata Viru Vanglal era ja ametiasutuste numbritele helistamiste blokeerimine ja nende esitamise nõudmine enne helistamist ning kohustada tagama helistamine soovitud numbritele vabalt ja takistamatult.
4. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu halduskolleegiumi
5. septembri
6. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem, kuivõrd taotluse rahuldamise eelduseks on ülekaalukas vajadus.
7. Kohus leiab, et põhivaidluse äraotsustamine esialgse õiguskaitse menetluses ei ole praeguses asjas põhjendatud.
8. VangS § 28 lg 3 järgi võib piirata kinnipeetava õigust kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Vangla sisekorraeeskirja § 511 lg 21 kohaselt võib direktori volitatud ametnik otsustada, et kinnipeetavad on kohustatud vanglale esitama isikute andmed, kellele nad soovivad helistada, enne helistamist. Viru Vangla
9. mai
10. a korraldusega nr 1-4/454-1 3 kohustati teises üksuses paiknevaid kinnipeetavaid esitama andmed, kellele kinnipeetav soovib helistada, enne telefonikõne tegemist.
11. Esmalt märgib kohus, et taotleja ei ole ära näidanud, et tal esineks vaidemenetluse ajal ülekaalukas vajadus helistada taotluses toodud telefoninumbritele, mille vangla on ära blokeerinud, ning helistada ilma, et taotleja edastaks eelnevalt andmeid teostatavate telefonikõnede kohta. Taotleja äriühingul on olemas teine juhatuse liige, kes saab samamoodi äriühingut kõikide tehingute tegemisel esindada, ning taotlejal on võimalik telefonikõnede teostamise asemel sotsiaalsete sidemete säilitamiseks pidada kirjavahetust või saada soovitud isikutega kokku. Ka ei nähtu kohtule, et telefonikõnede kohta andmete esitamine tekitaks taotlejale ülemääraseid ebamugavusi.
12. Lisaks ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud avalikust huvist lähtuvalt. Samuti ei nähtu kohtule, et vangla oleks taotleja suhtes õigusvastaselt käitunud.
13. Juhul, kui taotlejal ei võimaldata helistada telefoninumbritele xxxxx ja xxxxx põhjusel, et telefoninumbrite kasutaja on teavitanud vanglat sellest, et taotleja terroriseerib ja ähvardab teda, on vangla tegevus kooskõlas eesmärgiga tagada vangla üldine julgeolek, sh tõkestada ja ennetada telefoninumbrite kasutaja suhtes süütegude toimepanemist.
14. VangS § 28 lg-st 3 tulenevalt ei saa kinnipeetav nõuda piiramatut õigust helistada soovitud numbritele. Kuivõrd kõnesid teostavad ametnikud peavad vangla julgeoleku tagamiseks olema veendunud, et taotleja poolt taotletud telefoninumbrile helistamine on lubatav ehk taotleja teeb telefonikõne isikule, kellele on lubatud helistada, on selleks vajalik taotleja poolt vastavate andmete esitamine vanglale enne telefonikõnede teostamist. Asjaoludest ei nähtu, et vangla oleks piiranud taotleja telefoni kasutamist põhjendamatult.
15. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus Xi esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.
16. Kohus asendab avaldatavas määruses selles märgitud isikute nimed ja telefoninumbrid tähemärgiga (

§ 175lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4