Obsah (4)

§ 121§ 73§ 78§ 56

1-20-6197 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2020.a Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6197 (20270000265) Kohtunik Endla Ülviste Koht

§ 121

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Aarne Pruus Süüdistatav F.A, isikukood: XXX; elukoht: xxxxxx talu, xxxxxxx küla, xxxxxxx vald, xxxxxxx maakond; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus; töökoht: ei tööta; kriminaalkorras karistamata. Kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § dest 306, 311-313 järgi kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada F.A

§ 121

lg 1 järgi OV valu tekitanud kehalise väärkohtlemise toimepanemises ning mõista karistuseks kolmekümnepäevane vangistus. 2. Õigeks mõista F.A

§ 121lg 1 järgi LM valu tekitanud kehalise väärkohtlemise toimepanemises.

3.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata kui F.A ei pane 1 (ühe) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 27. oktoobrist 2020.a. 4. Kr

MS § 175 lg 1 p 4, p 9 ja § 179 lg 1 p 2 mõista F.A-lt riigituludesse menetluskuludena määratud kaitsjale määratud tasu 178,20 eurot ja sundraha 876 eurot, kokku 1054,20 eurot. 1 1-20-6197 Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ühe kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr:EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

1. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantselei kaudu
2. novembril 2020.a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
3. F.A-le on

§ 121

lg 1 järgi esitatud süüdistus füüsilist valu tekitanud kehalise väärkohtlemise toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 15.07.2020.a kella 12.15 ajal lõi xxxxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxxx külas xxxxxxx talu läheduses metsasihi teel tugevalt lahtise käega vastu LM selga. Seejärel, kui LM saadud löögist taganes, lähenes F.A kannatanule ning tõukas viimast kätega mitmeid kordi endast eemale ning lõi tõukamiste vahepeal üks kord rusikaga kannatanu LM kõhu piirkonda, põhjustades sellise käitumisega kannatanule korduvalt füüsilist valu. Samuti ründas F.A vahetus läheduses olnud OV. F.A võttis OV rinnust kinni, surus ta vastu mootorsõidukit ja lõi OV rusikaga näkku (paremale poole), millega põhjustas OV füüsilist valu. Kohtumenetluse poolte seisukohad 2. Prokurör asus seisukohale, et süüdistatavale etteheidetav kuritegu on tõendamist leidnud, ta palus F.A süüdi tunnistada

§ 121

lg 1 järgi ja taotles tema karistamist kolmekuulise vangistusega, mis jätta täielikult täitmisele pööramata kui F.A ei pane üheaastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Kannatanud jätsid karistuse kohtu otsustada. OV avaldas, et F.A võiks osaleda küla koosolekutel ja üritustel.
2. Kaitsja hinnangul ei ole tõendamist leidnud F.A poolt LM ja OV suhtes neile valu tekitanud vägivalla kasutamine. F.A-l puudus tahtlus LM, teda lahtise käega vastu abaluu piirkonda patsutades, valu põhjustada ning ta tuleb õigeks mõista.
3. F.A ei tunnistanud ennast süüdi LM ja OV suhtes neile valu põhjustanud vägivalla kasutamises ning palus ennast õigeks mõista. Ta patsutas LM lahtise käega vastu abaluu piirkonda, kuid see ei saanud kannatanule valu põhjustada. 2 1-20-6197 Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
4. Kohus leiab, et kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega on F.A süü osaliselt tõendamist leidnud. Tõendamist leidis, et F.A pani toime süüdistuses kirjeldatud valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise OV suhtes, kuid

121 lg 1 järgi kvalifitseeritavate valu põhjustanud vägivallategude toimepanemine LM suhtes ei leidnud tõendamist.

