Obsah (5)

§ 255§ 137§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-18-437 Tiit Lõhmus, Mario Truu, Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Vi

§ 255

lg 1 järgi 4 aasta 10 kuu pikkuse vangistusega ja

§ 137

lg 1 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega, millest

§ 64

lg 1 alusel moodustati liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks eelmise Harju Maakohtu 31.

märtsi 2017 otsusega mõistetud raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks jäi 9 aastat 1 kuu 29 päeva vangistust, mida A. Ilm kannab alates

1. novembrist
2. 1.
3. Tallinna Ringkonnakohtu
4. juuni 2021 otsusega tühistati osaliselt A. Ilmale

§ 255lg 1 järgi mõistetud üksikkaristus ja sealt edasi liitkaristus mõistmine.

Tühistatud osas tehti uus otsus, millega mõisteti A. Ilmale

§ 255

lg 1 järgi karistuseks 8 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks, suurendades

§ 255

lg 1 järgi mõistetavat karistust

§ 137

lg 1 järgi mõistetud 8 kuu vangistusega, 8 aastat 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades osaliselt otsusega mõistatavat karistust Harju Maakohtu otsusega asjas nr 1-17-2673 mõistetud 9 aasta 1 kuu 29 päeva vangistusega. Lõplikuks liitkaristuseks moodustati 11 aastat 6 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti

1. november
2. 1.
3. Karistuse kandmise lõpp on
4. mai
6. Viru Maakohtu
7. septembri 2024 määrusega jäeti A. Ilm ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Kohus leidis, et formaalsed eeldused on täidetud, aga materiaalsed täitmata. 2.
8. A. Ilm on korduvalt karistatud (altkäemaksu võtmine, dokumendi võltsimine, suures koguses narkootilise aine käitlemine, kuritegelikku ühendusse kuulumine, ebaseaduslik jälitustegevus) ning vanglas viibib ta teist korda. Kuritegudega tekitas järjest suuremat kahju ning suurenenud on vägivaldsuse aste. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamiseks ning soodusteguriteks sõltuvus, sidemed organiseeritud kuritegevusega seotud isikutega ja enda kuritegelikud hoiakud. Varasemad karistused, sealhulgas vangistus, ei ole süüdimõistetule vajalikku mõju avaldanud. Ta on vanglast vabanemisel jätkanud endist eluviisi, pannes toime veelgi raskemaid kuritegusid. 2.
9. Maakohus luges positiivseks, et süüdimõistetul puuduvad käesoleval ajal kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on osalenud individuaalse täitmiskava läbimisel. Samas on talle veel ette nähtud sotsiaalprogrammi läbimine, riigikeele õpe ja töötamine. Elutingimused vabaduses luges maakohus vabastamist toetavaks. Samas kuuluvad isiku suhtlusringkonda peamiselt kriminaalse taustaga isikud, samuti omab ta suhteid organiseeritud kuritegevuse liikmetega. Kinnipeetavale on vabanemisel garanteerinud töökoha osaühing, mis tegeleb alkoholi hulgimüügiga ning lisaks on juhatuse liige varem karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest. A. Ilmal on suures ulatuses tasumata nõudeid ning vabanemisfondi hoiustatud vahendid ei ole piisavad võlgnevuste katmiseks. 2.
10. Uue kuriteo riskiks on ka sõltuvus narkootilisest ainetest.
11. aastal on isikut karistatud vanglas olles amfetamiini tarvitamise eest. Kinnipeetav pisendab enda osa kuritegelikku ühendusse kuulumisega seotud kuriteos, samuti ei teadvusta ta endale oma kuritegude tagajärgi, narkootikumide käitlemisega seotud kuriteos ei tunne vastutust lõpptarvitaja osas, tema hinnangul tema vaid vahendas narkootikume. Seega ei ole isiku kuritegelikust käitumisest tulenevat riski võimalik maandada, kuivõrd isik ei teadvusta enda poolt toimepandud kuritegude raskust ega võimalikke raskeid tagajärgi. 2.
12. Samuti on A. Ilmal varasemalt ebaõnnestunud kriminaalhooldus.
13. aastal karistati A. Ilma narkootikumide käitlemise eest ning tingimisi vangistusega koos allutamisega käitumiskontrollile, kuid kõigest neli päeva hiljem jätkas isik narkootikumide käitlemisega. Samuti on A. Ilma varasema vangistuse kestel karistatud kinnipidamisasutuses narkootikumide tarvitamise eest. Maakohtul puudus veendumus, et just käesolev vangistus oleks isikule mõjunud selliselt, et ta edaspidi sooviks või suudaks kuritegelikust eluviisist loobuda. Kinnipeetava käitumist iseloomustavad korduvad kuriteod ja vanglas toimepandud väärkohtlemised, mis näitab seda, et isik ei ole suuteline probleeme lahendama seaduslikul, ühiskonnas aktsepteeritud viisil, samuti ei mõtle ta tegude tagajärgedele.
14. Viru Maakohtu
15. septembri 2024 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Ilm, kes palub ringkonnakohtul teha uus määrus ja kaebus rahuldada. Määruskaebuses kokkuvõtlikult ei nõustuta maakohtu seisukohtade ja järeldustega, maakohus on rikkunud uurimisprintsiipi ja teostanud kaalutlusõigust mittetäielikult. A. Ilm toob välja, mida ta on vangistuses teinud, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta leiab, et on võlgnevusi suures osas tasunud – 8700 eurot, vabaduses on selleks aga paremad võimalused. Vabastamise sisulised eeldused on täidetud. A. Ilm on olnud vangistuses 8 aastat ega ole sõltuvusaineid tarvitanud, on läbinud vastavaid programme ning ohtu on võimalik maandada kriminaalhooldusega. A. Ilm on töötanud vangistuses ja on motiveeritud tegema seda ka vabaduses. Vabaduses toetavad teda lähedased. Ka kuriteo asjaolude tähtsus on ajas vähenev, aga neid asjaolusid ei ole maakohus analüüsinud. Kriminaalpoliitika põhialustes aastani 2030 on võetud suund taasühiskonnastamisele. Maakohus on teinud kaalutlusvea ja jätnud arvestamata positiivsed asjaolud. Kõik riskid on maandatavad kriminaalhooldusega. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jääb see KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 lg 1 alusel läbi vaatamata.
17. Kaebuse saab lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu lahendi ja kaebuse põhjal järeldusele, et a) kohtuasjas pole KrMS § 338 lg-s 1 loetletud alust maakohtu lahendi tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse vale kohaldamist), b) ilma lisapõhjenduseta on selge, et kaebuses esitatud väidetele on olemas ammendav ja nõustumisväärne vastus maakohtu lahendis ning c) ringkonnakohtul pole KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust kaebuse piiridest väljumiseks (RKKKm asjas nr 1-22-510/38, p-d 8–13). Kaebuse läbi vaatamata jätmine selle ilmselge põhjendamatuse tõttu on võimalik ka määruskaebemenetluses (RKKKm asjas nr 1-15-330/45, p 10). Kolleegiumi hinnangul on need tingimused täidetud.
18. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist motiveerinud põhjalikult. Maakohus on kaalunud

