← Eesti

2-22-14121/31

Obsah (7)§ 164§ 436§ 230§ 231§ 445§ 442§ 122

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 18. september 2024.a, Tallinnas Tsiviilasi A ja B hagi Y vastu elatise n

§ 164lg 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused

  1. Hagejad esitasid 22.09.2022.a kohtule hagi Yi vastu elatise nõuetes. Hagejad paluvad elatise välja mõista seaduses sätestatud miinimumsummas ning muuta igakuine elatis muutuvaks summaks vastavalt kehtivale PKS §-le
  2. Samuti nõuavad hagejad tagasiulatuvat elatist perioodi 22.08.2022.a. kuni 22.09.2022.a eest kummalegi hagejale summas 232,92 eurot. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja lahutasid 2015.a ning hageja A jäi elama isaga Rootsi ning hageja B emaga Eestisse. 22.08.2022.a kolis hageja A ema juurde Eestisse elama. Kostja ei täida ülalpidamiskohustust, kuigi hagejate ema on koduvalt kostjalt ülalpidamist küsinud. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
  3. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on hagejatele vabatahtlikult pakkunud elatise tasumist, kuid hagejatele ei sobinud elatise summa. Kostja ülalpidamisel on veel abikaasa, abikaasa laps eelmisest suhtest ja nende ühine laps. Kostja abikaasa ei saa tööl käia, kuna ta ei ole lihttööline nagu hagejate ema oli, vaid ta oli varasemalt Venemaal advokaat. Seega õpib ta rootsi keelt, et enda valdkonnas tööle hakata. Kostja ja hagejate emal on kahe peale Tallinnas korteriomand, millest hagejate ema saab üüritulu ning seda tulu saaks lugeda materiaalseks abiks hagejatele. Kostja ei nõustu tagasiulatuva elatise nõudega, kuna avas hageja A nimele pangakonto, kuhu kandis pidevalt raha. Kostja on nõus tasuma kummalegi hagejale 180 eurot kuus. Kostja palub kohtukulud jätta poolte kanda. 2 Kohtu seisukoht ja põhjendused
  4. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

