(16)3-24-939 valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud. Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja

1. Kui taotleja ei ole piirangu raskusastet määranud ning on märkinud, et tema seisund on muutlik, peab ekspertarst määrama tegutsemisvõime piirangu raskusastme skaalal 0-4 taotleja kirjelduse ja tervise infosüsteemi meditsiiniliste andmete alusel.
2. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on töövõime hindamine hindamisotsus. Hindamisotsusega on tegemist siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198/58, p 12; 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p 17). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (vt HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). Muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24). Ühtlasi on Riigikohus selgitanud, et haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust; kohus ei saa piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga; haldusmenetluses reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult; seevastu ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p 20).
3. Kohtupraktikast tulenevalt ei hinda kohus sarnaste vaidluste lahendamisel ise kaebaja tervislikku seisundit, vaid kontrollib vaidluse lahendamisel kas haldusorgan (sh ekspertarstid) on kaebaja tervisliku seisundi hindamisel võtnud arvesse kõiki hindamise hetkel olemasolevaid asjakohaseid andmeid ning neile tuginedes teinud põhjendatud otsuse. Kohus kontrollib seejuures ka asjaolu, kas kaebaja taotluses toodud andmete ning tervise infosüsteemis kajastatud andmete pinnalt pidi vastustaja ära tundma vajaduse kaebaja terviseandmete täpsustamiseks või täiendavate andmete kogumiseks (sh korraldama ekspertarsti vastuvõtu või suunama kaebaja täiendavatele uuringutele). Samuti kontrollib kohus, kas vastustaja on arvesse võtnud kõiki tervise infosüsteemis olevaid andmeid. Samuti ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu ning seda, 7

(16)3-24-939 kas kaebajal peale otsuse tegemist esinevad tervisehäired võisid mõjutada kaebaja töövõimet hindamise läbiviimise hetkel.

1. Rõhutan, et praegusel juhul annan hinnangu vaid kaebaja esimese taotluse (26.10.2023 (dtl 10-22)) aluselt tehtud töötukassa 18.12.2023 otsuse nr TVH/23/048117 ja 19.12.2023 otsuse nr TVT/23/066792 ning 26.01.2024 vaideotsuse nr VO/24/173 õiguspärasusele. Hilisemate töötukassa otsuste (27.06.2024) õiguspärasust tuleb hinnata eraldi kohtumenetluses eeldusel, et kaebaja on need kaebetähtaega järgides vaidlustanud. Samuti ei saa hilisema taotlusega seotud hinnanguid ja eksperthinnanguid arvestades käesolevas menetluses. Arvestada saab vaid nende andmetega, mis olid töötukassale kättesaadavad ja olemas hiljemalt vaideotsuse tegemise seisuga.
2. Järgnevalt võrdlen kaebaja enda kirjeldatud piiranguid erinevates võtmetegevuste valdkondades ekspertarstide antud hinnangutega. 36.
3. Kaebaja on töövõime hindamise taotluses kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid liikumise valdkonnas liikumisel eri tasapindadel järgmiselt (dtl 15): Minu võimekus liikuda on muutlik. Minu liikumist takistab seljavalu. Mul on Põhja- Eesti Regionaalhaigla MRT uuringuga tuvastatud alaselja diski toetumine vastu närvi. Seljavalu esineb mul iga kuu kuni kahe tagant olenevalt töö intensiivsusest. Kui seljavalu juba esineb, siis on see esimesel paaril päeval väga tugev. Olen sunnitud lebama sirges asendis, tarvitama tugevaid valuvaigisteid ning valu vaigistavaid ja ravivaid geele. Esimestel päevadel olen praktiliselt teovõimetu, sest saan ainult lebada või kindlas asendis istuda. Kui valu on mõõdukamaks muutunud saan veidi rohkem ringi liikuda ning tarvitan nõrgemat valuvaigistit. Kui olen juba mõned päevad saanud liikuda, siis naasen tööpostile. Tavapäraselt olen seljavalude tõttu haiguslehel nädal kuni kaks. Probleemiga tegelemiseks käin aastas mõned korrad ka kiropraktiku juures. … Minu võimekus trepist üles või alla liikuda on muutlik. Seljavalu ilmnemise esimestel päevadel on teatud liigutuste tegemisel väga tugev närvivalu, mis sähvib mööda selga, puusa ja jalga ning lööb kere higiseks. Valu on nii tugev, et piiran liigutusi, sest selle valu korduv talumine paneb südame läikima ja muudab ka üldise enesetunde halvaks. Olen valu tõttu ka oksendanud. 36.
4. Ohutu ringiliikumise alavaldkonnas kaebaja piiranguid ei kirjeldanud. 36.
5. Seismise ja istumise valdkonnas kirjeldas kaebaja oma piiranguid järgmiselt (dtl 16): Minu võimekus ühel kohal püsida istudes, seistes või kehaasendeid vahetades on muutlik. Seljavalu ilmnemise esimestel päevadel olen põhiliselt lebavas asendis. Mõni kord suudan leida ka istudes asendi, kus ei ole tugev valu. Asendi säilitamist takistab tugev närvivalu, mis sähvib mööda selga, puusa ja jalga. Minu võimekus kehaasendeid vahetada on muutlik. Kehaasendite vahetamisel tekivad raskused seljas, puusas ja jalas esineva tugeva närvivalu tõttu. Olenevalt liigutuse loomusest on valu esinemise tugevus erinev. Seljavalu esinemise esimestel päevadel ei saa osasid kehaasendeid üldse hoida. 36.
6. Liikumisega seotud muude piirangute all on kaebaja märkinud: Seljavalu piirab ka magamist ja halvendab tugevalt une kvaliteeti.
7. TTO ekspertarst A on 18.12.2023 visiidipõhises eksperthinnangus (dtl 49-68 ) leidnud kokkuvõtvalt, et taotleja kirjeldatud piirangud liikumise valdkonnas ei mõjuta töövõimet. Liikumisega seotud muud piirangud ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Kaebaja digiloo andmetel on viimane lülisamba uuring toimunud aastal 2019, siis oli tegu diski protrusiooniga, muus osas normileid. Taotleja ei ole viimasel aastal retsepti valuravi vajanud ega seoses seljavaludega haiguslehel viibinud. Digiloo andmetel ei ole taotleja vajanud oksendamisevastaseid ravimeid. Visiidi käigus arvestati füsioterapeut A 15.12.2023 visiidi põhjal koostatud hinnanguga. 8

