KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-42 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Valentina Michelson Prokurör Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu N.B , isikukood: 372031552169, karistust Viru Vanglas Kaitsja Asja läbivaatamise kuupäev kannab Margus Viira 31.05.2019 avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta N.B talle mõistetud vangistusest tingimisi enne elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat osutamise eest tasu … eurot. tähtaega Margus Viira taotlus N.B-le riigi õigusabi Välja mõista N.B-lt kriminaalmenetluse kulud 244.80 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. N.B tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700037710 n ing selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
(5)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 5 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.B tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. N.B on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.01.2017 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistati 3 aasta tingimisi vangistus ega KarS § 74 lg 1,3 alusel. Viru Maakohtu 12.09.2017 määrusega pöörati 3 -aastane vangistus täitmisele. Karistuse kandmise algus 06.11.2017 ja lõpp 06.11.
- N.B andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest N.B kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama enda korterisse aadressile xxx xx-xx, Tapa. Antud elamispinnal on kommunaalvõlgnevused 4173,01 eurot, mis makstakse, kui saadakse korda 2018.a surnud õe pärandi küsimused. Isik on kindel, et korter säilib kuni vabanemiseni ja tal on koht kuhu minna. Esialgu plaanib antud korteris elada üksinda, kuid hiljem juba koos elukaaslasega. Korter vastab elektroonilise valv e paigaldamise tingimustele. Isikul on põhiharidus. Õppinud metallitööd töö käigus, on olemas ka B, C kategooria juhiload. Vanglas oli nõus õppima keevitajaks ja omandama riigikeelt. 2018 sügisel keevitajate gruppi ei mahtunud ja riigikeele A1 eksamit ei olnud võimeline sooritama. Uuesti proovida enam ei soovi, sest ei ole võimeline keelt omandama. On töötanud varasemalt ametlikult vagunidepoos umbes 7 aasta, Tapal kommunaalmajanduses, Universal Industrie´s jne. Alates 2010 on olnud töövõimetuspensionil- algul 70%, hiljem 40%. Pension lõppes oktoobris
- Enda sõnul saab teha lihtsamaid töi d - parema käe tegevus halvenenud. Töövõimetuspensioni kõrvalt töötas aeg- ajalt mitteametlikel töödel. Vangistuse jooksul töötanud majandustöödel, sh köögitöölisena, kuid oli rohkem reservis. Töötas ka EVT pesumajas, kus temaga ei oldud rahul. Avavanglaosakonnas töötab praegu koristajana, soovib väljapoole vanglat tööle asuda. Vabanedes kindel töökoht puudub, hakkab jätkuvalt saama töövõimetuspensioni. Isikul on võlgnevusi 3335 eurot ja vabanemisfondis on 137 eurot. Lähivõrgustikku kuuluvad õde, elukaaslane (kannab karistust) ja täisealine poeg (kriminaalkorras karistatud). Elukaaslasega koos panid toime viimase kuriteo. Peale vangistust on plaanis elukaaslasega abielluda ja koos elama hakata. Isik on kriminaalkorras karistatud 8 korda, millest 3 on kehtivad, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, mida ise ei tunnista. Korduvalt on alkoholijoobes toime pannud vägivallategusid ning
- aastal karistatud ka mootorsõiduki joobes juhtimise eest. AS rikkumise eest karistatud kolmel korral. Läbis sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" ja selle jätkutegevuse. N.B on käsi vigastatud noarünnaku tagajärjel, mistõttu sai ka invaliidsuspensioni. Kunagi on olnud ka peatrauma ning praegu on kõrge vererõhk, saab ka vastavat ravi. Alates
- a on olnud töövõimetuspensionil, algul 70%, hiljem 40%. Meditsiiniosakonna hinnangul süstemaatilise alkoholi kasutamise tõttu isikuomadused degradeerunud, vaimsed võimed langenud. Kriminaalhoolduse seisukohast koostöövalmis, ehkki on rikkunud selle nõudeid. Motivatsioon muutumiseks olemas, kuid see võib muutuda, kui hakkab taas vabaduses 2
(5)suhtlema elukaaslasega, kes oli enne vangistust ning kes samuti kannab hetkel vanglakaristust. Korduvkaristatus näitab ilmekalt seda, et oma varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud mingeid järeldusi ja jätkanud kuritegude toimepanemist. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 34% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 40%. Vangla toetab N.B ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. N.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör on nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et N.B tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine põhjendamata ja liialt ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteo le eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht, garanteeritud t öökoht puudub. Tegu on alkoholisõltlasega. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama enda korterisse aadressile Üleviste 13-35, Tapa. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele, kuid sellel on suured kommunaalvõlad. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristus ed. Kohus peab positiivseks ka seda, et isik on vangistuses olnud hõivatud tööga, samuti osalenud sotsiaalprogrammis. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. N.B pani toime esimese raskusastme varavastase kuriteo. Kuriteo soodusteguriks oli alkoholi kuritarvitamine. Tegu on alkoholisõltlasega, kes võib vabaduses taas hakata tarvitama alkoholi ning toime panema kuritegusid. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud röövimise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, et isikule oli algselt mõistetud tingimisi vangus, mida ta võis kanda vabaduses, kuid 3
(5)isik ei allunud käitumiskontrolli nõuetele ja rikkus kohustust ning karistus tema suhtes pöörati täitmisele. Seega on isik kuritarvitanud kohtu usaldust ning on olemas oht, et ka edaspidi ei suuda isik alluda kriminaalhooldusele. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 06.11.2020, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta 5 kuu vangistust, mis on pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, õppida või töötada. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõi stetu pingutusi (kindel elukoht ning tööhõives osalemine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema poolt toime pandud kuritegude korduvus ja asjaolud. Tegu on alkoholisõltlasega, kes ise enda sõltuvust ei tunnista. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. 4
(5)Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Isikule mõisteti tingimisi karistus, andes võimalus kriminaalhooldusega oma käitumist parandada, kuid mis kahetsusväärselt ebaõnnestus ning karistus pöörati täitmisele. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on käesoleval ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu N.B temale Viru Maakohtu 12.09.2017 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Kohtunik Larissa Prokopenko 5
(5)