1. F.A ennast talle etteheidetavas kuriteos süüdi ei tunnistanud ning andis kohtuistungil ütlused, mille kohaselt ta soovis
2. juulil minna oma metsa, kuid tee oli blokeeritud suure puuga, mis oli teele kukkunud erakinnistult. Ta saagis puu juppideks ning viskas tee äärde. Kohale saabusid M ja V, vahtisid eemalt poolt tundi, appi ei tulnud, kutsusid keskkonnainspektsiooni ja politsei. F.A läks oma metsa, jõudis seal pool tundi tegutseda, kui kohale tuli politsei ja keskkonnainspektor. Keskkonnainspektor ütles, et F.A neid puid endale ei võtaks, sest teda võidakse süüdistada varguses.
3. juulil enne lõunat tegi F.A igapäevast jooksutrenni mööda Paluküla teed. Ta nägi, et LM ja OV veavad puid ära. M keeras temale tagumiku, tema patsutas M vasakule õlale, et kas nad varastavad puid? F.A käed olid puhtad, M T-särgile ei saanud sellest puudutusest jälge jääda. Neil oli M vaidlemist ja seletamist puudega seoses. Vestlus käis põhiliselt M, O vestluses ei osalenud. M F.A endast eemale ei tõuganud ja rusikaga kõhtu ei löönud. V jäi F.A-le ette ja üritas teda lüüa, aga tema tõmbas pea ära. F.A tundis puudutust, valuna ta seda ei defineeri. F.A arvab, et kannatanud on tema vastu süüdistuse esitanud isiklikust vaenust, kuna ta on vallale avalikustanud M korruptiivset tegevust. ( tl 52-55 )
4. Kannatanu LM selgitas kohtuistungil, et pühapäeval,
5. juulil, saadeti temale, kui külavanemale, pilt Paluküla teel maha kukkunud puust.
6. juuli lõuna paiku läks tema koos O hindama puude mahtu. Teel oli auto koos käruga ja F.A , kes puid tükeldas. Puud olid Kehtna valla teel, paljud neist olid kukkunud valla kinnistu pealt, üks puu oli metsafirma kinnistult kukkunud. Kuna LM on ka varasemalt täheldanud, et metsast puud kaovad, siis teavitas ta toimuvast politseid ja keskkonnaametit ja valda. Vallast öeldi, et F.A-le ei ole antud luba puude ära vedamiseks. Kohale tuli politseipatrull, keskkonnainspektor ja valla esindaja. Kannatanu vestles ka vallatöötajaga, kes ütles, et nad võivad puud ära viia. Pähe torkas mõte, et puud võiks viia küla lõkkeplatsile, samuti oli külapink puudu. 15.juuli hommikul läks kannatanu koos O puid ära tooma. Kohale jõudsid 10-15 minutit kaksteist läbi. Tulid autost välja käru taha, nägid, et F.A jookseb spordiriietes nende suunas. Kannatanu oli seljaga tema poole, näoga O poole, F.A jooksis nende suunas, koheselt virutas labakäega vastu kannatanu selga. Löök tabas selja ülemist nurka, abaluu juurest, vasakul pool. Löök oli kõva, ei olnud sõbralik patsutus, tundis lööki selga, valu. Kannatanul oli sellel päeval väga suured seljavalud, ta kandis seljasoojendajat, salv oli peal, selg oli valulik. Kaitsja küsimusele vastates täpsustas kannatanu, et enne oli juba alaselg haige aga see löök tekitas üles abaluu piirkonda valu. Seejärel tuli F.A kannatanule väga lähedale, rindkere vastu rindkeret. Kannatanu taganes, ütles, et hoia eemale, F.A tõukas teda kergelt kätega kehasse. O ütles, et lõpeta ära, mine ära. Selle peale võttis F.A O lõua alt kinni ja surus O vastu bussi, lõi teda rusikaga näkku, vastu paremat põske. Kannatanu nägi, et O sai löögi vastu põske, O sai pihta, pea käis vastu autot. Kaitsja küsimusele, kas O oli märgatavaid vigastusi, vastates, selgitas kannatanu, et O oli põsk punnis ja punane ning politsei tegi sellest ka fotod. 3 1-20-6197 Kui O suutis haardest vabaneda, ründas F.A ründas uuesti kannatanut, neli- viis korda tõukas ja lõi rusikaga kõhu piirkonda. Kannatanu tundis ebameeldivat valu. Kannatanu ja O soovisid lahkuda, F.A takistas neid, kuid neil õnnestus autosse minna, nad sõitsid kannatanu juurde. Kannatanu helistas politseisse, politsei tuli ja kuulas kannatanu koheselt üle ja tegi temast fotod. Politsei nägi, et kannatanule on käejälg selja peal. Kannatanu hindas abaluu piirkonnas valu kümne palli skaalal kuuele, valuaisting oli hetkeline, kõhupiirkonnas hindab valu neljale-viiele, ei olnud nähtavaid vigastusi, taganes ei saanud jõuga pihta. (tl 36-45)