(16)3-24-939

1. Kaebaja ei ole rahul sellega, et ekspertarst leidis 18.12.2023 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad liikumise valdkonnas ja valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0) vaatamata sellele, et kaebaja on taotluses kirjeldanud, et liikumine eri tasapindadel, tema seismise ja istumise võimekus ja liikumisega seotud muud piirangud on muutlikud. Kaebaja on juba
2. aastal käinud lülisamba uuringul ja kõik eelpool väljatoodud piirangud tulenevad just asjaolust, et tal diagnoositi alaselja diski toetumine vastu närvi. Kaebaja probleem seisneb selles, et ta pani taotlusesse kirja sõna „muutlik“ ja on kuidagi siiani hakkama ka saanud. Kaebaja ei soovi veel kirurgilist sekkumist. 38.
3. Vaidemenetluses ja hiljem kohtuvaidluse käigus TTO ekspertarsti A antud hinnangu 06.05.2024 kohtumenetluses üle vaadanud ekspertarst A on oma hinnangus (al. dtl 179) selgitanud, et vanemates terviseandmetes on nähtav, et
4. a on kaebajale teostatud lülisamba MRT-uuring, kus on leitud L5/S1 (5.lumbaallüli ja 1.sakraallüli) vahelise diski väljasurve (diski protrusioon e herniatsioon), mis teatavatel liigutustel võib tekitada kontakti närviga ja põhjustada valu. Tegemist ei ole kirurgilise ravivajadusega, ei esine närvi pitsumist. Eelkõige on soovitatud juhendatud liikumisravi lihaskonna tugevdamiseks, mis loob eelduse diski asendi paranemisele. Seljavaluga seonduvalt ei ole kaebaja vajanud erialaseid konsultatsioone ega kordusuuringuid, paraku ei kirjelda TIS ka taastusravi ega füsioterapeudi poolt juhendatud liikumisravi koos iseseisvalt võimalike harjutuste soovitustega. Kiropraktiku juures käimine lihaskorsetti ei tugevda. TIS andmed ei kinnita sagedasi seljavalu ägenemisi. Retseptuurset valuravi pole viimase kahe aasta jooksul vajanud, TVL seljavaluga seonduvalt on viimase kahe aasta jooksul väljastatud 02.09.-09.09.2022 (vt Lisa 4 lk 65), enne seda 03.01.2022-14.01.
5. Töötukassa ekspertarst nõustub, et eeltoodut arvestades on õigustatud hinnata liikumise valdkonnas töövõimet mõjutavad püsipiirangud puuduvateks.
6. Leian, et vastustaja on kõiki kaebaja taotluses kirjeldanud piiranguid analüüsinud ning kõrvutanud neid terviseinfosüsteemi andmetega ja selle põhjal leidnud, et kaebajal ei esine liikumisvaldkonnas piirangut, mis mõjutaks töövõimet. Vastustaja on oma otsuse teinud mitte ainult dokumentidest ja TIS-i kantud andmetest lähtuvalt, vaid hinnang anti visiidipõhiselt ehk kaebaja käis füsioterapeudi juures visiidil ja tema tegevuspiirangu puudumine tuvastati visiidi käigus antud hinnangu põhjal. Ekspertarvamuses on välja toodud füsioterapeudi 15.12.2023 hinnang, mille kohaselt on kaebaja kõnnimuster normis, kehatüve ning jalgade funktsioon kergelt langenud lihaskonna vähesest treenitusest. Seljavaluga seonduvalt ei ole kaebaja vajanud erialaseid konsultatsioone ega kordusuuringuid.
7. Kaebaja on töövõime hindamise taotluses kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid käelise tegevuse valdkonnas järgmiselt (dtl 16-17) : 40.
8. Käte sirutamise alavaldkonnas kaebaja piiranguid ei kirjeldanud. 40.
9. Asjade liigutamise valdkonnas (dtl 17): Minu võimekus sellist anumat tõsta ja liigutada on muutlik. Mul on vasaku labakäe luu valesti kokku kasvanud. Mul juhtus aastaid tagasi tööl õnnetus. Kukkusin üle vasaku õla vasaku käe peale ning väänasin näpud tagurpidi. Läksin koheselt näost valgeks ning süda läks pahaks. Pöördusin EMO-sse, aga seal mul koheselt käeluu murdu ei tuvastatud. Kuna valu käes jätkus, siis pöördusin eraarsti (Dr. A, ortopeed) poole, kes tuvastas vääralt kokku kasvava käeluu vasakus käes. Kuna minu vasaku labakäe luu on valesti kokku kasvanud, on mul tööl ja tavaelus osade liigutuste tegemisel käes valulikkus. Kui tööl on suur koormus, siis tunnen vasakus labakäes tugevat valu, mis takistab mul teatud liigutuste tegemist. Suurt ja kerget eset, näiteks patja või tühja pappkasti suudan liigutada väikeste raskustega. Valesti kokku kasvanud käeluu on teatud liigutustega ning suure koormuse korral valulik. 40.
10. Käteosavuse valdkonnas (dtl 17): Minu võimekus käsi ja sõrmi kasutada on muutlik. Kõige suurem valu ning ebamugavus on vasakus käelabas asjade haaramisel ning rannet 9

