← Eesti

1-23-6204/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

  1. oktoober 2024 Kriminaalasja number 1-23-6204 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. septembri
  3. a määrus, millega rahuldati erakorraline ettekanne Veiko Trakmannile (ik 38612175221) Tartu Maakohtu
  4. novembri
  5. a kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Määruskaebuse esitaja Vandeadvokaat Anu Pärtel Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  6. Jätta Tartu Maakohtu
  7. septembri
  8. a määrus muutmata ja vandeadvokaat Anu Pärteli määruskaebus rahuldamata.
  9. Määrata Advokaadibüroole In Jure Veiko Trakmannile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 87 eurot ja 84 senti (sh käibemaks 15 eurot ja 84 senti).
  10. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Veiko Trakmannilt Eesti Vabariigi kasuks välja 87 eurot ja 84 senti.
  11. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  12. Veiko Trakmann tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
  13. novembri
  14. a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 ja § 199 lg 2 p 9 järgi. Talle mõisteti liitkaristuseks 8kuuline vangistus, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva. Kandmata karistus 7 kuud ja 28 päeva vangistust jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui V. Trakmann ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 5 ettenähtud kohustusi. Ta pidi hoiduma alkoholi tarvitamisest ning jätkama Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK) Psühhiaatriakliiniku ambulatoorses grupiteraapias käimist, järgides arsti määratud raviskeemi kuni ravivajaduse ära langemiseni. Kohtuotsus jõustus
  15. novembril
  16. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest
  17. novembrist 2023 ja lõpeb
  18. mail
  20. Tartu kriminaalhooldusosakond esitas
  21. augustil 2024 maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata V. Trakmanni karistus täitmisele.
  22. Tartu Maakohtu
  23. augusti
  24. a määrusega kuulutati V. Trakmann tagaotsitavaks ja vahistati, sest temaga ei olnud võimalik ühedust saada ja tema asukoht oli teadmata.
  25. augustil 2024 peeti V. Trakmann kinni.
  26. Tartu Maakohtu
  27. septembri
  28. a määrusega pöörati täitmisele V. Trakmannile Tartu Maakohtu
  29. novembri
  30. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
  31. Kohus tuvastas, et V. Trakmann tarvitas
  32. juulil 2024 alkoholi. Indikaatorvahendi näit oli 2,819 mg alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus. V. Trakmanni reaktsioon oli häiritud, ta oli rahutu ja ärritus.
  33. juulil 2024 kontrollis politseinik Tartus Lutsu 14-9 taas indikaatorvahendiga V. Trakmanni joovet. Tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,78 mg alkoholi. V. Trakmanni silmad punetasid, tema reaktsioon oli häiritud, kõne oli arusaamatu ja kiire, suust tuli tugevat alkoholi lõhna, tema koordinatsioon oli kergelt häiritud ning ta värises ja ärritus.
  34. juulil 2024 toimetati V. Trakmann kainenema. Tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,75 mg alkoholi. Alkoholi tarvitas V. Trakmann ka
  35. ja
  36. juulil
  38. juulil 2024 keeldus V. Trakmann alkoholi tarvitamise kontrollist. Ta leidis, et see kui palju tema joob, pole kriminaalhooldusametniku asi.
  39. Registreerimiskohustuse registreerimislehed. täitmata jätmist
  40. ja
  41. juulil 2024 kinnitavad
  42. V. Trakmann kinnitas istungil, et tarvitas alkoholi
  43. a juuli algusest kuni kinnipidamiseni. Kõik erakorralises ettekandes kirjeldatud rikkumised pani ta toime alkoholi tarvitamise tõttu. V. Trakmann tarvitas alkoholi seega umbes 2 kuud järjest. Selle tõttu ei ilmunud ta kahel päeval registreerimisele ning keeldus
  44. juulil 2024 alkoholi tarvitamise kontrollimisest. V. Trakmanni väga tõsisele alkoholisõltuvusele viitab tema suutmatus seda lõpetada. Mõjuvat põhjust tal kohustuste eiramiseks ei olnud. Rikkumised olid tahtlikud.