7. Kannatanu OV selgitas, et
8. juulil käisid LM olukorda hindamas, palju murdu on. F.A tükeldas puid. L helistas politseisse ja keskkonnainspektsiooni ning Kehtna valda. Kohale tulid keskkonnainspektor, politsei ja abivallavanem. F.A jõudis enne ära sõita, kui ametnikud jõudsid.
9. juulil otsustasid nad LM puud ära tuua. Sõitsid puude juurde, F.A jooksis oma kodu poolt nende suunas. Ta lõi jooksu pealt parema käega vastu M vasakut õlapiirkonda, laks oli päris tugev. Mingit juttu ega selgitust ei olnud. F.A lähenes väga ligidale M, käed käisid väga kiiresti, nagu provotseerides. OV läks vahele, püüdis neid kätega teineteisest eemale ajada. F.A keeras tema poole, võttis rinnust kinni, surus vastu bussi, kannatanu tundis lõuas väga teravat valu, löök tabas paremasse lõua-põse piirkonda. Lõi pea surisema, ebakindel oli olla. Lops oli nii tugev, et hakkas kohe paiste minema. Seejärel läks F.A L väga lähedale, põsed ja ninad olid koos, oli tõuklemist ja käed käisid kogu aeg väga kiiresti L kere piirkonda. Lõpuks õnnestus kannatanutel bussi minna, nad sõitsid L juurde ja helistasid politseisse. Fotod temast tegi politsei ja ise tegid nad ka, kui kannatanu istus autos siis võib-olla tegi pildi L, eesmärk oli fikseerida, et kannatanul on paistetus. Pildid tegi L samal päeval, pärast ülekuulamist umbes tunni aja pärast. ( tl 45-50 )
10. Kohtul puudub alus kahelda kannatanute ütlustes, nende ütlused riimuvad F.A-le etteheidetavate vägivallategude osas, s.o LM lahtise käega löömises vastu vasaku abaluu piirkonda ning tema rusikaga löömises keha piirkonda. Samuti on kannatanute ütlused riimuvad F.A poolt OV löömises rusikaga paremale poole näkku. Kohtul puudub vähimgi alus arvata, et kannatanud on F.A vastu süüdistuse esitanud isiklikust vaenust, kuna ta on vallale avalikustanud M korruptiivset tegevust.
11. Juhtumi nr 3100200394049 väljatrükist nähtub, et 13.07.2020.a teatas LM politseile metsavargusest, sellest, et F.A saeb tuulega maha langenud puid, milleks tal luba ei ole. Sündmuskohal mingit vargust ega rikkumist ei tuvastatud. Juhtumi väljatrüki juurde on lisatud fotod maha langenud ning tükeldatud puudest. /tl 24- 26/ Kaitsja leidis, et juhtumi nr 3100200394049 väljavõttele lisatud fotosid ei saa tõendina vastu võtta, kuna ei nähtu, millal need fotod tehtud on. Kohtu hinnangul puudub vähimgi alus kahelda selles, et väljavõttele lisatud fotod on tehtud 13.07.2020, s.o juhtumi kokkuvõttes kirjeldatud sündmuse toimumise ajal.
12. Juhtumi nr 3100200394049 väljatrükis toodud juhtumi faabulast ja kokkuvõttest järeldub, et F.A ja kannatanute vahel
13. juulil vägivallaga päädinud konflikt, sai alguse
14. juulil, kui LM süüdistas F.A maha langenud puude varguses ning kutsus kohale politseipatrulli, keskkonnainspektori ning vallaametniku. Sündmuskohal vargust ega muud rikkumist ei tuvastatud. Kohtu hinnangul viitab F.A käitumine
15. juulil sellele, et tema oli ilmselgelt ärritunud ja vaenulikult meelestatud LM vastu, mistõttu ründas teda nii verbaalselt kui ka füüsiliselt ja lõi konflikti sekkunud OV rusikaga näkku.
16. Kuigi kannatanute ütlustega on tõendamist leidnud, et F.A lõi LM lahtise käega vastu selga vasaku abaluu piirkonda ning lõi rusikaga kõhu piirkonda, ei ole kohtu hinnangul 4 1-20-6197 tõendamist leidnud süüdistatava poolt kannatanule

