Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus täiendab otsust
lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule
lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitused Kohus menetleb hagiavaldust vastavalt hagihinnale tsiviilkohtumenetluse seadustiku
lg-st 1 tulenevalt lihtsustatud korras.
Kohus märgib vaid järgmist. Hagi aluseks on hageja ja kostja 25.04.2017 sõlmitud haridusleping 2-5/258, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata (01.04.2022 arve nr 54953; 01.05.2022 arve nr 55161; 01.06.2022 arve nr 55377). Kohus, selgitanud välja poolte seisukohad ning tutvunud esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada. Menetluskulude jaotus. Juhindudes
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulu 550 eurot.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 245 eurot.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on tutvunud hageja menetluskulude nimekirjas esindaja tööle kulunud aja arvestusega ja asub seisukohale, et arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ei ole esitatud õigusabikulud selgelt ebaproportsionaalsed tehtud toimingutega. Kohus ei ole tuvastanud toiminguid, mis oleksid 2 2-23-108176 põhjendamatud või mittevajalikud. Esindaja tariif 110 eurot tunnis vastab tema kvalifikatsioonile ja on tavapärases suuruses. Seega on hageja õigusabi teenusele kulutatud 550 eurot viie tunni eest põhjendatud ja vajalik kulu. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 795 (245+550) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 795 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes
lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.