(16)3-24-939 pöörates ja sisse- ja väljapoole liigutades. Mida raskemad on esemed käes, ning mida tihedamalt on käele koormust, seda rohkem esineb käes valu. 40.

1. Käelise tegevusega seotud muid piirangud kaebaja ei kirjeldanud.
2. TTO ekspertarst on kaebaja töövõime hindamisel leidnud kokkuvõtvalt (dtl 56), et taotleja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas ei mõjuta töövõimet, viidatud on 15.12.2023 füsioterapeudi visiidi käigus antud hinnangule.
3. Kaebaja heidab ette, et vastustaja ekspertarst leidis 18.12.2023 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad käelise tegevuse valdkonnas ja valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0). Vaatamata sellele, et kaebaja on taotluses kirjeldanud, et asjade liigutamise ja käteosavuse võimekus on muutlik. Kaebaja on varasemalt pöördunud, peale traumat ortopeedi poole ja ortopeedi poolt diagnoositi kaebajal vääralt kokku kasvanud käeluu. Kaebaja probleem seisneb selles, et ta pani taotlusesse kirja sõna „muutlik“ ja on kuidagi siiani ka hakkama saanud. Ekspertarst korrigeeris aga raskusastme 0-ini. Kaebaja ei soovi veel kirurgilist sekkumist.
4. Hinnangu üle vaadanud TTO ekspertarst A on selgitanud (al. dtl 179) , et viimastel aastatel pole kaebaja käeprobleemide tõttu arstide poole pöördunud. Vanemates terviseandmetes on andmed 16.04.2019 toimunud ortopeedi dr A`i konsultatsioonist, mis kirjeldab
5. aasta augustis toimunud trauma järgselt koormusel tekkivat valu. Antud soovitused, hilisem ravivajadus TIS andmetes puudub.
6. Eeltoodust tulenevalt leian, et vastustaja on piisavalt põhjalikult uurinud, kas kaebajal esineb piiranguid käelise tegevuse valdkonnas ja põhjendanud, miks hinnati selles valdkonnas töövõimet mõjutav piirang puuduvaks.
7. Kaebaja on töövõime hindamise taotluses kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas järgmiselt (dtl 18): 45.
8. Teadvusel püsimise valdkonnas kaebaja piiranguid ei kirjeldanud. 45.
9. Tualettruumi toimingute valdkonnas märkis kaebaja (dtl 18), et tal esineb raskusi soole kontrollimisega iga päev. Mul on diagnoositud haavandiline koliit, mis põhjustab ägedat ja äärmuslikku kõhulahtisust. Kannatan tugevate kõhuvalude ja pistete all ning väga verise väljaheite all (mida kinnitavad ka mitmed testid ja uuringud). Haigus põhjustab tihedat tualettruumi kasutamist (20-30 korda ööpäevas). Tualetis viibin korraga pikka aega (10-35 min). Haiguse tunnused häirivad ka öist und. Kannatan tugevate gaaside ja puhituste all. Tualettruumi kasutamise vajadus tuleb järsku ning olen siis sunnitud koheselt tualetti minema. Kui ma kohe, kui valu kõhtu lööb tualetti kasutada ei saa, satun väga ebameeldivasse olukorda, kus võin ennast täis roojata. Nii tihe ja valulik kõhulahtisus on väga kurnav ning halvendab ka minu üldist tervise seisundit. Mul on pika ja tugeva kõhulahtisuse tõttu tekkinud ainete puudus kehas ning pidev väsimus ning närvilisus. Olen haiguse tõttu sunnitud jälgima ka ranget dieeti. Haiguse tõttu ei saa ma tööl viibida ning olen sunnitud juba mitmeks kuuks kodusele ravile jääma. Olen haiguse tõttu sunnitud tarvitama retseptiravimeid (Prednisoloon (40 mg - 5 mg), Pantopasool, Pentasa (4g päevas) ja lisaks ka pidevalt vitamiine (kaltsium ja D- vitamiin). Rohud, mida tarvitan, põhjustavad kõrget vererõhku, suurenenud söögiisu, närvilisust, tuju kõikumist ja kõrvade lukku minekut. Haavandiline koliit ei ole lõplikult välja ravitav ning haiguse tunnused võivad taas esineda suvalistel hetkedel. Haavandilise koliidi põdemise tulemusena on mul välja kujunenud ärevushäired. Ärevus takistab mul tööle minemist ning ka töö tegemist läbi pideva mure, närveerimise ja halva enesetunde. Mul on tekkinud hirmud kasutada ühistransporti ning viibida kohtades, kus ei ole kohene ligipääs tualetti. Olen kogenud ka paanilist hirmu toidupoes viibides. Kuna gastroenteroloog ei ole mind veel tööle lubanud, siis ma ei kujuta veel ette kuidas ma tööl hakkama saan. Mul on hirm tööle naasmise juures, sest kardan oma tervisliku seisundi pärast. Olen viimaste kuude jooksul hakanud kannatama 10