  45. V. Trakmann on viibinud kriminaalhooldusel ligikaudu 10 kuud. Tegemist on esimese erakorralise ettekandega. Umbes 7 kuud täitis V. Trakmann kohustusi nõuetekohaselt – ta hoidus alkoholist, käis vaimse tervise õe ja psühhiaatri vastuvõttudel ja osales regulaarselt grupiteraapias. Sellele vaatamata langes ta
  46. a juuli alguses tsüklisse ning rikkus järjepidevalt kriminaalhoolduse nõudeid. Lisaks ilmneb Politsei- ja Piirivalveameti
  47. juuli ja
  48. augusti 2024 teadetest, et V. Trakmann puutus
  49. ja
  50. juulil ning 4.,
  51. ja
  52. augustil 2024 kokku politseiga seoses poest alkoholi varastamisega. Enamikel kordadel (v.a
  53. juulil) fikseeriti tal alkoholijoove. Kolmel korral toimetati ta kainenema.
  54. ja
  55. augusti kainenema toimetamise protokollide kohaselt oli tema väljahingatavas õhus vastavalt 1,89 mg ja 2,01 mg alkoholi.
  56. augusti
  57. a indikaatorvahendi protokollis fikseeriti väljahingatavas õhus 1,26 mg alkoholi. Kinnipidamise päeval oli tema ühes liitris väljahingatavas õhus 1,72 mg alkoholi. 2
  58. V. Trakmann on seega ligikaudu 2 kuud järjest kontrollimatult alkoholi tarvitanud. Ta ei ole hoolinud vestlustest kriminaalhooldajaga ega kontrollidest, korduvatest kainenemisele toimetamistest ega karistuse täitmisele pööramise võimalusest. Kriminaalhooldus ei suuda V. Trakmanni distsiplineerida. Vastupidi – sel korral läks alkoholi tarvitamine nii hulluks, et ta jäi ilma kodust, tööst ja elukaaslasest.
  59. V. Trakmann pöördus esimest korda vaimse õe vastuvõtule
  60. a oktoobris. Ta viibis
  61. ja
  62. a sügisel sõltuvushäirete osakonnas statsionaarsel ravil. Ravimeid tarvitas ta ka
  63. a juulis, ent hakkas siiski jooma. Seega on V. Trakmanni alkoholiprobleem kestnud vähemalt 2 aastat. Selle lahendamiseks ei ole piisanud psühhiaatrilisest abist, ravimitest ega korduvast statsionaarsest haiglaravist. Kohtul ei tekkinud V. Trakmanni vahetu küsitlemise käigus veendumust tema edasise 8 kuu pikkuse katseaja edukuses. Kui katseaega aga veelgi pikendada kaitsja taotletud ulatuses, oleks katseaja kestus 1 aasta 2 kuud.
  64. V. Trakmann selgitas alkoholi tarvitamist tööpingetega. Seega võib uue samalaadse rikkumise tingida mistahes igapäevaelus ette tulev stressiolukord. Katseaja pikendamine oleks ilmselt perspektiivitu, sest V. Trakmann ei suudaks alkoholi kuritarvitamisest täielikult loobuda. Alkoholi tarvitamisega säilib aga uute kuritegude toimepanemise oht. Leebemad alkoholi kuritarvitamise vastased meetmed on ammendunud. Korduv statsionaarne haiglaravi on osutunud ebapiisavaks. Seetõttu ei oleks ilmselt abi tugiisikust või nn alkoholivastasest süstist.
  65. V. Trakmann ei ilmuks suure tõenäosusega vabatahtlikult vanglasse karistust kandma. Seetõttu tuleb ta jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahi alla kuni määruse jõustumiseni. MÄÄRUSKAEBUS
  66. Kaitsja palub tühistada maakohtu
  67. augusti
  68. a karistuse täitmisele pööramise määruse.
  69. Kriminaalhooldusametnik loobus karistuse täitmisele pööramise taotlusest ja nägi võimalust kriminaalhooldust jätkata. Ametnik tegi ettepaneku pikendada V. Trakmanni katseaega, kohaldades talle lisakohustusena statsionaarsele alkoholismivastasele ravile paigutamist ja depoosüsti tegemist. See on V. Trakmanni kohta esimene erakorraline ettekanne, mistõttu tuleks talle anda uus võimalus. Suurema osa ajast on ta suutnud kohustusi täita.
  70. V. Trakmann on taas motiveeritud tegelema alkoholismiprobleemiga. Sõltuvusega tuleks tegeleda järjepidevalt, võttes vastu meditsiinilise abi. Ka tagasilöögid on paratamatus. Varasem kogemus näitab, et statsionaarsele ravile asudes V. Trakmann alkoholi ei tarvita. Vend pakuks talle elukohta ning tuge. Sellises olukorras on V. Trakmannil võimalik täita ka teisi kriminaalhoolduse nõudeid.
