) § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 5 alusel jätta kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastada kaebajale. VAKO asus seisukohale, et kuna Hankija ei saa hankelepingut sõlmida vaidlustusmenetluse tõttu, siis pole võimalik täita RHADs toodud tähtaegasid ning kuna Hankija aga ei tunnistanud Riigihanke hankemenetlust kehtetuks mõistes, et kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane (Hankija ei ole tunnistanud Riigihanke menetlust kehtetuks ühelgi vaidlustuses esitatud põhjusel), siis Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsus ei ole tingitud vaidlustuse esitamisest ja
lg 51 sätestatud koosseis kaebajale esindajakulude väljamõistmiseks ei ole täidetud.
lg 51 eeldused (Hange tunnistati kehtetuks sõltuvalt Kaebaja vaidlustusest 2 Hankes) ning VAKO oleks pidanud Kaebaja lepingulise esindaja kulud Hankijalt vaidlustusmenetluse lõppemisel välja mõistma. 2) Hankija poolt Hanke kehtetuks tunnistamise põhjus oli selgelt otsitud, kuna juba 16.05.2024, kui Hankija võttis vastu käskkirja, pidi ta teadma, et
lg 2 kohaselt ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist teate esitamisest otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine. Järelikult oli 16.05.2024 seisuga esimene võimalik kuupäev, millal Hankija oleks saanud sõlmida Hankes hankelepingu, oli esmaspäev, 03.06.
lg 1 p-le 7 oleks Hankija võinud hankelepingut muuta, sest vähene muudatus seoses hankelepingu sõlmimise ajaga ei oleks olnud oluline, arvestades töövõtulepingu kestvust. 3) Seonduvalt VAKO otsuses tehtud viitega lepingu sõlmimise kuupäevale kui
lg 3 p 6 määratlemata õigusmõiste „põhjendatud vajaduse korral“ sisustamisel on iseenesest mõistlik vaadata, kuidas on sarnast olukorda hinnatud näiteks varasemas kohtupraktikas. Õige on Hankija seisukoht, et nii Euroopa Kohtu kui ka Eesti kohtute praktika on siiani tunnustanud hankija väga laia diskretsiooniruumi hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsustamisel. 5) Isegi, kui halduskohus peaks leidma, et kaebajal ei ole õigust nõuda vastustajalt tema poolt kantud menetluskulude hüvitamist
lg 51 alusel (kuna väidetavalt ei ole selle kohaldamise eeldused täidetud), palub kaebaja mõista välja Hankijalt tema menetluskulud PS § 25 alusel, arvestades kahju hüvitamise üldpõhimõtteid. 8. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) VAKO 11.06.2024 otsus on õiguspärane ning põhjendatult on VAKO seisukohal, et kuna hankija ei saa hankelepingut sõlmida, siis pole võimalik täita RHAD-s toodud tähtaegasid ning kuna hankija ei tunnistanud hankemenetlust kehtetuks, mõistes, et pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane (hankija ei ole tunnistanud menetlust kehtetuks ühelgi vaidlustuses esitatud põhjusel), siis riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsus ei ole tingitud vaidlustuse esitamisest ja
2) Kaebaja on esitanud VAKO-le vaidlustuse eesmärgil saavutada oma pakkumise paremaks tunnistamine. Vaidlustuses on tuginetud vaid põhjendustele, et hanke võitnud isiku pakkumus on põhjendamatult madal ning taotletud on TLPA 16.05.2024 käskkirja punkti 2 kehtetuks tunnistamist ning osaühingu ARUNA-EHITUS poolt esitatud pakkumuse tagasi lükkamist. Kaebaja ei ole oma vaidlustuses tuginenud hankelepingu sõlmimise võimatusele, nagu on sellele viidatud kaebuse punktis 2.4 jj. Kuivõrd kaebaja ei ole tuginenud hankemenetluse 3 kehtetuks tunnistamise alusele juba hankemenetluse vaidlustamisel, on ta viidatud argumendile tuginemise minetanud. 3) Hankemenetlus tunnistati kehtetuks põhjusel, et RHAD-s oli hankija näinud ette võimaliku lepingu sõlmimise aja ja tööde vastusvõtmise tegemise kuupäeva. Hanke tehnilise kirjelduse (edaspidi: TK) p-s 4.1 oli määratud, et tööde täitmise tähtpäev on 10.06.2025 ja hanke üldandmetes oli määratud tööde tegemise ajaks 14 kuud. Kui hankija oleks sõlminud lepingu eelduslikult peale 4.06.2024, oleks tekkinud vastuolu alusdokumentidega, kuna töid ei oleks saanud lõpetada määratud kuupäeval, vaid eelduslikult augustis 2025. Vastustaja kaalus võimalusi menetluse jätkamiseks, kuid leidis, et lepingu tingimuste muutmine enne lepingu sõlmimist läheks vastuollu
Ühtlasi sätestab
lg 1, et hanke alusdokumente saab muuta avatud hankemenetluses enne pakkumuste esitamise tähtpäeva.
