Obsah (6)

§ 97§ 99§ 105§ 102§ 108§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 17.05.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-8046 Tsiv

(perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97

p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus tuvastab, et hageja on kostja tütar, kes on 14.03.2022 saanud täisealiseks (sünnitunnistus dtl 5). Nähtuvalt Eesti hariduse infosüsteemi väljavõttest (dtl 152-153) lõpetas hageja gümnaasiumi 20.06.2023 ning asus 23.08.2023 õppima X, kus omandab kõrgharidust, õppekava nominaalkestus on 4 aastat ja 6 kuud. 4.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt

§ 99

lg 2 ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Riigikohus on täisealise õppiva lapse elatisnõude osas asunud seisukohale, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest (3-2-1-119-15, p 10).

1. Hageja on välja toonud, et tema igakuised vajadused on järgmised (dtl 156): vajadus toit transport riided-jalanõud eluase (sh elekter 15 eur, teleteenused 19 eur) majapidamisvahendid sidekulud eur/kuus 400 98,64 100 232 15 48 2 tervishoid kool (õppevahendid: paber, pastakad, printerivärv jne.) hügieen muu kokku 70 20 25 160 1168,64
2. Hageja esitatu kohaselt elab ta koos emaga kahekesi emale kuuluvas korteris. Kohus tuvastab, et keskmine kulu kommunaalteenustele on 173,37 eurot kuus (dtl 137 KÜ maksete keskmine), ca 26,8 eurot lisandub elektrikulu (makste keskmine dtl 133 (16,6) + dtl 135 (10,2)), suitsu- ja vinguanduri kulu 6,1 eurot (keskmine dtl 134), keskmine kulu kodustele telekommunikatsiooniteenustele 31,07 eurot (keskmine dtl 136 (34,43), dtl 151 (27,7), so kokku keskmiselt 237,74 eurot, millest pool on hagejale langev osa, so 118,67 eurot. Kohus ei nõustu hagejaga, et eluruumi kasutamise kuluks oleksid laenumaksed seoses remondi otstarbel võetud laenuga. Seoses ema korteris elamisega tegi kohus hagejale istungil ettepaneku välja tuua ja tõendada seoses sellega saadava kasutuseelise väärtus, kohus selgitas, et asjakohasteks tõenditeks on eelkõige võrreldavate korterite üürikuulutused. Hageja väiteid ega tõendeid kasutuseelise väärtuse kohta ei esitanud, mistõttu ei saa kohus seda ka eluasemevajaduse hindamisel arvesse võtta. Eluasemega seonduva vajaduse ulatus on tõendatud 118,67 euro ulatuses kuus. Tavapärane keskmine kulu majapidamistarvetele ei ületa kohtu hinnangul 8 eurot inimese kohta kuus.
3. Kohus leiab, et esmavajaduseks saab lugeda mõistlikke kulutusi toidule, mis kohtu hinnangul ei ületa 200 eurot kuus, sh einestamine mõnel päeval kooli kohvikus, lõunasöök on võimalik kooli kaasa võtta ka kodust. Transpordi osas on hageja märkinud, et alates kõrgkooli õppima asumisest sõidab ta Sauelt Tallinnasse kooli, keskkooli ajal olid sõidud lühemad Sauelt Laagrisse. Hageja on märkinud, et 30 päeva rongipilet maksab 35,64 eurot ja Tallinna esooduspilet 13 eurot, kütusekulu on ca 50 eurot kuus. Kohus leiab, et esitatu ei võimalda tuvastada, et hageja põhjendatud kulu transpordile ületaks 50 eurot kuus. Kui