Obsah (7)

§ 113§ 402§ 1§ 404§ 4034§ 411§ 416

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 03.09.2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 113

lg 1 lauses 3 sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 06.01.2024 tasumata põhivõlalt summas 2604,21 eurot kuni põhivõla tasumiseni. b) laenulepingu nr 52205270068 alusel: - põhivõla jääk 1741,81 eurot; - intressi 6,90% aastas perioodi eest 11.01.2023 kuni 25.05.2023 ehk viimasest täielikult tasutud intressi osamaksest järgmine päev kuni lepingu ülesütlemise avalduse tasumise tähtajani, suurusega 80,72 eurot; - viivis 10,5% aastas ehk 0,028767% päevas perioodi 11.02.2023 kuni 30.06.2023 eest, 12% aastas ehk 0,032877% päevas perioodi 01.07.2023 kuni 31.12.2023 eest ja 12,5% aastas ehk 0,034247% päevas perioodi 01.01.2024 kuni 05.01.2024 eest, kokku suurusega 127,59 eurot. - lepingu menetluskulu 15 eurot; - edasiulatuva viivise

§ 113

lg 1 lauses 3 sätestatud määras (12,5% ehk 0,034247% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 06.01.2024 tasumata põhivõlalt summas 1741,81 eurot kuni põhivõla tasumiseni. 5. Hageja esitas võlgnevuse ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et hageja ei järginud laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. 6. Hageja märkis, et nõude suuruseks ümberarvestatult: 4 2-23-128366

1. a)laenulepingu nr 52205210037 alusel: - põhivõla jääk peale ümberarvestamist on 2448,52 eurot; ümberarvestatud intress 2,5% aastas, perioodi eest 29.03.2023 kuni 25.05.2023 ehk viimasest täielikult tasutud intressi osamaksest järgmine päev kuni lepingu ülesütlemise avalduse tasumise tähtajani on suurusega 9,65 eurot. Kostja teostas tasumisi lepingu eest kokku summas 567,76 eurot. Tasutud summast luges hageja peale ümberarvestamist esialgu täielikult tasutuks kõik põhiosa maksed kuni 28.03.2023. 28.04.2023 põhiosa osamakse on tasutud osaliselt summas 51,11 eurot. Alates 28.05.2023 on põhiosa osamaksed tasumata. Samuti luges hageja tasutuks intressi osamaksed kuni 28.03.2023. Alates 28.04.2023 on intressi osamaksed tasumata.
2. b)laenulepingu nr 52205270068 alusel: - põhivõla jääk peale ümberarvestamist on 1614,75 eurot; - ümberarvestatud intress 2,5% aastas, perioodi eest 11.05.2023 kuni 25.05.2023 ehk viimasest täielikult tasutud intressi osamaksest järgmine päev kuni lepingu ülesütlemise avalduse tasumise tähtajani on suurusega 1,70 eurot. Kostja teostas tasumisi lepingu eest kokku summas 403,29 eurot. Tasutud summast luges hageja peale ümberarvestamist esialgu täielikult tasutuks kõik põhiosa maksed kuni 10.05.2023, 10.06.2023 põhiosa osamakse on tasutud osaliselt summas 11,31 eurot. Alates 10.07.2023 on põhiosa osamaksed tasumata. Samuti luges Hageja tasutuks intressi osamaksed kuni 10.05.2023. Alates 10.06.2023 on intressi osamaksed tasumata. Kohtu seisukoht 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.07.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega. 8. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab ümberarvestatud nõude ja käsitleb seda alternatiivse nõudena. Kohtu põhjendused 9.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või 5 2-23-128366 laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. 10. Kohtu hinnangul vastavad eelnimetatud lepingud tarbijakrediidilepingu tunnustele

§ 402

lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad

1. peatüki
2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh

§-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (

§ 404

lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (

§ 4034

lg 1) ning

§-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. 11. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva

§ 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis hageja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul hageja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et hageja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või 6 2-23-128366 vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on hageja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. 12.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus

§ 4034lg 6.

13. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

§ 4034

lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

§ 4034

lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena

§ 411tähenduses.

14. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (

§ 4034

lg 7) ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et algne krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas ümberarvestuse ja märkis, et kogunõude suuruseks:

1. a)laenulepingu nr 52205210037 alusel põhivõla jääk 2448,52 eurot ja intress 9,65 eurot;
2. b)laenulepingu nr 52205270068 alusel põhivõla jääk 1614,75 eurot ja intress 1,70 eurot. 15. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingute ülesütlemise eeldused (

§ 416

lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingute ülesütlemisele eelnes ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine. Kohus rahuldab hageja ümberarvestatud nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

1. c)laenulepingu nr 52205210037 alusel põhivõla 2448,52 eurot ja intress 9,65 eurot;
2. d)laenulepingu nr 52205270068 alusel põhivõla 1614,75 eurot ja intress 1,70 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7 2-23-128366 16. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja menetluskulud on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 120 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 8