1-17-11476/39

1-17-11476 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.

1. a Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-11476 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Kristina Tomtšakovskaja Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid J.S-ile tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu J.S (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 02.10.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada J.S karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada J.S katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. Kohaldada J.S-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole, läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.
6. J.S-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
7. J.S vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, kriminaalhooldusosakonna Paide esindusele ja J.S-ile . Tallinna Vangla Pärnu Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 28.08.
8. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. J.S tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 05.01.
9. a kohtuotsusega KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõisteti talle KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 04.06.
10. a ja lõpp on 04.03.
11. a. J.S-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötas abitöölisena majandustöödel, osales sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja temaga viidi läbi struktureeritud vestlused alkoholi tarvitamise mõjudest ja tagajärgedest. Kinnipeetav on avatud ja hea verbaalsusega. Mõistab, et tänu alkoholi tarvitamisele on sattunud sekeldustesse, kuid enda tarvitamist probleemiks ei pea. Kinnipeetav soovib edaspidi siiski alkoholi 3 tarvitamisest vähendada, usub, et suudab kontrollida tulevikus riskiolukordi. Kehtivad distsiplinaarkaristused tal puuduvad. Vabanemisel on tal võimalik elama minna oma emale kuuluvasse eramusse Järva maakonnas ning samuti on tal olemas töökoht firmas xxxx OÜ-s. Isikul on olemas positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol. Tallinna Vangla ei toeta J.S-i tingimisi ennetähtaegset vanglast vabanemist. J.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Ilona Litvinova edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt prokurör nõustub vangla seisukohaga ning ei toeta J.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.S isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vanglamaterjalide kohaselt on J.S kriminaalkorras karistatud 3-korral, millest üks kustunud ja reaalselt vangistuses viibib ta
12. korda. Kuriteod on erinevad: vargus, liiklusnõuete rikkumine, millega on põhjustatud raske tervisekahjustus ja viimane - avaliku korra rikkumine vägivallaga. Intervallid kuritegude vahel on pikad (20 a ja 4 a). Kuritegude soodusteguriks on alkohol, vägivalda kasutas esmakordselt. Asja materjalide kohaselt J.S töötas abitöölisena majandustöödel alates 29.11.
13. a, töötamise osas probleeme ei ole esinenud. Samuti ta osales ja läbis vahemikus 15.08.
14. a kuni 03.10.
15. a sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“. Temaga viidi läbi struktureeritud vestlused alkoholi tarvitamise mõjudest ja tagajärgedest kasutades „Eluviisitreeningu“ töölehti. Temaga on vesteldud alkoholi tarvitamisest tagasilanguse ennetamiseks psühholoogiga. Kinnipeetav soovib edaspidi siiski alkoholi tarvitamisest vähendada, usub, et suudab kontrollida tulevikus riskiolukordi. Käitumise ja suhtlemisega seoses probleeme esinenud ei ole. Kohtu hinnangul on J.S-il tõsine alkoholiprobleem. Iseloomustusest nähtub, et ta hakkas alkoholi tarvitama pärast põhikooli lõppu, töökaaslastega. Peamiselt tarvitab õlut, esineb tsüklilist joomist. Enda sõnul xxxx tööl olles tarvitas alkoholi nädalavahetustel, Eestisse tagasi tulnud, hakkas rohkem jooma - osalt tegevusetust, osalt oskamatusest lahendada probleeme. Isik lasi Jämejala haiglas paigaldada depoopreparaadi, kuid hakkas uuesti jooma. Pikim periood ilma alkoholita oli 2 kuud. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, varasema kuriteoga joobes liiklusõnnetuse tagajärjel kaasnes kaassõitjale raske tervisekahjustus. Vanglasse saabumise järel
16. a juunis tekkisid deliiriumi nähud, isiku sõnul on seda ka varem olnud. Soovib alkoholisõltuvusest vabaneda, kuid puudu võib jääda tahtejõust. Vangistuses on kinnipeetavaga toimunud vestlused alkoholi tarvitamise teemadel, kus isik aktiivselt sõna võttis ning probleemile lahendust leida soovis, väljendas tahet alkoholi tarbimist lõpetada. Samuti toimunud tagasilangust ennetavad vestlused psühholoogiga, mille käigus töötas kaasa ja oli avatud suhtlemisega. Kuna isik on endale seadnud paika realistikud pikaajalised eesmärgid ning on valmis ka neile pühenduma, nähtub isiku reaalne motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vanglas riskihindamise tulemusel on J.S-il üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul 19 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 23 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 1 aasta ja 4 kuu on pannud J.S-i mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus 4 arvestab, et J.S püüab edaspidi elada seaduskuulekat elu. J.S-il on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased näol. Vanglas ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud. Tallinna Vangla ja prokurör küll ei toeta J.S-i tingimisi ennetähtaegset vanglast vabanemist, kuid prokuröri arvamus on motiveerimata, mistõttu ei ole kohtule teada, mis põhjusel prokuröri ei toeta J.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab J.S-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J.S-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka J.S , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/