(16)3-24-939 ka unehäirete all, mis tekitavad väsimust ja närvilisust. Tarbin närvide rahustamiseks looduslikke tablette, tinktuure ja teesid, mis peaksid und parandama ja rahustama. 45.

1. Söömise ja joomise valdkonnas kaebaja piiranguid ei kirjeldanud. 45.
2. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muid piirangud kaebaja ei kirjeldanud.
3. TTO ekspertarst on kaebaja töövõime hindamisel leidnud kokkuvõtvalt, et teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas esineb kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on mittenakkuslikud peen ja jämesoolepõletikud, mille kulg on raskesti prognoostav, kuid millega taotleja on osaliselt kohanenud. Ekspertarst on aluseks võtnud 30.11.2023 gastroenteroloogi A kontrolli tulemused: …Kõhulahtisust enam pole, kõht vahepeal ei käi ka läbi. Alakõhus on kuumtunne vahepeal. Roojast peitveri ja kalprotektiin negaviivne. Kliiniliselt remissioon saavutatud. Prednisoloon veel 1 nädal ja lõpetab. Hindan kuidas püsiv remissioonis 16.01.2024, selleks pöördub tagasikutsesaatekirjaga. Asatiopriin 150mgx1, Pentasa 4gx1 püsivalt. Kaal stabiilne, langust pole. Vereanalüüsides Hb normis. Roojast kalprotektiin üle
4. Parasiidid negatiivsed. Haiguse kulg/ravikokkuvõte Kontroll oktoobris: Ravi foonil haigus veel aktiivne, kuid selgelt reageerib. Tõstetud tagasi Prednisolooni ad 30mgx1 ja jätkab veel 10 päeva ja langetamine 10 päeva tagant. Kuna tegemist oli tkohati tugeva aktiivsusega haigusega siis ravi tõhustamine Asatiopriiniga (kaal 84kg ehk ravidoos 150-200mg/päev). 46.
5. Kaebaja sõnul leidis ekspertarst 18.12.2023 eksperthinnangus, et kaebajal esineb teadvusel püsimine ja enesehooldus valdkonnas kerge piirang (raskusaste 1), kuid kaebaja enda hinnangul on tualettruumi toimingutes toimetuleku raskusaste
6. Kaebaja ei ole nõus ekspertarsti arvamusega, et ööpäevas 20-30 korda tualetis käimine ja muud haigustega kaasnevad probleemid on kerge piirang. Kaebajat alavääristav on eksperthinnangus ekspertarsti seisukoht ja Eesti Töötukassa 18.12.2023 otsuses nr TVH/23/048117 väljatoodul, et tegemist on füüsilise mugavuse tagamisega piiratud seede-süsteemiga seonduvate aistingute tõttu. 46.
7. Vaidemenetluses on TTO ekspertarst A nõustunud esialgse eksperthinnanguga, kuna eksperthinnangu andmise ajaks on raviga saavutatud kliiniline remissioon s.t. haigussümptomid ei väljendu enam igapäevaelu takistavalt, on piirangud hinnatavad kergetena. Kaebaja on esitanud enesehinnangulised piirangud ajavahemiku kohta, mil raviefekt ei olnud veel saabunud. Püsivatena hinnatakse töövõime hindamise kontekstis piiranguid, mida ei ole raviga võimalik kompenseerida. Ka hilisemad andmed kinnitavad remissiooni püsimist Enesehinnanguliselt esitatud kõrgenenud ärevus, mure ja sellega seonduvalt unehäire on käsitletav vaimse võimekuse valdkondades. 46.
8. Leian, et TTO ekspertarst andis õige hinnangu ja tegi lähtudes ülaltoodud gastroenteroloogi 30.11.2023 sissekandest õige järelduse, et kaebaja kõhulahtisuse äge faas on ekspertarvamuse andmise hetkel taandunud ning kaebaja on piiranguga kohanenud ehk tema diagnoositud haigus allus ravile ning kõhulahtisust enam ei esinenud (roojast peitveri ja kalprotektiin negaviivne, kaalulangust pole, vereanalüüsides Hb normis). TTO ekspertarsti poolt kaebaja tegevusvõime koondkokkuvõttena märgitud lausest „Oma füüsilise mugavuse tagamine piiratud seedesüsteemiga seonduvate aistingue tõttuˮ võib aru saada nii, et arst möönis, et kaebajal võib tulenevalt diagnoositud haigusest esineda ebamugavust ja piiranguid, kuid hindas tegutsemispiirangut enesehoolduse valdkonnas siiski kergeks.
9. Kaebaja on oma töövõime hindamise taotluses kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas kirjeldanud järgmiselt (dtl 19): 47.
10. Tegevuste õppimine osas kaebaja piiranguid ei kirjeldanud. 47.
11. Tegevuste alustamise ja lõpetamise osas: Suudan ise märgata igapäevategevuste vajadust ja neid kavandada, alustada ja lõpetada mõõdukate raskustega. Olen pinges, närviline ja 11