lg 3 p 6 alusel saab hankija hankemenetluse kehtetuks tunnistada enda otsusega põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. Põhjendatud vajadus võib olla nii hankijast sõltumatu kui ka hankijast tulenev, see ei pea olema kaalukas või oluline (Euroopa Kohtu otsus C-27/98, p-id 23 ja 25), kuid see ei tohi olla meelevaldne. Vastustaja ei ole hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel käitunud meelevaldselt ega lähtunud sellest, et OMA Fassaad OÜ esitas VAKO-le vaide, vaid hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on tinginud asjaolust, et RHAD-s oli vastuolu lepingu sõlmimisel. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ei ole olnud seotud kaebaja vaidlustusega
Viga on olnud Hankijast tulenev, kuivõrd arvestatud poldud haldusaktide jõustumise aegadega. Tegemist on asjaoluga, mis toob nii haldusõiguse kui ka
mõttes kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamise. 4) Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et VAKO oleks hankemenetluse jätkudes lugenud kaebaja vaidlustuse põhjendatuks ning selle rahuldanud, mis oleks õigustanud kaebaja menetluskulude välja mõistmist. Vastustaja tunnistas 16.05.2024 käskkirjaga osaühing ARUNA-EHITUS pakkumuse edukaks. Kuivõrd hankemenetluses esitati 2 pakkumust, ei ole vastustajal tekkinud
Sellest hoolimata on vastustaja kontrollinud osaühing ARUNAEHITUS pakkumust veendumaks, et tegemist ei ole põhjendamatult madala pakkumisega. Pakkumuste omavahelise summa võrdluses on näha, et esitatud pakkumuste vahe on 36,2%. Kuigi Osaühing ARUNA-EHITUS pakkumus on vastustaja eeldatavast hinnast madalam 6.3%, ei saa pidada seda vahet suureks. Kaebaja esitatud pakkumus on oluliselt kõrgem nii hankija eeldatavast hinnast kui osaühing ARUNA-EHITUS pakkumusest (vt täpsemalt selgitused kaebuse lisa 5). Kuivõrd pole tõendatud, et VAKO oleks kaebaja vaidlustuse rahuldanud, ei saa pidada menetluskulusid väljamõistetavaks. 5) Käesoleval juhul ei ole kaebaja tekkinud menetluskulud seotud hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega, vaid eesmärgiga saavutada oma pakkumuse paremaks kuulutamine. Seejuures pole hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija poolne otsitud tegevus, vaid vaidlustamisega mitteseonduv. Kaebajal oli võimalus vaidlustada hankemenetluse kehtetuks tunnistamine, et kaitsta oma argumente ja menetluskulude tekkimise õiguspärasust, kuid hankemenetluse kehtetuks tunnistamise käskkirja vaidlustatud pole. Veelgi enam, kaebaja on ka ise leidnud käesolevas kaebuses, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on olnud põhjendatud, mistõttu on selge, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on olnud täielikult eraldiseisev menetluskuludest. KOHTU PÕHJENDUSED 9. Käesolevas asjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 1) 06.03.2024 avaldas Hankija riigihangete registris riigihanke „Tallinna Skoone bastioni restaureerimise ja heakorrastuse III etapp“ (viitenumber 274659) hanketeate; 2) Hankija 16.05.2024 käskkirjaga nr T-11-1/24/19 tunnistati vastavaks osaühing ARUNA-EHITUS
lg 3 p 6 alusel kehtetuks tunnistada, sest RHAD-s on Hankija määranud lepingu lõppkuupäeva ja tööde teostamise perioodi, mis lähevad vastuollu lepingu sõlmimise tähtajaga; 6) VAKO 11.06.2024 otsusega nr 99-24/274659 jäeti vaidlustus
lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 5 alusel läbi vaatamata; 7) VAKO leidis, et puudub alus vaidlustaja lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks hankijalt
10.
lg 51 kohaselt, kui vaidlustusmenetlus lõpeb
lg 1 p 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab VAKO oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest. Kaebaja on seisukohal, et riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine oli tingitud vaidlustuse esitamisest. Kohus sellega ei nõustu. Kohtu hinnangul on VAKO otsus õiguspärane ja põhjendatud. 11.