§ 121lg 1 objektiivse koosseisulise tunnusena hinnatava valu põhjustamine.

1. Prokurör esitas F.A süüd kinnitava tõendina 15.07.2020.a politsei poolt LM tehtud kolm fotot. Kaitsja vaidles vastu kannatanust tehtud fotode tõenditena esitamisele, kuna need on kannatanu ülekuulamise protokolli lisad. Kui protokolli ei avaldata, siis ei saa avaldada ka lisasid. Samuti ei ole aru saada kelle poolt ja millal kõnealused fotod tehtud on. Kohus kaitsja käsitlusega ei nõustu ning nõustub prokuröriga selles, et kõnealused fotod on iseseisvaks tõendiks KrMS § 63 lg 1 kohaselt ning asjaolu, et need on kannatanute ülekuulamise protokollide lisad ei välista nende esitamist tõendina kohtulikul uurimisel, käesoleval juhul kannatanu ristküsitlemisel. Kannatanu ütluste kohaselt tegi temast fotod politseiametnik. Kõnealused fotod on lubatavad ja asjakohased tõendid.
2. Esimesel fotol vaatab LM kaamera suunas, seljas on tal valge T-särk, millel on näha keha piirkonnas kollakad laigud, jalas on kannatanul lühikesed püksid ning ümber keha vöö, mida fotole lisatud teksti kohaselt kannab kannatanu seljahaiguse tõttu (tl 21). Teisel fotol on kannatanu seljaga, valgel T-särgil on paremal abaluu piirkonnas näha kollakas määrdumine (tl 22). Kolmandal fotol on lähemalt näha kollakas määrdumine kannatanu seljas oleval T-särgil vasaku abaluu piirkonnas (tl 22 pöördel). Fotole lisatud teksti kohaselt on tegemist F.A poolt tekitatud käe löögi jäljega.
3. Kohtu hinnangul on kolmandal fotol olevat kollakat määrdumist meelevaldne käsitleda F.A poolt tekitatud löögi jäljena. Esimesel fotol on kannatanu valgel T-särgil samasugused kollakas määrdumine rindkere piirkonnas, ehkki kannatanu ütluste kohaselt tõukas ja lõi F.A teda kõhu piirkonda ei seostata seda löögiga. Teisel fotol on aga samasugune kollakas määrdumine paremal abaluu piirkonnas. Kohtule jääb kohtule arusaamatuks, millele tugineb süüdistuse järeldus, et just vasakul abaluu piirkonnas olev kollakas määrdumine on tekkinud F.A löögi tagajärjel. Tõenäoliselt tugineb see F.A enda ja kannatanute ütlustele, kuid arvestades asjaolu, et kannatanu valgel T-särgil on fikseeritud kollakad laigud erinevates piirkondades ei tõenda vasakul abaluu piirkonna olev kollakas laik vähimalgi määral F.A poolt kannatanu löömist ega löögi tugevust.
4. Valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus, mis on eri inimeste puhul erinev ja mis võib muu hulgas sõltuda ka näiteks vanusest, soost, psüühilisest seisundist ja muudest subjektiivset laadi asjaoludest. ( RKKKo nr 3-1-1-29-15 p 11.1 ). Asjaolu, et kannatanu kinnitab kehalise väärkohtlemise tagajärjel valu tundmist ei ole piisav lugemaks tuvastatuks valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivset koosseisu. Kohtupraktikas valitseva arvamuse kohaselt tuleb sellele küsimusele tulenevalt valu subjektiivsusest vastata eitavalt. ( RKKKo nr 31-1-50-13, p-d 11 ja 12). Kui kannatanu kinnitab valu tundmist, siis tuleb täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena ka objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu. ( RKKKo nr 3-1-1-29-15, p 11.3 )
5. Olukorras, kus objektiivne kõrvalseisja ei pea valu täideviija teo tüüpiliseks tagajärjeks, ei või valu