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et A.

Ilma tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud. Vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Formaalsete eelduste täidetusest ainuüksi ei piisa. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu, sh ei ole arvestatud ainult süüdimõistetu minevikku. See, et süüdimõistetu ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et kohus oleks valesti teostanud kaalutlusõigust või rikkunud põhistamiskohustust. Maakohus on arvestanud süüdimõistetut iseloomustavaid positiivseid ja negatiivseid asjaolusid, eelistamata üht teisele. Analüüsitud on nii süüdimõistetu varasemat kuritegelikku käitumist ning tõdetud, et kuriteod on läinud raskemaks ja kriminaalhooldus ei ole A. Ilmale mõju avaldanud. Vaatamata mitmetele karistustele on ta jätkanud õigusvastase käitumisega. Samuti on arvestatud süüdimõistetu viimast vangistust iseloomustavaid andmeid, kui ka tuleviku väljavaateid, s.o kõiki asjaolusid kogumis. Maakohus on arvestanud A. Ilma individuaalse täitmiskava läbimist, võlgnevusi ja võimalust töötada, kuid ei ole pidanud seda uusi kuritegusid ärahoidvaks, millega nõustub ka ringkonnakohus. Tähelepanuta ei saa siiski jätta, et A. Ilma puhul on kuriteo riskiks ka sõltuvus narkootilistest ainetest ja tema suhtlusringkonda kuuluvad peamiselt kriminaalse taustaga isikud, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse liikmed. Esimese astme kohus ei teinud menetletavas asjas kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. Lisaks ei näe kolleegium alust väljuda kaebuse piiridest. Tiit Lõhmus Mario Truu (allkirjastatud digitaalselt) 3 Ingeri Tamm