lg 51 loomise eeskujuks olnud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 6 (vt seletuskiri riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde, XIV Riigikogu, 491 SE, lk 56) alusel kujunenud kohtupraktikas on asutud seisukohale, et olukorras, kus hankija tunnistab hanke kehtetuks, kuna vaidlustus- ja kohtumenetluse tõttu ei mahuta enam algselt planeeritud ajaraamistikku, ei ole hankija hankemenetluse kehtetuks tunnistanud kaebuse esitamise tõttu HKMS § 108 lg 6 mõttes (vrdl haldusasjas 3-23-1619 Tallinna Halduskohtu 30.08.2023 määruse p 13 ja Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2023 määruse p 16). Tallinna Ringkonnakohus leidis viidatud määruses, et: „Normi kohaselt pole seega piisav üksnes kaebuse esitamise fakt, vaid oluline on ka see, et kaebuses esitatud põhjendused võisid tingida kohtumenetluse ajal vaidlustatud haldusakti kehtivuse äralangemise (nt menetluse lõpetamise või haldusakti kehtetuks tunnistamise tulemusena). Oluline tegur on ka kaebuses toodud põhjendused ja asjaolu, et need põhjendused veensid vastustajat kohtumenetluses haldusakti kehtetuks tunnistama.“ (p 16). Sama on ülekantav ka vaidlustusmenetlusele. Käesolevas asjas pole tõendeid, mis räägiksid selle kasuks, et hankija tunnistas hankemenetluse kehtetuks seetõttu, et pidas vaidlustust perspektiivikaks, st nõustus kaebaja antud hinnanguga edukaks tunnistatud pakkuja pakkumuse põhjendamatult madalast maksumusest. Kohus nõustub vastustajaga, et mõlema pakkuja pakkumusi ja hanke eeldatavat maksumust arvestades (ARUNA-EHITUS pakkumus oli hanke eeldatavast maksumusest madalam üksnes 6.3%) ei saa seda pidada kuidagi eeldatavaks või usutavaks. Hankija on tuginenud hanke kehtetuks tunnistamisel hoopis sellele, et Hanke alusdokumendis on hankija määranud lepingu lõpp-kuupäeva ja tööde teostamise perioodi, mis lähevad vastuollu lepingu sõlmimise tähtajaga, st Hankija möönas omapoolset viga RHAD koostamisel. Hankija vastavat põhjendust ei saa kohtu arvates pidada otsituks. Hanke üldandmetes oli hankelepingu eeldatava kestusena kajastatud 14 kuud ning hankelepingu alguseks 20.05.2024. TK p 4.1. kohaselt oli tööde täitmise tähtpäev 10.06.2025, mistõttu ka 20.05.2024 hankelepingu sõlmimisel ei olnud lepingu täitjale tagatud 14 kuud tööde tegemiseks. VAKO ja võimalik hilisem kohtumenetlus oleks hankelepingu sõlmimist ja tööde algust veelgi viivitanud, mistõttu 5 polnud hankelepingu täitmine kavandatud ajaraamis kuigi realistlik. TK p 4.2 kohaselt tuli tööd teostada kahes etapis: esimene põhiline ehitusperiood pidi kestma 5 kuud (juuni-oktoober), teises etapis, kevadel 2025 kuni 1 kuu jooksul pidid toimuma haljastustööd. Ka olukorras, kus vaidlus oleks piirdunud üksnes VAKO menetlusega, poleks ettenähtud ajaraami mahutud. Kohus ei nõustu, et kaebaja oleks saanud muuta RHAD-s toodud lepingu täitmise lõpptähtaega. RHAD-i võib muuta üksnes enne pakkumuste esitamise tähtaega (
lg 1), hankelepingu tähtaja pikendamine tähendanuks aga hankelepingu üldise olemuse muutmist
lg 2 mõttes, mis pole aga lubatav.
lg-st 6 ei tulene hankijale õigust muuda RHAD-i osas, mida pole vaidlustusmenetluses vaidlustatud. Seega hankemenetluse kehtetuks tunnistamisele kohtu arvates alternatiive ei olnud. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on hankija diskretsiooniline otsus, mille tegemisel on hankijal lai otsustusruum. Kohtule ei nähtu, et Hankija tegevus oleks olnud meelevaldne. Hankelepingu sõlmimise ja töödega alustamise aja möödumist hankemenetluse kestel on peetud põhjendatud vajaduseks
lg 3 p 6 mõttes (vt Tartu Ringkonnakohtu 07.06.2019 otsus asjas nr 3-18-1987, p-d 14–15). Kuigi kaudselt põhjustas viivituse hankelepingu sõlmimisel vaidlustusmenetlus, pole antud juhul kohtu arvates tegemist otsese põhjusliku seosega, mis kohtupraktika kohaselt on HKMS § 108 lg 6 (ning
Seetõttu kohaldub neis normides toodud erijuht ning esindaja kulud jäävad kaebaja kanda. Vastavat seisukohta kinnitab kohtu arvates piisavalt selgelt Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2023 määrus asjas 323-
Kohus kaebajaga ei nõustu. Olukorras, kus kohus tuvastas, et
lg 51 alusel kaebaja esindaja kulud VAKO-s väljamõistmisele ei kuulunud, pole võimalik jätta
Selle eelduseks oleks
Vastavat taotlust ega põhjendusi pole kaebaja esitanud, mistõttu kaebaja vastav taotlus on põhjendamata ning jääb rahuldamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.