§ 121

koosseisupärase tagajärjena täideviijale omistada isegi juhul, kui süüdistatav 5 1-20-6197 oma teoga kannatanule valuaistingu põhjustatas. Koosseisupärane tegu peab olema piisava intensiivsusega, tagajärge peab saama täideviijale objektiivselt omistada ning valu kui tagajärje põhjustamine peab tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

1. Kohtu hinnangul ei saa F.A poolt LM löömist lahtise käega vastu abaluu piirkonda, mis kutsus kannatanus esile tuntava valuaistingu löögi piirkonnas, pidada kuriteona karistatavaks kehaliseks väärkohtlemiseks juba välise teopildi vähese intensiivsuse tõttu. Täiskasvanud mehele lahtise käega abaluu piirkonda löömist ei saa pidada sedavõrd intensiivseks teoks, et selle tagajärjel tekkinud valu saaks lööjale objektiivselt omistada. Kannatanu hindas abaluu piirkonnas valu kümne palli skaalal kuuele, valuaisting oli hetkeline. Samal põhjusel ei saa pidada kuriteona karistatavaks kehaliseks väärkohtlemiseks LM rusikaga kõhu piirkonda löömist. Kannatanu hinnangul oli valuaisting kümne palli skaalal neli-viis, kõhu piirkonnas mingeid nähtavaid vigastusi ei olnud, süüdistatav ei saanud jõuga pihta.
2. Kannatanule võis F.A poolt tema löömine põhjustada hetkelist valuaistingut, see oli ebameeldiv ja võis olla alandav, kuid kokkuvõtvalt leiab kohus, et LM kehaline väärkohtlemine F.A poolt ei olnud sedavõrd intensiivne ning selle tagajärjena valu põhjustamine ei tundu keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale reaalne, mistõttu puudub F.A käitumises

§ 121

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo objektiivne koosseis ning F.A tuleb LM kehalises väärkohtlemises õigeks mõista.