(16)3-24-939 tujukas ning unustan asju. Närvilisust ja tujukust on välja toonud ka mind ümbritsevad inimesed. Kui pean pikalt keskendumist nõudva tegevusega tegelema, muutun närviliseks ja vihastun kergelt. Kuna olen sunnitud haavandilise koliidi ja psoriaasi tõttu tarvitama ka hormonaalseid ravimeid, siis on osaliselt minu emotsionaalsus ja närvilisus ka sellest tingitud. Haiguslik seisund häirib ka minu une kvaliteeti, mille läbi olen kergemini ärrituv ning minu keskendumise- ja tähelepanuvõime on halvenenud. Ärrituvust põhjustab ka asjaolu, et ma ei ole pikka aega tervislikel põhjustel regulaarselt tööl saanud käia, mis omakorda põhjustab ebastabiilset finantsilist olukorda. Haavandilise koliidi põdemise tulemusena on mul välja kujunenud ärevushäired. Ärevus takistab mul tööle minemist, töö tegemist ja ka igapäeva toimetusi läbi pideva mure, närveerimise ja halva enesetunde. Mul on tekkinud hirmud kasutada ühistransporti ning viibida kohtades, kus ei ole kohene ligipääs tualetti. Olen kogenud ka paanilist hirmu toidupoes viibides. Mul on hirm tööle mineku ees, sest kardan oma tervisliku seisundi pärast. Olen viimaste kuude jooksul hakanud kannatama ka unehäirete all, mis tekitavad väsimust ja närvilisust. Tarbin närvide rahustamiseks looduslikke tablette, tinktuure ja teesid, mis peaksid rahustama. Magamiseks võtan retseptiravimit Somnols (7,5 g).

1. Õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muid piirangud kaebaja ei kirjeldanud.
2. TTO ekspertarst on kaebaja töövõime hindamisel leidnud, et puudus visiidipõhise hindamise vajadus, kuna taotleja mäluhäireid ei ole digiloos dokumenteeritud, puudub vastav uuring ja kinnitav diagnoos. Vaimse võimekuse valdkonna püsivaid piiranguid ei saa kinnitada kuna digiloos puuduvad eriarsti psühhiaatri sissekanded, psüühilise seisundi kirjeldus, diagnoos ja püsiva ravi vajadus. Kokkuvõtvalt leidis ekspertarst, et taotleja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.
3. Kaebaja heidab vastustajale ette, et ekspertarst leidis 18.12.2023 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad vaimse võimekuse valdkonnas ja valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0). Vaatamata sellele, et kaebaja on taotluses kirjeldanud, et tegevuste alustamine ja lõpetamine on võimalik mõõdukate raskustega. Ekspertarst korrigeeris aga raskusastme 0ini. Taotleja ekspertarsti hinnanguga ei nõustu, sest eelpool väljatoodud haiguse tõttu on kaebajale välja kirjutatud retseptiravimid, mis põhjustavad vererõhu kõikumist, närvilisust, tuju kõikumist jne.
4. Vaidemenetluses on TTO ekspertarst A nõustunud, et õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei ole alust töövõimet mõjutavaid püsipiiranguid hinnata. Hoolimata kaebaja enesehinnangulistest kaebustest seoses ärevuse, ülemäärase muretsemise ja unehäiretega, ei ole TIS andmetel kaebajal diagnoositud püsiravi ja käsitlust vajavat psüühikahäiret. Võimalik, et esineb kaasuv terviseärevus, mis mingil määral on normaalne reageering ja pole vajanud meditsiinilist sekkumist ja käsitlust. Perearsti hilisemalt kui vaideotsus lisandunud sissekandes 20.03.2024 on kaasuva diagnoosina märgitud F41.9 Täpsustamata ärevushäire, kuid ka hilisemalt ei ole vajanud meeleoluhäire sekkumist ega ravi. Kaebaja on märkinud, et kasutab ärevuse maandamiseks käsimüügi ja loodusravi vahendeid ja võtteid. Und soodustava ravimina on gastroenteroloogi poolt ühekordselt 17.10.2024 väljastatud retsept 20 tabletile zopikloonile (Somnols), mis ei kinnita püsiravi vajadust.
5. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas märkis kaebaja töövõime hindamise taotluses järgmist (dtl 20): 52.
6. Väljaskäimise osas märkis kaebaja, et: Saan suurte raskustega (peaaegu võimatu) minna emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna omale tuttavatesse kohtadesse. Mul on diagnoositud haavandiline koliit, mis põhjustab ägedat ja äärmuslikku kõhulahtisust. Kannatan tugevate kõhuvalude ja pistete all ning väga verise väljaheite all. Haigus põhjustab tihedat tualettruumi kasutamist (20-30 korda ööpäevas). Tualetis viibin korraga pikka aega 12