kooli on võimalik sõita ka ühistranspordiga, ei saa kütusekulu pidada hageja esmavajaduseks. Riiete ja jalanõude soetamiseks märgitud kulu keskmiselt 100 eurot kuus võib pidada eluliselt usutavaks ja mõistlikuks, võttes arvesse, et vahel on vaja soetada ka kallimaid esemeid nagu üleriided. Kohtu hinnangul on tõendatud hageja sidekulu ca 8 eurot kuus (dtl 150 keskmine : 2), täiendavalt on hageja välja toonud järelmaksu maksed telefoni soetamiseks (dtl 141). Esitatud maksete väljavõtte kohaselt oli kokku kulu telefoni ostmiseks 959,67 eurot, kuid telefon ostetakse pikemaks perioodiks kui järelmaksu periood. Jagades summa mõistliku kasutusajaga, mis on vähemalt 5 aastat ehk 60 kuud, kujuneb 1 kuu keskmiseks kuluks ca 16 eurot, keskmine sidekulu kokku 24 eurot kuus. Hageja on märkinud, et tema vajadused seoses tervishoiuga on keskmisest kõrgemad, sest ta kasutab läätsi (Instrumentarium optika tõend dtl 163) ning on probleemid nahaga. Hageja on esitanud terviseportaali väljavõtte (dtl 160), millest nähtuvalt on hagejale soovitatud kasutada uurea sisaldusega kreemi. Kohus leiab, et hageja on põhjendanud keskmisest veidi suuremat vajadust seoses tervishoiuga, kuid nimetatu ulatus ei ületa 35 eurot kuus. Viidatud kreeme ja läätsede hooldusvahendeid ei osteta igakuiselt. Mõistlik kulu tavapäraste kantseleitarvete ostmiseks seoses koolis käimisega ei ületa 10 eurot kuus, samasse suurusjärku jääb ka kulu harilike hügieenitarvete soetamiseks. Kui hageja soovib kasutada keskmisest kallimaid tooteid, ei ole tegemist esmavajadusega. Hügieeniga seotud vajadust keskmiselt 25 eurot kuus saab lugeda põhjendatuks eeldusel, et sinna sisse on arvestatud ka kulu paar korda aastas juuksuris käimiseks. Esmavajadus seoses meelelahutusega jääb kohtu hinnangul 50 euro piiresse ühes kuus. Kulutusi võib soovi korral teha mistahes ulatuses, kuid sel juhul ei ole tegemist hageja esmavajadusega, mille tarbeks võiks nõuda vahendeid kostjalt. Kulu arvuti soetamiseks tõendatud ei ole. Koduse printeri olemasolu esmavajadusena hinnatav ei ole. 3
4. Hageja igakuised põhjendatud vajadused on kohtu hinnangul kokkuvõtlikult järgmised: vajadus toit transport riided-jalanõud eluase majapidamisvahendid sidekulud tervishoid kool hügieen (sh juuksur) meelelahutus kokku eur/kuus 200 50 100 118,67 8 24 35 10 25 50 620,67
5. Kohus ei nõustu kostjaga, et hagejal oleks võimalik ennast täies ulatuses ise üleval pidada töötades kooli kõrvalt osakoormusega. Nähtuvalt haridussüsteemi infosüsteemi väljavõttest (dtl 152-153) õpib hageja täiskoormusega. Tähendust ei oma seejuures tundide või loengute ajad, mille kohta on esitatud tunniplaanid (dtl 88, al dtl 148), kuna õppetöö ei seisne üksnes tundides osalemises. Võttes arvesse, et suvel õppetööd ei toimu, leiab kohus, et hagejast kui täieliku töövõimega isikust võib eeldada, et ta suudab endale ise ülalpidamist teenida vähemalt ühe kuu vajaduste ulatuses aastas, st vajadus saada täiendavalt ülalpidamist on 568,95 eurot kuus (((620,67x12)-620,67) : 12). 10.