  1. Vaidlust ei ole, et kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus ning et hagejad elavad emaga. Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejatele elatist hagetavas summas ning kas esineb alus elatise vähendamiseks.
  2. Kohus tegi pooltele ka 09.03.2023.a kompromissettepaneku (dtl 78-79). Hagejad nõustusid kompromissettepanekuga (dtl 83-84). Kostja sellega ei nõustunud (dtl 90).
  3. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, mida indekseeritakse iga aasta vastavalt PKS §-le 101 (dtl 3-6).
  4. Kostja ei vaidle igakuisele elatisele vastu, kuid palub kohtul seda vähendada selliselt, et kostja tasub mõlemale hagejale elatist 180 eurot kuus (dtl 104). Kostja leiab, et hagejate ema varaline seis on parem, kuna ta saab kostja ja hagejate emale kuuluvast korterist üüritulu, mida saab kasutada hagejate elatise tarbeks (dtl 98). Kostja on hagejatele kandnud ka regulaarselt taskuraha. Samuti jääks kostja kolmas laps varaliselt halvemasse seisu (dtl 104), kuna kostja peab lisaks kolmandale lapsele üleval pidama ka enda abikaasat ja tolle last eelmisest suhtest (dtl 56, 104)
  5. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
  6. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.
  7. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 23.09.2022.a miinimummääras. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). 3
  8. Kuna hagejad on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei ole hagejatel vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.
  9. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
  10. oktoobri
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
  12. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.
  13. leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu
  14. oktoobri
  15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).
  16. Hagejate emal on kaks alaealist last, s.o hagejad. Hagejate emale kuulus kuni
  17. aastani kostjaga ühisomandisse korter CCC, mis oli koormatud hüpoteegiga ning mille laenu-ja kommunaalmakseid tasus hagejate ema üksinda (dtl 208). Lisaks kuulub hagejate emale korter XXX, mis on koormatud hüpoteegiga. Nimetatud korter on välja üüritud ning hagejate ema saab üüritulu 425 eurot kuus. Üüritulust katab hagejate ema osaliselt 3 toalise üürikorteri YYY üüri 650 eurot kuus ning koos kommunaalmaksetega 1000 eurot kuus. Aprillist 2024.a on kodulaenu makse koos kindlustusega kokku 385 eurot (dtl 105, 114, 117-118). Hagejate ema töötab kahel töökohal. Põhipalk on P OÜ-s 1900 eurot kuus ja lisatöö eest O OÜ-s vastavalt tundidele, s.o keskmiselt 576 eurot kuus (dtl 105, 120126). Hagejate emal on võetud liisingusse sõiduk Nissan Qashqai, mille kuumakse on 306 eurot kuus (dtl 105). Hagejad saavad lapsetoetust kokku 160 eurot kuus (dtl 117-118).
  18. Kostjal on kolm alaealist last, s.o hagejad ja üks laps uue abikaasaga (dtl 105). Kostja elab Rootsis. Kostjale kuulus Eestis kuni
  19. aastani hagejate emaga ühisomandisse korter CCC. Kostja omab Rootsis äriühingut ning töötab seal santehnikuna. Töötasu on 1876 eurot kuus. Kostjal on võetud liisingusse sõiduk Volkswagen, mille kuumakse on 192 eurot kuus (dtl 194-195, 197). Kostja elab kolmetoalises üürikorteris, mille üür on kekmiselt 797 eurot kuus (dtl 39-42, 61-63). Kostja deklareeris 2023.a kogutulu 40 999,30 eurot (467 966 SEK https://www.eestipank.ee/valuutakursid), mis teeb jagatuna 12 kuu peale 3416,61 eurot kuus (dtl 145-152). Kostja Rootsis elavale alaealisele lapsele makstakse lapsetoetust 112,84 eurot (1250+38 SEK) kuus (dtl 171). Kostja tasub Rootsis lapsele kindlustust 271,24 eurot (3096 SEK) kuus ning lasteaiamaksu 110,92 eurot (1266 SEK) kuus (dtl 174-177).
  20. Kohus leiab, et arvestades ülaltoodut, siis ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et ta ei ole võimeline hagejatele miinimummääras elatist tasuma või et kostja varaline seis oleks kehvem kui hagejate ema oma. Pigem on kostja sissetulek võrreldes hagejate ema sissetulekuga suurem. Lisaks nähtub tõenditest, et kostjaga koos elav laps saab suuremat lastetoetust, kui hagejad.
  21. Kohus leiab, et hagejate ema varalist seisu ei tee suuremaks ka asjaolu, et hagejate ema sai kostjaga ühisomandisse kuuluvalt korterilt väidetavalt üüritulu, kuna hagejate ema on kinnitanud, et tasus korteri laenu- ja kommunaalmaksed igakuiselt üksinda. Lisaks renoveeris hagejate ema korteri omal kulul, klaasis rõdu, ostis uue köögitehnika jne. Kostja ei ole nendele väidetele vastu vaielnud. Käesolevaks ajaks on poolte ühine korter ka juba võõrandatud (dtl 208).
  22. Kohus leiab, et põhimõte, et vanemad peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osalema lapse ülalpidamisest vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab miinimumile lähedast või sellest väiksemat töötasu, st elatise tasumine teise vanemaga võrdselt ei tagaks talle oma 4 ülalpidamiskulude tasumist miinimumulatuses. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et antud juhtumil ei ole tegemist sellise olukorraga.
  23. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  24. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt Riigikohtu
  25. veebruari
  26. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10;
  27. oktoobri
  28. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).