(16)3-24-939 (10-35 min). Kannatan tugevate gaaside ja puhituste all. Tualettruumi kasutamise vajadus tuleb järsku ning olen siis sunnitud koheselt tualetti minema. Kui ma kohe, kui valu kõhtu lööb tualetti kasutada ei saa, satun väga ebameeldivasse olukorda, kus võin ennast täis roojata. Haavandiline koliit ei ole lõplikult välja ravitav ning haiguse tunnused võivad taas esineda suvalistel hetkedel. Haavandilise koliidi põdemise tulemusena on mul välja kujunenud ärevushäired. Ärevus takistab mul tööle minemist ning ka töö tegemist läbi pideva mure, närveerimise ja halva enesetunde. Mul on tekkinud hirmud kasutada ühistransporti ning viibida kohtades, kus ei ole kohene ligipääs tualetti. Olen kogenud ka paanilist hirmu toidupoes viibides. Kuna gastroenteroloog ei ole mind veel tööle lubanud, siis ma ei kujuta veel ette kuidas ma tööl hakkama saan. Mul on hirm tööle naasmise juures, sest kardan oma tervisliku seisundi pärast. Olen viimaste kuude jooksul hakanud kannatama ka unehäirete all, mis tekitavad väsimust ja närvilisust. Tarvitan parema une kvaliteedi jaoks retseptravimit Somnols (7,5g). Emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata ei saa minna Teile tundmatutesse kohtadesse? Kuna mul võib igal aja hetkel tulla haiguse tõttu erakorraline ning kohene vajadus kasutada tualettruumi, siis kardan kodust väljas käia. Tundmatutesse kohtadesse ma ei julge üldse minna, sest ma ei tea kas ma saan seal tualetti kasutada. Ma käin ka toidupoes ainult kohas, kus ma tean, et on tualeti kasutamise võimalus. Kuid ka siis on mul pidev ärevus, sest ma ei ole kindel kas ma saan tualetti kasutada, kas on järjekord ja kas ma jõuan ikka õigeaegselt. Mul on haiguse vältel olnud ka väga ebameeldivaid kogemusi, kus vajadus tualetti minna tuleb nii järsult ja ei ole olnud võimalik seda nii kiirelt kasutada. Kuna minu diagnoosiga ei ole kunagi võimalik ette teada millal ja kas on vajadus tualetti kasutada, siis on see minu jaoks väga ärevust tekitav ning ma tunnen ma ei saa enam täisväärtuslikku elu elada. Ma ei julge igal pool käia ja tegevusi teha. 52.

1. Riski või ohu tajumine osas kaebaja piiranguid ei kirjeldanud. 52.
2. Toimetulek muutustega valdkonnas: Ei tule toime muutustega oma igapäevaelus, kui muutus on ootamatu. Haigus, mida põen ilmnes väga järsku ning ma tunnen, et ei suuda sellest tingitud füüsiliste ja vaimsete muutustega kohaneda.
3. TTO ekspertarst leidis oma hinnangus, et puudus visiidipõhise hindamise vajadus, kuna taotleja mäluhäireid ei ole digiloos dokumenteeritud, puudub vastav uuring ja kinnitav diagnoos Vaimse võimekuse valdkonna püsivaid piiranguid ei saa kinnitada, kuna digiloos puuduvad eriarsti psühhiaatri sissekanded, psüühilise seisundi kirjeldus, diagnoos ja püsiva ravi vajadus Kokkuvõttes andis TTO ekspertarst kaebaja tegevusvõime kohta järgmise hinnangu: Taotleja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.
4. Vaidemenetluses nõustus töötukassa ekspertarst, et muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ei ole alust töövõimet mõjutavaid püsipiiranguid hinnata. Antud valdkonnas hinnatakse töövõimet mõjutavaid piiranguid, mis on põhjustatud psüühika- ja käitumishäiretest. Nagu juba eelneva valdkonna juures on selgitatud, et hoolimata kaebaja enesehinnangulistest kaebustest seoses ärevuse ja hirmuga, ei ole TIS andmetel kaebajal diagnoositud püsiravi ja käsitlust vajavat psüühikahäiret. Võimalik, et esineb kaasuv terviseärevus, mis mingil määral on normaalne reageering ja pole vajanud meditsiinilist sekkumist ja käsitlust. Perearsti hilisemalt kui vaideotsus lisandunud sissekandes 20.03.2024 on kaasuva diagnoosina märgitud F41.9 Täpsustamata ärevushäire, kuid ka hilisemalt ei ole vajanud meeleoluhäire sekkumist ega ravi.
5. Leian, et vastustaja ei ole eksinud, kuna 18.12.2023 antud eksperthinnangu ja töötukassa otsuse ja vaideotsuse tegemise ajal ei olnud kaebajal diagnoositud psüühika – ja käitumishäireid ning TIS-is puuduvad sissekanded vastava ravi kohta.
6. Suhtlemise valdkonnas märkis kaebaja töövõime hindamise taotluses järgmist (dtl 21): 13

(16)3-24-939 56.