1. Prokurör esitas F.A süüd kinnitava tõendina 15.07.2020.a OV tehtud kaks fotot. Kaitsja vaidles vastu ka nende fotode tõenditena esitamisele, kuna need on kannatanu ülekuulamise protokolli lisad. Samuti ei ole aru saada kelle poolt ja millal kõnealused fotod tehtud on. Kohus leiab, et fotod on lubatavad tõendid käesoleva otsuse punktis 15 toodud põhjendustel.
2. OV 15.07.2020.a tehtud fotol (tl 23) on näha paistetus tema paremal näopoolel, teisel fotol (tl 23 pöördel) ei ole paistetus selgelt nähtav. Kannatanu ütluste kohaselt tabas löök teda paremasse lõua-põse piirkonda, ta tundis väga teravat valu, pea lõi surisema. Lops oli nii tugev, et hakkas kohe paiste minema. LM ütlustest nähtub, et OV oli löögi tagajärjel põsk punnis ja punane. Seega riimuvad kannatanute ütlused selles, et F.A löögi tagajärjel läks OV põsk paiste ning see on leidnud kinnitust ka OV 15.07.2020.a tehtud fotoga, mille kannatanu sõnade kohaselt tegi LM pärast ülekuulamist umbes tunni aja pärast.
3. Kohtu hinnangul kinnitab F.A rusikalöögi tagajärjel kannatanu paremal näopoolel tekkinud paistetus, et löök oli piisava intensiivsusega, et põhjustada kannatanule väga teravat valuaistingut. Kahtlemata on OV valu põhjustamine temale rusikaga paremale näo piirkonda löömise tagajärjena ka mõistliku kõrvalseisja seisukohast hinnatav F.A teo tagajärjena ning täidab kehalise väärkohtlemise objektiivse kooseisu. F.A pani teo toime tahtlikult otsese tahtluse vormis. OV rusikaga näkku lüües teadis ta, et põhjustab kannatanule valu ning tahtis või vähemalt möönis seda.
4. F.A teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise käigus ei ilmnenud, kohus tunnistab F.A süüdi

§ 121

lg 1 järgi OV kehalises väärkohtlemises, mis põhjustas kannatanule valu ning mõistab temale toimepandu eest karistuse. 6 1-20-6197 Karistuse mõistmine 25. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse nii karistust kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestab ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritav kehaline väärkohtlemine on kuritegu, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. F.A poolt toime pandud kuriteo asjaoludest tulenevalt hindab kohus tema süüd väikeseks, tema karistust raskendavad ja karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on F.A varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. (tl 27) Teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et F.A 2019.a tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaks mahaarvamist oli 1424 eurot, päevasissetulek 3, 6 eurot. (tl 28 ) F.A-l puudub töökoht. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse, kandmine võib süüdimõistmisega kaasnevate menetluskulude tasumise kohustust arvestades tuua kaasa olukorra, kus F.A-l ei ole karistuse täitmine seoses materiaalsete vahendite puudumisega võimalik. Kuid kohus leiab, et lähtudes F.A poolt toimepandud kuriteo asjaoludest, tema isikust, leiab kohus, et vangistus miinimummääras on piisav mõjutamaks F.A edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma ning kannab endas ka õiguskorra kaitsmise huvisid, andes ühiskonnale signaali, et kehaline väärkohtlemine päädib karistusega. Kuna tegemist ei ole raske süüteoga ning kohus peab võimalikuks F.A karistamist vangistusega sanktsiooni alammääras vabastab kohus F.A karistuse kandmisest tingimuslikult. Kuna F.A on seni elanud seaduskuulekalt puudub kohtu hinnangul vajadus tema käitumise üle intensiivse kontrolli teostamiseks ning tema mõjutamiseks ei ole kriminaalhooldus vajalik. Kohus kohaldab

§ 73

lõikeid 1 ja 3 ning jätab rahalise karistuse täielikult tingimisi kohaldamata kui F.A ei pane üheaastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud 26. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva otsuse korral jäävad menetluskulud riigi kanda. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 ja p 9 ja ning 179 lg 1 p 2 kohaselt määratud kaitsjale määratud tasu 356, 40 eurot (tl 29-30, tl 63-64) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 2020.aastal 876 eurot. Arvestades, et kriminaalasja mahust hinnanguliselt poole moodustavad LM valu tekitanud kehalise väärkohtlemisega seotud materjalid mõistab kohus F.A-lt menetluskuluna välja määratud kaitsjale määratud tasust poole, s.o 178, 20 eurot ja sundraha 876 eurot, kokku 1054, 20 eurot. Seoses F.A 7 1-20-6197 F.A osalise õigeksmõistmisega jätab kohus poole määratud kaitsjale määratud tasust summas 178, 20 eurot riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 8