§ 105

lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

1. Nähtuvalt maksuameti esitatud andmetest on kostja igakuine sissetulek hageja emaga võrreldes kogu asjassepuutuval perioodil olnud kõrgem (tõendid dtl 127-131), kostja keskmine brutosissetulek kuus oli 2 623,03 eurot, hageja emal 1 483,10 eurot. 2022.a. aprillis oli kostja netosissetulek 1 678,44 eurot, hageja emal vastavalt 1 046,20 eurot; 2024.a. jaanuaris oli kostja netosissetulek 1 877,54 eurot, hageja emal vastavalt 1 588,93 eurot; 2023.a. detsembris vastavalt 2 183,02 eurot kostja, 1 588,93 eurot hageja ema. Istungil avaldatu kohaselt on kostjal üks alaealine laps, kes elab temaga koos, hageja emal alaealisi lapsi ei ole. Võttes arvesse, et kostjal on täiendav ülalpeetav, on hageja vanemate majanduslik võimekus ligikaudu võrdne. Jagades kohustuse hageja ülalpidamiseks tema vanemate vahel võrdselt, on kostjale langev osa 284,48 eurot kuus (568,95 : 2).
2. Kostja on ise oma majandusliku seisundi kohta välja toonud (dtl 72-73), et tema keskmine netosissetulek on 2 037,47 eurot ja vältimatute püsikulutuste katteks kulub keskmiselt 1 406,12 eurot (so eluasemele 706,73 eurot (sh laen, kommunaalid, teleteenused kodus jms), transpordile 600,56 eurot (sh sõiduki liising, kütus, hooldus jms), alaealise lapse kitarrikoolile 45-90 eurot, sidele 57,74 eurot). Ülejäänud raha kulub kostja pere ülejäänud kulude katteks nagu toit, riided, ravimid, meelelahutus, kulud seoses lapse kooliga jne. Nimetatud asjaolude tõendamiseks esitas kostja oma konto väljavõtte (dtl 58-69). Kostja selgitas kohtuistungil, et alaealise lapse ema on kostja abikaasa, kellega on ühine eluase ja kes ka osaleb pere kulude kandmises, välja arvatud eluasemega seotud kulud, mida kannab kostja üksi. Kohus tegi kostjale istungil ettepaneku välja tuua ja tõendada oma alaealise lapse igakuised vajadused, 4 mida kostja ei teinud. Võttes arvesse, et kummalgi abikaasal on perekonna ülalpidamise kohustus, leiab kohus, et tõendatud ei ole, et kostja sissetulekust ei piisa, et anda hagejale ülalpidamist 284,48 eurot kuus.
3. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Nõue jääb täielikult rahuldamata perioodi eest, mil hageja ei õppinud, so õpingutevaheline periood 21.06.2023 22.08.
4. 14.

§ 108

kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja esitas hagi 30.05.2022, elatise väljamõistmist on taotletud tagasiulatuva perioodi 01.04.2022-29.05.2022 eest. Nähtuvalt kohtule esitatud sõnumivahetuse kuvatõmmisest (dtl 43) nõudis hageja kostjalt ülalpidamist seoses õpingute jätkamisega juba 2022.a. aprillis, so vahetult pärast täisealiseks saamist. Seetõttu puudus kostjal igasugune alus arvata, et ülalpidamist ei nõuta. Kohus rahuldab osaliselt ka tagasiulatuva nõude, so arvestusega 284,48 eurot kuus.

1. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise järgmiselt: - perioodi eest enne hagi esitamist (so 01.04.2022-29.05.2022) summas 266,13 eurot (284,48 + (284,48 : 31 x 29)); - perioodi 30.05.2022 - 20.06.2023 eest 3 621,76 eurot ((284,48 : 31 x 2p) + (284,48 x 12k) + (284,48 : 30 x 20p)); - perioodi 23.08.2023 - 31.05.2024 eest 2 642,91 eurot ((284,48 : 31 x 9p) + (284,48 x 9 k)); - alates 01.06.2024 kuni õpingute lõpetamiseni või 21-aastaseks saamiseni 284,48 eurot kuus.
2. Tulenevalt

§ 100lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab Ts

MS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et igakuine elatis tuleb tasuda hageja pangaarvele selgitusega: „elatis“. Elatis tuleb tasuda iga kuu

1. kuupäevaks.
2. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 5