  71. V. Trakmann ei ole katseajal pannud toime uut kuritegu. Ta rikkus lisakohustust ja sellega kaasnevalt registreerimiskohustust. Kohus pidanuks kaaluma muid KarS § 74 lg-s 4 toodud alternatiive. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  72. Kaitsja ei vaidlusta määruskaebuses V. Trakmannile etteheidetud korduvaid alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi,
  73. juulil 2024 alkoholi tarvitamise kontrollimisest keeldumist ja korduvalt registreerimisele mitteilmumist. Määruskaebuses on leitud, et V. Trakmanni kriminaalhooldust tuleks jätkata, sest sellega nõustus kriminaalhooldusametnik. Seetõttu pidanuks kohus kaaluma karistuse täitmisele pööramise alternatiivseid võimalusi. 3
  74. Kohtukolleegium leiab, et kriminaalhooldusametniku ettepanekuga on kohus seotud põhjendamiskohustuse kaudu. Praegusel juhul põhjendas maakohus asjakohaselt, miks V. Trakmanni karistus tuleb täitmisele pöörata vaatamata kriminaalhooldaja ettepanekule kriminaalhooldust jätkata.
  75. Nõustumisväärne on kaitsja seisukoht, et meditsiinilise abi tagaks V. Trakmannile haigla vangistus alkoholisõltuvust ei ravi. Samas on V. Trakmann kuriteos süüdimõistetu, kellele anti võimalus kanda karistust tingimisi, st tema vabadust on piiratud oluliselt vähem, ent lisatingimustel. V. Trakmann võttis kokkuleppemenetluses endale vabatahtlikult kohustuse mitte tarvitada alkoholi ning alluda kriminaalhooldaja kontrollile. Kui käsitleda alkoholismi haigusliku seisundina ning tagasilangusi paratamatusena, mis välistab alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tahtlikust või raskest hooletusest, ei oleks sõltlastele lisakohustusena alkoholi tarvitamise keelu panemine üldse mõttekas, kuivõrd sellisele rikkumisele ei saaks järgneda ühtegi sanktsiooni. Sellise kohustuse mõte on kriminaalhoolduslike meetmega motiveerida süüdimõistetut alkoholi tarbimist kontrollima ja seeläbi vähendama riski uuteks kuritegudeks.
  76. Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  77. juuni
  78. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2).
  79. Määruskaebuses ei sisaldu ainsatki argumenti, mis õigustaksid V. Trakmanni rikkumisi ja võimaldaksid pidada kontrollnõuete rikkumisi mittetahtlikeks. Kahtlemata takistab mitmekuune kontrollnõuete ja kohustuste järjepidev rikkumine süüdlase üle järelevalve teostamist. Karistuse täitmisele pööramist ei väära asjaolu, et tegemist on V. Trakmanni esimese erakorralise ettekandega, et mingi osa katseajast on ta suutnud kohustusi täita korrektselt ning sooviks edaspidi sõltuvuskäitumisega tegeleda.
  80. Tuvastanud rikkumise fakti, peab maakohus otsustama, kas pikendada katseaega, määrata täiendav(ad) kohustus(ed) või pöörata karistus täitmisele. Praegusel juhul otsustas kohus viimase alternatiivi kasuks. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt V. Trakmanni rikkumised ning esitas veenvad ja ammendavad põhjendused, miks ta ei kohalda KarS § 74 lg-s 4 toodud karistuse täitmisele pööramise alternatiivseid võimalusi. Kolleegium ei pea vajalikuks määruses märgitut KrMS § 342 lg 3 p-st 1 tulenevalt korrata. Olukorras, kus V. Trakmanni rikkumised ei olnud vältimatud ja vabandatavad, vaid kantud tahtest kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoiduda, on järelevalve teostamine süüdlase üle takistatud ja tema kriminaalhooldus läbi kukkunud. Sestap on V. Trakmanni karistuse täitmisele pööramine vältimatu.
  81. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  82. septembri
  83. a määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
  84. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse V. Trakmannile riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute eest tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus määrusega tutvumisele, nõustamisele ning määruskaebuse esitamisele kokku 60 minutit, millele vastab 87 eurot ja 84 senti (sh käibemaks 15 eurot ja 84 senti). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja teostatud toimingud on vajalikud ning taotletud tasu mõistlik. Seetõttu rahuldab kohus taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 ls 1 alusel V. Trakmanni kanda. 4 (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.