KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 03.10.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-12900 Kohtuasi TH avaldus Tallinn, K

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et avaldus tuleb jätta

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ning maakohtu määrus

§ 425

lg 3 ja

§ 657

lg 1 p 4 alusel (koosmõjus

§-ga 659) tühistada. 8. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus ekslikult avalduse rahuldamata, kuigi oleks pidanud keelduma

§ 371

lg 2 p 2 järgi avaldust menetlusse võtmast või jätma selle

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Avaldajal puudus avalduse esitamiseks õiguslik huvi ja avaldusega ei ole võimalik saavutada avaldaja taotletud eesmärki. 9. Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (

§ 477lg 1).

Muu hulgas on hagita menetluses esitatud avalduse suhtes kohaldatavad hagi läbi vaatamata jätmise alused, sh

§ 423

lg 2 p 2, mille järgi kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 10. Avaldaja on esitanud tuvastusnõude puudutatud isiku arve nr 280 osalise alusetuse tuvastamiseks.

§ 368

lg 1 järgi võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Õiguslik huvi on asjas sisulise lahendi tegemise eeldus, mida kohus peab omal algatusel kontrollima igas menetluse etapis, ka apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes (RKTKo 28.09.2016, 3-2-1-71-16, p 12). 3 2-23-12900 Tuvastushagi puhul ei saa õigusliku huvi olemasolu eeldada, vaid hageja peab seda põhjendavad asjaolud esile tooma. Asjas esile toodud asjaolusid arvestades puudub avaldajal ringkonnakohtu hinnangul

§ 368lg 1 järgi nõutav tuvastushuvi.

Avaldaja eesmärk on vaidlusalusel arvel toodud summat täies ulatuses mitte tasuda, mida avaldajal on võimalik teha ka ilma, et kohus arve (osalise) alusetuse tuvastaks. Esitatud tuvastusnõue ei aita kaasa avaldaja soovitud eesmärgi saavutamisele. Ainuüksi teadmine, et arve on osaliselt alusetu, ei anna avaldajale midagi rohkemat, kui praegune olukord, kus avaldaja ei ole arvet vaidlusaluses ulatuses tasunud, leides, et arve on alusetu. Avaldajal ei ole seega eraldiseisvat tuvastushuvi selle vastu, et arve on osaliselt alusetu. Tuvastusnõude esitamisel peab avaldajal olema mingi eesmärk, mida ta üritab avaldusega saavutada. Ringkonnakohus selgitab, et tuvastusnõue ei sobi kõigi vaidluste lahendamiseks. Tuvastusnõue tuleb kõne alla eelkõige juhul, kui sooritus- ega kujundushagi ei ole võimalik või otstarbekas esitada. Tuvastushuvi eeldab veel, et tuvastusnõude alusel tehtud kohtulahend on sobiv vahend ohu kõrvaldamiseks ning puudub lihtsam viis sama tulemuse saavutamiseks. Seega lihtsalt õigustatud huvist õigussuhte tuvastamise vastu ei piisa, vaid avaldaja peab põhjendama, miks just tuvastusnõue on pooltevahelisi suhteid, taotletavat eesmärki ja muid olulisi asjaolusid arvestades sobivaim õiguskaitsevahend (vt

II komm

§ 3

lg-le 1 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. 11. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus avalduse

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

1. Ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui puudutatud isik pöördub kohtusse sooritusnõudega avaldajalt arvel nr 280 viidatud nõude tasumata osa väljamõistmiseks või avaldaja kohustamiseks võimaldada veemõõtjate näitude kontrollimist, on avaldajal võimalik esitada oma vastuväited arvele selles menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul oleks maakohus pidanud puudutatud isiku taotlust avaldaja kohustamiseks veemõõtjate kontrolli võimaldamiseks menetlema asjas esitatud vastuavaldusena, mitte menetlusliku taotlusena. Ringkonnakohtul puudub siiski alus asja saatmiseks maakohtule vastuavalduse uueks läbivaatamiseks, sest puudutatud isik ei ole vastuavalduse menetlemata jätmist vaidlustanud.
2. Avalduse läbi vaatamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes

§ 168lg 2 alusel avaldaja kanda.

14.

§ 174

lg 4 järgi juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 15.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva kohtumääruse peale saab

§ 427alusel esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt) 4