lg 2 alusel tekib siis, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada. Ei ole keeruline kirjutada kohtutäiturile juhiloa peatamiseks avaldust, ei ole keeruline saata dokumente täitemenetluse algatamiseks Soomes 2 ja pole keeruline esitada kohtutäiturile avaldust isiku tuvastamise dokumentide peatamiseks ning sellega kasutada ära kõik võlgniku survestamise meetodid. Kostjad on seisukohal, et kui hageja soovib saada elatist summas 450 eurot ning see ületab kehtiva
alusel hageja kohta arvutatud elatise suurust, peab kohus hagejale selgitama, et hageja peab tõendama, et tema vajadused kuus on vähemalt 900 eurot. Seoses sellega paluvad kostjad kohtul kohustada hagejat esitama kohtule tõendid oma kulude kohta. Kostjad paluvad jätta tagasiulatava nõude täielikult rahuldamata. Kostjad kinnitavad kohtule, et kostjale I kuulub korteriomand aadressil xxx ja kostjale II kuulub korter aadressil xxx. Korterid ei ole koormatud laenudega. Mõlemad kostjad on pensioniealised. Kostja I saab pensionit summas 595,06 eurot. Kostja II saab pensionit summas 492,63 eurot. Tervislikel põhjustel kostjad ei tööta. Teisi sissetulekuid kostjatel ei ole. Sellisel viisil on ilmselge, et kostjad vajavad enda rahalisi vahendeid endi ülalpidamiseks ja toitmiseks. Kostjad arvavad, et lapsevanemate vahelised kokkulepped ei puutu kuidagi kostjate võimalustesse. Antud lapsevanemate vahelised kokkulepped olid lapsevanemate enda soovidel põhinevad. Nad võisid kokku leppida ka 1000 eurot kuus, kuid antud kokkuleppe tegemise ajal ei arutanud vanemad seda kokkulepet vanaemaga ega ka vanaisaga, kas nemad saavad sellist summat maksta või ei. Kostjad on seisukohal, et vaatamata sellele, et seadusandlus annab võimaluse elatise nõudmiseks tagasiulatuvalt, siis antud juhul puudutab asi lapsevanemaid, keda see otseselt puudutab ja kelle suhtes võiks tagasiulatuvalt vastavalt seadusele nõuda, mitte vanavanemaid. Hageja seaduslik esindaja ei ole pöördunud kostjate poole igakuise elatise maksmiseks. Samuti puudus kostjatel info, et lapsevanem ei täida oma ülalpidamiskohustust. Esimese kirja said kostjad alles 29.05.2023 ja antud kirjas oli ettepanek maksta kogunenud võlgnevust, mitte igakuist elatist. Lisaks sellele räägib kostjate esitatud igakuine sissetulek ilmselgelt sellest, et antud nõue, arvestades kostjate sissetulekut, paneb nad raskesse majanduslikku olukorda ja pole arusaadav, kust oleks pidanud kostjad võtma, arvestades 1000-eurost sissetulekut, vahendeid võla maksmiseks summas 13 644 eurot või isegi igakuiselt summas 2274 eurot, mis on märgitud ettepanekus. Eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski suuremad kui alaealisel lapsel. Tuleb arvestada ka, et alaealise hageja ülalpidamisse peavad panustama mõlemad tema vanemad. Kostjad leiavad, et suurema elatise väljamõistmine asetaks aga kostjad olukorda, kus nendel ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Kostjad paluvad kohtul arvestada, et nende võimalused on piiratud. Kostjad on juba palju aastaid lahus, kuid nad suhtlevad tihedalt endi laste tõttu ja et perekond oleks terviklik. Kostjate ühine sissetulek on 1087,69 eurot. Kostjate kulud (ehk kahe peale) on järgmised: toitlustamine keskmiselt 360 eurot, hügieen 8 eurot, kommunaalkulud keskmiselt 117 eurot + 121,07 eurot, telefonikulud keskmiselt 38,90 eurot, Eesti Energia keskmiselt 23,29 eurot + 26,43 eurot, STV 15,50 eurot, kindlustus 9,87 eurot, ravi keskmiselt 45 eurot, riided 33,33 eurot ja jalatsid 26,67 eurot, kokku 825,06 eurot. Juhul kui kohus leiab, et esineb alus nõude esitamiseks vastavalt
lg-le 2 ja kostjad peavad täitma ülalpidamiskohustust otsese lapsevanema asemel, siis paluvad kostjad arvestada nende igakuist sissetulekut ning samuti nende igakuiseid kulusid. Menetluse käik
) § 96 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased. Teise astme ülenejad sugulased on ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate sugulaste suhtes.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg-te 1 ja 4 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki 4 eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane
lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Alaealisele lapsele elatise maksmise kohustus läheb vanemalt üle vanavanemale
lg 2 järgi, mis sätestab, et kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: − V S (hageja seaduslik esindaja) ja V Ji (J) kooselust on 08.06.2016 sündinud poeg A J (hageja) (dtl 15); − hageja elab oma emaga; − Tallinna notar K K on 18.09.2018 koostanud ja tõestanud kokkuleppe elatise tasumise kohta ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta, mille punktist 1.
