4-15-1272/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märtsil
2. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-15-1272 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungisekretär Kristi Suvi Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur Väärteoasi Sissenõudja määramiseks Süüdlane K.K isikukood XXX; viimane teadaolev elukoht: XXXX; tegelik asukoht: XXXX Kaitsja - RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-st 211 lg 3, kohus määras: avaldus süüdlasele asenduskaristuse
3. Jätta sissenõudja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus K.K-le Lõuna prefektuuri 15.10.
4. a kiirmenetluse otsusega LS § 227 lg 1 järgi mõistetud 10 trahviühiku suuruse rahatrahvi arestiga asendamiseks rahuldamata.
5. Määruse koopia saata Lõuna prefektuurile, K.K-le ja kohtutäitur Anne Böcklerile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik K.K karistati Lõuna prefektuuri 15.10.
6. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2650,12,002888 liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 1 järgi rahatrahviga 10 1 trahviühikut, s.o 40 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend jõustus 31.10.
7. a. Sissenõudja Lõuna prefektuur esitas Tartu Maakohtule 26.02.
8. a avalduse süüdlasele asenduskaristuse määramiseks KarS § 72 ja TMS § 201 alusel. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes 22.11.2012 täitemenetlust. Kohtutäitur on 29.01.
9. a teavitanud kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Tasumata rahatrahvi summa on 40 eurot. Kohtu seisukoht VTMS § 211 lg 3 sätestab, et kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata. VTMS § 211 lg 1 1 alusel lahendab maakohus rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga süüdlase osavõtul. Kuna kohus ei ole K.K Provornikuga ühendust saanud, ei ole võimalik tema suhtes läbi viia asenduskaristuse kohaldamise menetlust. K.K telefoni numbril vastas süüdlase väidetav onupoeg, kes lubas edastada informatsiooni kohtuistungi ja rahatrahvi tasumise võimaluse kohta. 07.08.
10. a edastas kohus andmed rahatrahvi tasumise kohta e-posti aadressil XXXX. K.K rahatrahvi ei tasunud. K.K onupoja sõnul elab süüdlane Venemaal ning käib Eestis harva. Kohtul ei õnnestunud talle kohtukutseid kätte toimetada kohtule teadaolevatele elukoha aadressitele ega e-posti teel. Kohtul puudub informatsioon süüdlase täpse asukoha kohta. TMS § 201 lg 1 sätestab, et kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. 29.12.
11. a kohtumääruses väärteoasjas nr 4-15-10314 on Tallinna Ringkonnakohus väljendanud seisukohta, et kohtutäitur on tulenevalt TMS § 201 lõikest 1 üldjuhul kohustatud teavitama sissenõudjat täitmise võimatusest hiljemalt ühe aasta jooksul alates rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest. Kohus selgitab: „TMS § 201 lg-s 1 sätestatud alternatiivne 3-aastane tähtaeg alates väärteootsuse jõustumisest reguleerib aga neid olukordi, kus rahatrahvi maksmise tähtaega ei ole pikendatud (nt jäetakse pikendamise taotlus rahuldamata, vt ka TMS § 200, mis reguleerib osatamisega seonduvat, samuti võimalikud täitemenetluse peatamise alused – vt ka nt TMS § 45, 46) või on osatatud sedavõrd pika aja võrra, et alternatiivselt sätestatud 3-aastane tähtaeg alates väärteootsuse jõustumisest saabub enne nö üldtähtaja ehk 1 aasta saabumist ehk enne seda aega, mille jooksul kohustub täitur täitmise võimatusest sissenõudjale teatama.“. Ringkonnakohus leidis, et kui kohtutäitur ei ole üheaastast tähtaega järginud ja puuduvad eelpoolviidatud asjaolud, mille tõttu menetlus on olnud takistatud, puudub maakohtul 2 seaduslik alus asenduskaristust kohaldada ja vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. See ei ole aga TMS § 48 mõistes täitemenetluse lõpetamise aluseks. Käesoleval juhul alustas kohtutäitur täitemenetluse K.K-lt trahvi sissenõudmiseks 22.11.
12. a, kuid sissenõudjat PPA Lõuna prefektuuri teavitas täitmise võimatusest alles 29.01.
13. a. Seega ei järginud kohtutäitur TMS § 201 lõikes 1 märgitud ühe aasta pikkust tähtaega. Kuna puuduvad andmed selle kohta, et rahatrahvi tasumist oleks ajatatud või osatatud või oleksid esinenud täitemenetluse peatamise alused, ei kohaldu kolme aastane teavitamise tähtaeg alates väärteootsuse jõustumisest. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Lõuna prefektuuri avaldus K.K-le asenduskaristuse määramiseks tuleb jätta rahuldamata. Täituril on võimalik jätkata K.K-lt rahatrahvi sissenõudmist kuni 30.10.
14. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 3