← Eesti

1-24-5315/5

Obsah (5)§ 424§ 68§ 69§ 75§ 50

1-24-5315 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2024, Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-5315 (24257050065) Kohtukoosseis Kohtunik Pii

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Marelle Ulla Süüdistatav INDREK MIHK Isikukood või sünniaeg: 38807024711 Elu- või asukoht ja aadress: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 10.05.2023 Leedu Vabariigis karistusseadustiku § 281-1 lg 1 järgi (vastab EV

§ 424

lg 1 koosseisule), väärteokorras karistamata Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 13-14.03.2024 ja 6.05.2024 kell 7.34-15.50 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Indrek Mihk

§ 424lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.05.2024 ja 13-14.03.2024 s.o kokku 3 (kolm) päeva vangistust ja ärakandmata on 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 3.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada Indrek Mihkile mõistetud ära kandmata 1 aasta 9 kuud 27 päeva (657 päeva) vangistust üldkasuliku tööga 657 (kuussada viiskümmend seitse) tundi. 4. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 2 (kaks) aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Indrek Mihk kohustatud täitma

§ 75

lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 5, 8 tulenevaid kohustusi: 1 1 1-24-5315 4.1.

elama oma alalises elukohas - XXX; 4.

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 4.
  6. alluma alkoholisõltuvusravile, mille vajaduse hindamiseks tuleb ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest pöörduda enda poolt valitud sõltuvusravi spetsialisti/psühhiaatri vastuvõtule ja ravi määramisel selle läbima (kriminaalhooldajale tuleb esitada sellekohane tõend). 4.
  7. osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
  8. Kui Indrek Mihk hoidub üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täide viiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lõikes 2 sätestatule või pöörata vangistus täitmisele.

6.

§ 50

lg 3 ja § 424 lg 4 alusel võtta Indrek Mihkilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks, mille algust arvata kohtuotsuse jõustumisest. LS § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie

(5)tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
  1. Välja mõista Indrek Mihkilt riigi tuludesse menetluskulud 1380,06 eurot (sealhulgas sundraha, s.o 1230 eurot). Ajatada välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaeg 12 kuu peale – määrata Indrek Mihkil menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes 11 kuud iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 115 eurot ning
  2. kuul vähemalt 115,06 eurot. Kulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE522200221013264447 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  3. Maksekorralduse selgitusse lisada: kriminaalasja number, menetluskulud, isiku nimi. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  4. Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltele.
  5. Jõustunud kohtuotsus saata süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ja Transpordiametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS
  6. peatüki
  7. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. 2 2 1-24-5315 Indrek Mihk isikuna, keda Leedu Vabariik karistas 10.05.2023 kohtuotsusega nr LT-C000000000168941 Leedu Vabariigi karistusseadustiku § 281-1 lg 1 järgi kuriteo toimepanemises, mis vastab Eesti Vabariigi karistusseadustiku § 424 lg 1 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise koosseisule, juhtis 13.03.2024 kella 22.42 ajal XXX juures S N’le kuuluvat ja tema enda kasutuses olevat mootorsõidukit - sõiduautot Chrysler 300C registreerimismärgiga XXX isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seerianumbriga ARMD-0151 (taatlustunnistuse number TTRC-24/00001) mõõdetuna alkoholikontsentratsioon 1,31 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,12 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,19 mg/l kohta. Tulenevalt liiklusseaduse § 69 lõike 2 punkti 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Indrek Mihk mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Peale selle tema, olles varem toime pannud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, juhtis uuesti 06.05.2024 kella 07:34 ajal XXX juures S N’le kuuluvat ja tema enda kasutuses olevat mootorsõidukit - sõiduautot Chrysler 300C registreerimismärgiga XXX isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDM-0082 (taatlustunnistuse number TTRC-24/00038) mõõdetuna alkoholikontsentratsioon 1,03 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,93 mg/l kohta. Tulenevalt liiklusseaduse § 69 lõike 2 punkti 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Indrek Mihk mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega pani Indrek Mihk toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kohtus nõudis prokurör Indrek Mihki süüdi tunnistamist

§ 424

lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 10 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.05.2024 ja 13-14.03.2024 s.o kokku 3 päeva vangistust ja kandmisele kuulub 1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 1,3 alusel asendada ära kandmata karistus 1 aasta 9 kuud 27 päeva (657 päeva) vangistust üldkasuliku tööga 657 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 2 aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Indrek Mihk kohustatud täitma

§ 75

lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 5,8 tulenevat kohustust: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; alluma alkoholisõltuvusravile, mille vajaduse hindamiseks tuleb ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest pöörduda enda poolt valitud sõltuvusravi spetsialisti/psühhiaatri vastuvõtule ja ravi määramisel selle läbima (kriminaalhooldajale tuleb esitada sellekohane tõend). 3 3 1-24-5315 osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 50

lg 3 ja § 424 lg 4 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. On nõus karistusena tegema üldkasulikku tööd. On nõus spetsialist määramisel alluma alkoholisõltuvusravile. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus tunnistab I. Mihki süüdi ja mõistab talle kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tõkendit ei ole kohaldatud. I. Mihk on kahtlustatavana kinni peetud 6.05.2024 kell 7.3415.50 ja 13-14.03.2024 s.o 3 päeva, milline aeg tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka.

Asitõendeid ei ole. DVD-R plaat politseiametniku vormikaamera salvestusega jääb kriminaalasja juurde. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb I. Mihk kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1230 eurot (1,5*820). Määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale I. Mihki kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu 150,06 eurot (tl 94-95). I. Mihkilt riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu on 1380,06 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.