1. Suhtlemisega hakkamasaamise osas kaebaja piiranguid ei kirjeldanud. 56.
2. Kohase käitumise osas märkis kaebaja: Harva kaotan kontrolli oma emotsioonide ja käitumise üle. Minu haiguslik seisund on hakanud minus põhjustama ärevust, kerget ärrituvust ning tujukust. Olen pinges, närviline ja tujukas ning unustan asju. Närvilisust ja tujukust on välja toonud ka mind ümbritsevad inimesed. Kui pean pikalt keskendumist nõudva tegevusega tegelema, muutun närviliseks ja vihastun kergelt. Kuna olen sunnitud haavandilise koliidi ja psoriaasi tõttu tarvitama ka hormonaalseid ravimeid, siis on osaliselt minu emotsionaalsus ja närvilisus ka sellest tingitud. Haiguslik seisund häirib ka minu une kvaliteeti, mille läbi olen kergemini ärrituv ning minu keskendumise- ja tähelepanuvõime on halvenenud. Ärrituvust põhjustab ka asjaolu, et ma ei ole pikka aega tervislikel põhjustel regulaarselt tööl saanud käia, mis omakorda põhjustab ebastabiilset finantsilist olukorda. 56.
3. Suhtlemisega seotud muid piirangud kaebaja ei kirjeldanud.
4. TTO ekspertarst leidis oma hinnangus, et puudus visiidipõhise hindamise vajadus, kuna taotleja mäluhäireid ei ole digiloos dokumenteeritud, puudub vastav uuring ja kinnitav diagnoos Vaimse võimekuse valdkonna püsivaid piiranguid ei saa kinnitada, kuna digiloos puuduvad eriarsti psühhiaatri sissekanded, psüühilise seisundi kirjeldus, diagnoos ja püsiva ravi vajadus Kokkuvõttes andis TTO ekspertarst kaebaja tegevusvõime kohta järgmise hinnangu: Taotleja kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.
5. Kaebaja märgib oma kaebuses, et ekspertarst leidis 18.12.2023 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad suhtlemise valdkonnas ja valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0). Vaatamata sellele, et kaebaja on taotluses kirjeldanud, et kohane käitumine võimalik kuid esineb olukordi kus kaebaja kaotab kontrolli oma käitumise üle. Ekspertarst korrigeeris aga raskusastme 0-ini. Taotleja ekspertarsti hinnanguga ei nõustu, sest eelpool väljatoodud haiguse tõttu on kaebajale välja kirjutatud retseptiravimid, mis põhjustavad vererõhu kõikumist, närvilisust, tuju kõikumist jne ja võivad põhjustada närvilisust ja tujukust.
6. Vaidemenetluses nõustus töötukassa ekspertarst, et suhtlemise valdkonnas ei ole alust töövõimet mõjutavaid püsipiiranguid hinnata. Antud valdkonnas hinnatakse töövõimet mõjutavaid piiranguid, mis on põhjustatud psüühika- ja käitumishäiretest. Eelpool öeldut korrates - võimalik, et esineb kaasuv terviseärevus, mis mingil määral on normaalne reageering ning pole vajanud meditsiinilist sekkumist ja käsitlust. Perearsti hilisemalt kui vaideotsus lisandunud sissekandes 20.03.2024 on kaasuva diagnoosina märgitud F41.9 Täpsustamata ärevushäire, kuid ka hilisemalt ei ole vajanud meeleoluhäire sekkumist ega ravi.
7. Leian, et vastustaja ei ole oma hinnangus eksinud, kuna 18.12.2023 antud eksperthinnangu ja töötukassa otsuse ja vaideotsuse tegemise ajal ei olnud kaebajal diagnoositud psüühika – ja käitumishäireid ning TIS-is puuduvad sissekanded vastava ravi kohta.
8. Sõltuvust tekitavate ainete mõjust ja ravimite kõrvaltoimetest tulenevate piirangute valdkonnas märkis kaebaja (dtl 21) : Mul on ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimeid. Rohud, mida tarvitan põhjustavad kõrget vererõhku, suurenenud söögiisu, tuju kõikumist ja kõrvade lukku minekut. Kuna olen sunnitud haavandilise koliidi ja psoriaasi tõttu tarvitama ka hormonaalseid ravimeid, siis on osaliselt minu emotsionaalsus ja närvilisus ka sellest tingitud. Lisaks tekitavad hormonaalsed ravimid mul tohutut söögiisu, iiveldust ja nahalöövet.
9. TTO ekspertarst leidis oma hinnangus, gastroenteroloog pole oma sissekannetes kõrvaltoimeid käsitlenud. Viimane, 15.03.2023 kaebajale määratud psoriaasi ravim on apteegist välja ostmata ja annulleeritud. Kokkuvõttes ei leidnud taotleja kirjeldatud piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. 14