  29. Kostja leiab, et tasudes hagejatele ülalpidamist nõutud summas, jääks kostjaga koos elav kolmas alaealine laps halvemasse seisu, kui hagejad (dtl 104). Kostja on põhjendanud seda sellega, et peale ühise lapse on kostja abikaasal veel üks laps, keda kostja üleval peab. Lisaks peab kostja pidama üleval ka abikaasat, kuna viimane ei saa tööle minna, sest ta pole lihttööline nagu oli hagejate ema, vaid ta oli Venemaal advokaat. Seega hakkas ta õppima rootsi keelt, et juristina tööle asuda (dtl 56).
  30. Hagejad leiavad, et kostjal ei ole kohustust pidada üleval abikaasa last eelnevast suhtest, sest lapsel on olemas isa, kes peab andma lapsele elatist. Lisaks leiavad hagejad, et kostja abikaasal oli aega rootsi keelt õppida tervelt kaks aastat, pidi ta ju täiskasvanud inimesena teadma, et peale lapsehoolduspuhkust algab töö (dtl 52).
  31. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja esitanud kohtule mõjuvat põhjust ega tõendit, mis kinnitaks, et kostja kolmas laps jääks hagejatele miinimumsummas elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Rootsis elava lapse lasteaiatasu ei ole suurem kui Eestis. Tõenditest nähtub ka see, et Rootsis elav laps saab suuremat lapsetoetust kui hagejad. Mõjuvaks põhjuseks ei saa käesoleval juhul olla ka see, et kostja peab väidetavalt üleval ka abikaasa last, kuna kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks lapse lapsendanud vms. Seega ei ole kostjal ülalpidamiskohustust abikaasa lapse osas. Samuti nähtub tõenditest, et abikaasa laps eelnevast suhtest sai 21.02.2024.a täiskasvanuks (dtl 34). Tõenditest on ka kinnitust leidnud, et kostja abikaasa töötas Venemaal advokaadina ning on tööjõuline ja saab tööl käia. Kostja väide, et abikaasale ei sobi lihttöö nagu seda tegi hagejate ema, on aga täiesti kohatu väide ja ei ole kindlasti mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks. Tõenditest nähtub, et kostja kolmas laps käib Rootsis lasteaias, mis tõendab, et kostja abikaasal puuduvad takistused tööle minemiseks.
  32. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole esitanud kohtule selliseid tõendeid, mis tõendaks, et kolmas laps jääks hagejatele elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks.
  33. Kostja palub arvestada ka sellega, et ta on saatnud hagejatele taskuraha (dtl 104, 110-111). Hagejad leiavad, et taskuraha andmine ei ole elatise tasumine. Hagejate ema annab samuti hagejatele taskuraha (dtl 104).
  34. Kohus nõutub hagejatega, et taskuraha andmine ei ole ülalpidamise kohustuse täitmine. Lapsele taskuraha andmine oma äranägemise järgi, eelnevalt läbirääkimata teise vanemaga, kes reaalselt korraldab hagejate igapäevaelu küsimusi ja annab suurema panuse hagejate eest hoolitsemisse ning nende vajaduste katmisesse, ei tähenda, et kostja on elatist andnud. Seega kostja poolt hagejatele saadetud taskuraha, ei ole elatise tasumine, mille võrra tuleks elatist vähendada.
  35. Kostja on palunud elatise väljamõistmisel arvestada hagejatele makstavate toetustega ning vähendada selle võrra tasumisele kuuluvat elatist (dtl 143).
  36. Alates 01.01.2022.a kehtima hakanud PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma 5 ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
  37. Kohus selgitab, et lapsetoetus on juba elatise miinimumsummast maha arvutatud automaatselt (vt https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Seega pole võimalik miinimumsummast lapsetoetust enam maha arvutada.
  38. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejatele tuleb elatis välja mõista alates 22.09.2022.a vastavalt PKS §-le
  40. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
  41. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 22.08.2022.a kuni 22.09.2022.a eest kummalegi hagejale 232,92 eurot (dtl 3-6).
  42. Kuna vaidlust pole, et kostja ei ole elatist hagejatele tasunud ning kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 16-18 leidnud, et kostja majanduslik olukord võimaldab tal ülalpidamiskohustust täita, siis tuleb elatis välja mõista ka tagasiulatuvalt.
  43. Hagejad on palunud tagasiulatuva elatise välja mõista 22.08.2022.a kuni 22.09.2022.a. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus esitati kohtule 22.09.2022.a, siis saab tagasiulatuva elatise nõude esitada kuni 21.09.2022.a.
  44. Tagasiulatuva elatise perioodi ajal oli seadusjärgne elatise miinimummäär 225,64 eurot. Seega tuleb perioodi 22.08.2022.a kuni 21.09.2022.a eest kummagi hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis summas 225,64 eurot.
  45. Hagejad on kohtuistungil märkinud, et kostja on asunud alates 07.06.2023.a hagejatele elatist tasuma (dtl 104).
  46. Kohus selgitab hagejatele, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega (mitte taskuraha hagejatele), arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. 39.

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette hagejate hagiavalduses taotletud arveldusarvele iga kuu

  1. kuupäevaks.
  2. Hagejad paluvad igakuine elatis määrata muutuva summana. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole. Seega tuleb indekseerida väljamõistetud elatise summat iga aasta
  3. aprillil vastavalt PKS §101 lg-tele 3-
  5. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 42.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 4061,52 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 6 43. Kooskõlas

§ 164lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda.

Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.