lg-le 2 ja kostjad peavad täitma 5 ülalpidamiskohustust otsese lapsevanema asemel, siis paluvad kostjad arvestada nende igakuist sissetulekut ning samuti nende igakuiseid kulusid. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.10.2011 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11 jõudnud seisukohale, et vanavanemal võib
lg 2 esimese lause järgi tekkida oma alaealise lapse ülalpidamiseks asenduskohustus. Eelkõige tekib vanavanemal selle sätte alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Olukorras, kus hageja esitab nõude asenduskohustuse täitmiseks vanavanemate vastu
lg 2 järgi põhjusel, et kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita, tuleb kohtul esmajärjekorras selgitada välja täitemenetlusega seotud asjaolud. Seejärel, kui kohus tuvastab
lg 2 kohaldamise eeldused, tuleb hinnata, kas vanavanem võib vabaneda asenduskohustuse täitmisest
Asenduskohustuse eelduste esiletoomise ja tõendamise kohustus on poolel, kes asenduskohustuse kohaldamisele tugineb (
Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama pool, kes mõjuvale põhjusele tugineb (
).
lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Vaidlust ei ole, et hageja isa peab 18.09.2018 notariaalse kokkuleppe alusel hagejale elatist tasuma. Vaidlust ei ole, et hageja isa ei ole ülalpidamiskohustusest vabastatud. Seega ei ole asenduskohustuse tekkimise eeldused
Sugulasel tekib
lg 2 esimese lause järgi asenduskohustus ka juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane ei ole oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest
lg 1 järgi küll vabastatud, kuid ülalpidamise väljamõistmist on temalt ülemäära raske saavutada (
Hageja hinnangul on praegusel juhul täidetud
lg 2 esimese lause teise alternatiivi eeldused, s.o hageja isalt elatise väljamõistmine on ülemäära raske, mis annab aluse kostjate vastu nõude esitamiseks. Esmalt selgitab kohus välja täitemenetlusega seotud asjaolud. Kohtutäitur M K 09.05.2023 õiendist nähtub, et kohtutäituri menetluses on täiteasi nr xxx elatisvõla nõudes V J suhtes A J ülalpidamiseks. Nõude sisuks on elatise võlgnevus 01.12.2021-31.12.
lg 2 teise alternatiivi alusel on üldjuhul seotud sellega, et kohustatud isikul pole vara. Asenduskohustus võib kohalduda ka siis, kui ülalpidamist andma kohustatud vanem hoidub kohustuse täitmisest kõrvale. Hageja isa peab 18.09.2018 notariaalse kokkuleppe kohaselt tasuma hagejale elatist 450 eurot kuus. Eeltoodud kokkuleppe täitmine täitemenetluses ei viinud soovitud tulemuseni, kuna tal puudus vara, mille arvel kohustust täita. Olukorras, kus hageja esitab nõude asenduskohustuse täitmiseks vanavanemate vastu
lg 2 järgi põhjusel, et kohustatud vanemalt on ülalpidamist ülemäära raske saada, tuleb kohtul esmajärjekorras selgitada välja kohustatud vanema varanduslik seisund ja võimekus elatist tasuda. Seejärel, kui kohus tuvastab
lg 2 kohaldamise eeldused, tuleb hinnata, kas vanavanem võib vabaneda asenduskohustuse täitmisest
Kohtu hinnangul ei ole
lg-s 2 sätestatud teise alternatiivi alusel tekkiva asenduskohustuse eeldused täidetud. Tähelepanu mitteväärivad on kostjate viited, et nende andmete kohaselt töötab hageja isa ja plaanib oma kohustust täita. Kostjad eeltoodut tõendanud ei ole. Siiski on oluline, et hageja isa on asunud oma ülalpidamiskohustust täitma. Eeltoodule ei ole hageja vastu vaielnud. Hageja seisukohtadest ja tõenditest nähtub, et hetke seisuga elab hageja isa Eestis oma vanemate juures aadressil Xxx. Täitemenetlus nr xxx lõpetati 23.01.2024, kuivõrd hageja isa tasus täitemenetluses võla summas 1015 eurot. Täitemenetluse xxx raames on hageja isa tasunud võlgnevust kokku 10 424,13 eurot. Elatise võlg täiteasjas xxx on seisuga 29.02.2024 1275,87 eurot. Seega ei ole hageja käesolevas menetluses tõendanud, et hageja isal puudub vara, mille arvelt kohustusi täita ning ülalpidamiskohustuse täitmine on ülemäära raskendatud. Olukorras, kus isik on sedavõrd suures ulatuses kohustust (küll tagantjärgi) täitnud, tuleb eeldada, et isikul on kohustuse täitmiseks piisavalt vara. Vastupidist ei ole esile toodud. Kuigi ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt, ei ole praegusel juhul asjas esitatu põhjal võimalik asuda seisukohale, et hageja isalt on ka tulevikus elatise saamine ülemäära raske. Kohus leiab, et asenduskohustuse tekkimise eeldused ei ole täidetud, kuivõrd hageja isa on asunud täitemenetluste raames nõuet täitma ning on käesoleva otsuse tegemise seisuga enamuse võlgnevusest likvideerinud. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et eeldused asenduskohustuse tekkimiseks ei ole täidetud, puudub vajadus hinnata kostjate majanduslikku seisundit ja lapse igakuised vajadusi. Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.