(16)3-24-939

1. Vaidemenetluses hinnangu üle vaadanud töötukassa ekspertarst nõustub, et terviseandmetes puuduvad viited ravimite kõrvaltoimetest põhjustatud püsivat töövõimet mõjutavatele piirangutele. Ravimite kõrvaltoimeid, mis oleksid vajanud käsitlemist ja/või raviskeemi muutmist, pole TISis kirjeldatud.
2. Leian, et vastustaja ei ole eksinud, kuna TIS-is puuduvad ravimite kõrvaltoimetest põhjustatud püsivat töövõimet mõjutavad sissekanded.
3. TTO ekspertarst analüüsis 23.01.2024 vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid kogumis ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde (dtl 158-178), mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. 18.12.2023 ekspertarvamuse vaatas kohtumenetlusega seoses 06.04.2024 uuesti üle töötukassa ekspertarst A, kes vaatas uuesti üle kaebaja terviseandmed tervise infosüsteemis (TIS) ning tuvastas, et hilisemalt kui vaideotsuse koostamiskuupäev on 11.04.2024 lisandunud gastroenteroloogi sissekanne, mis kinnitab jätkuvalt soolepõletiku kliinilist remissiooni, st haigusnähud on raviga kontrollitud ja ei avaldu. Ravi ja jälgimine jätkub. Samuti on hilisemalt 20.03.2024 lisandunud perearsti sissekanne, milles on kopeeritud eelnevalt teadaolev gastroenteroloogi sissekanne, objektiivsete andmetena on 07.03.2024 läbivaatusel kirjeldatud ravi vajavat nahalöövet, jätkatud jaanuaris 2024 määratud paikse raviga. Seisund ei ole vajanud eriarsti (nahaarsti) konsultatsiooni. Lisandunud terviseandmed kinnitavad eelnevalt antud hinnangut ning ei anna alust menetluse uuendamiseks ja otsuse ümbervaatamiseks. Sellega on vastustaja täitnud kohtupraktikast tuleneva nõude, et kui taotleja hindab oma piirangu raskusastmeid suuremaks kui eksperdiarvamuse andja ja seab sellega eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, tuleb töötukassal kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (vt Riigikohtu 05.09.2019 otsuse nr 3-17-1110, p 22).
4. Eeltoodust tulenevalt leian, et vastustaja ja ekspertarstid on lõppkokkuvõttes arvestanud kõigi kaebajal diagnoositud ja kaebuses viidatud seisunditega ning lähtunud ka kaebaja enda poolt töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja tervise infosüsteemi andmetest. Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse võtmata jäetud või hindamine sooritatud pealiskaudselt uurimisprintsiipi rakendamata. Märgin täiendavalt, et töövõime hindamisel ei ole määravaks mitte haiguste diagnoosid, vaid nendest põhjustatud püsivad tegevuspiiranguid ning kõiki neid piiranguid on kaebaja töövõime hindamisel arvesse võetud.
5. Töövõime hindamisel saab ekspertarst lisada soovitused kaebajale sobivate ja mittesobivate töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta ning seda on TTO ekspertarst ka 18.12.2023 teinud, märkides, et tavalisel vähefüüsilisel või kontorilaadsel istuval tööl olulised püsivad piirangud puuduvad. Hilisemas otsuses märgiti, et kaebajale ei ole sobiv raske füüsiline töö. Lisan veel, et kaebaja etteheide, et töötukassa ei ole tema perearsti ja teiste spetsialistide arvamust arvesse võtnud, ei ole põhjendatud. Perearsti, eriarstide ja muude spetsialistide hinnangud on vaid sisendiks inimese töövõime välja selgitamise protsessislõpliku hinnangu annavad siiski töövõimet hindavad ekspertarstid (töötukassa töötaja ja/või lepinguline tervishoiuteenuse osutaja).
6. Asja materjalidest nähtub, et töötukassa konsultant soovitas kaebajal käia psühholoogi nõustamisel ning töötukassa määras kaebajale ka 700 euro ulatuses psühholoogi nõustamise teenust. Kaebaja kasutab psühholoogi nõustamise teenust regulaarselt ning töötukassa on oma vastuses õigesti märkinud, et sellel tegevusel on töövõimet toetav eesmärk.
7. Rõhutan veel kord, et otsuse langetamisel sai töötukassa arvesse võtta vaid neid asjaolusid, mis olid neile teada hiljemalt vaideotsuse tegemisel ajal. Samuti nähtub asja materjalidest, et 15

(16)3-24-939 kaebaja põhiline tervisemure oli ka juunis 2024 ehk järgneva töövõime hindamise taotluse esitamise ajal haavandiline koliit, kuid tema haigus on raviga kontrollitav ja raviarsti jälgimisel, kes võib vajadusel raviskeemi muuta.

1. Kokkuvõttes on vastustaja piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele ja -piirangutele ning vastustaja hinnang kaebaja töövõimele on erinevad. Märgin täiendavalt, et kui kaebaja terviseseisund on võrreldes viimase töövõime hindamise taotluse esitamise ajaga halvenenud ja kaebaja on käinud täiendavalt perearsti või eriarsti vastuvõttudel, on kaebajal võimalik esitada töötukassale uus taotlus töövõime hindamiseks, viidates asjakohastele andmetele TIS-is.
2. Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kuna kaebus Töötukassa otsuste tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka vaideotsuse tühistamise nõue ning kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
4. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. Maret Hallikma (allkirjastatud digitaalselt) 16