Obsah (10)

§ 646§ 656§ 405§ 637§ 306§ 466§ 392§ 435§ 641§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Indrek Soots ja Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 13.08.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-

) § 436 lg-d 1 ja 3 ning teinud kohtuotsuse, mis on üllatuslik.

1. Maakohus jättis ebaõigesti hagi rahuldamata seetõttu, et hageja ei vastanud 28.02.2024 kohtumääruses märgitud maakohtu selgitustele. Hageja ei teadnud talle 28.02.2024 määrusega määratud tähtajast täiendava seisukoha ja tõendite esitamiseks hiljemalt 20.03.2024, mistõttu tal ei olnud ka võimalik nõutavaid menetlustoiminguid teha. Hagejale ei toimetatud 28.02.2024 määrust kätte, vaid see tehti nähtavaks e-toimikus. Hageja oli hagiavalduse märkinud oma menetlusposti aadressina XXX, kuid hagejale ei nähtu, et sellele aadressile oleks tulnud teateid tähtaja määramisest või dokumendi nähtavaks tegemisest. Hageja on avanud määruse alles pärast kohtuotsuse tegemist 09.07.
2. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse. Asi tuleb lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata 3 2-23-123543 läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656lg 1 p 1 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on tähtaegne ja sellelt tasuti õiges summas riigilõiv. Samuti vastab kaebus seaduses sätestatud vorminõuetele. Ringkonnakohus märgib, et käesolev asi on lihtmenetluse asi, milles maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks.

§ 405

lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas ei ületanud hageja põhinõue kostja vastu 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega 7000 eurot ning tegemist on lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kuigi käesoleval juhul on maakohus otsuses märkinud, et ta ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, siis kolleegium leiab, et maakohus on selgelt rikkunud menetlusõiguse norme ja seetõttu võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse.

1. Maakohus jättis hagi rahuldamata, kuna hageja ei olnud vaatamata maakohtu 28.02.2024 määruses esitatud selgitusele sama määrusega antud tähtajaks 20.03.2024 täpsustanud ja tõendanud, et laenuleping sõlmiti seaduses sätestatud vormis ning laenusumma anti kostja kasutusse. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud hageja 28.02.2024 määrusest teadlik.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulenenud maakohtule kohustust 28.02.2024 määrust hagejale kätte toimetada (

§ 306lg 5, § 466 lg 1 esimene lause).

Määrus, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, edastatakse menetlusosalisele kohtu valitud viisil (

§ 466lg 1 teine lause, § 310 lg 1).

Ringkonnakohus on seisukohal, et tehes määruse, millega kohus täidab selgitamiskohustust ja annab hagejale tähtaja täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks, mille esitamata jätmise tagajärjeks võib olla hagi rahuldamata jätmine, tuleb valida määruse edastamiseks viis, mis eelduslikult tagab hagejale tegeliku võimaluse määrusega tutvuda ning seeläbi saada teada kohtu selgitustest ja talle määratud tähtajast (vt ka TlnRnKm 18.07.2024, 2-22-147021, p 12; TlnRnKm 13.09.2021, 2-21-109802, p 10; TlnRnKm 13.10.2022, 2-22-5688, p 9). Seadus ei keela kohtul toimetada sellist määrust hagejale kätte ka

1. osas sätestatud korras ja seada täiendavate selgituste ja tõendite esitamise tähtaja algust sõltuvaks menetlusdokumendi kättetoimetamisest.
2. Praeguses asjas tegi maakohus vaidlusaluse määruse 28.02.2024 ning samal kuupäeval tegi maakohus määruse hagejale ning hageja lepingulistel esindajatele S.Gle ja H.Fle etoimiku infosüsteemis nähtavaks. Tallinna Ringkonnakohus tegi päringu avaliku e-toimiku haldurile Riigi IT Keskusele, et saada teavet, millistele e-posti aadressidele edastati hagejale ning hageja lepingulistele esindajatele teavitused selle kohta, et e-toimikus on nähtavaks tehtud 28.02.2024 määrus. Riigi IT Keskuse 30.07.2024 vastuse kohaselt edastati teavitused maakohtu 28.02.2024 määruse nähtavaks tegemise kohta S.Gle e-posti aadressile XXX ja H.Fle e-posti aadressidele XXX ning XXX, kuid määruseid ei ole e-toimikus avatud. Ka asja materjalidest ei nähtu, et hageja (esindaja) oleks teavituse või määruse kättesaamist kinnitanud. Samuti ei nähtu, et maakohus oleks püüdnud hagejale määrust mõnel muul viisil edastada. 4 2-23-123543
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu valitud viis 28.02.2024 määruse edastamiseks ei olnud praeguse asja asjaoludel sobiv.
4. Üksnes määruse hagejale ja tema lepingulistele esindajatele e-toimikus nähtavaks tegemisest selle edastamiseks ei piisa. Isikut tuleb määruse nähtavaks tegemisest ka teavitada, sest vastasel juhul ei pruugi ta selle olemasolust teada saada. Üldjuhul ei saa isikutelt eeldada, et nad regulaarselt e-toimikut kontrolliksid.
5. Ehkki praegusel juhul saadeti määruse e-toimikus nähtavaks tegemise kohta teavitus hageja lepinguliste esindajate e-posti aadressidele, ei olnud see asjaolusid arvestades kohane teavitamise viis. Üldjuhul tuleks menetlusdokumendi või teate edastamiseks kasutada neid kontaktandmeid, mille menetlusosaline või tema esindaja on ise kohtule avaldanud. Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja nii maksekäsu kiirmenetluse avalduses kui ka 02.10.2023 hagiavalduses oma e-posti aadressina märkinud XXX. Selles olukorras ei olnud kohane edastada teadet 28.02.2024 määruse kohta hageja esindajate teistele e-posti aadressidele, mida hageja ega tema esindajad ei olnud praeguses asjas kohtule avaldanud (sh kasutanud neid eposti aadresse kohtuga suhtlemiseks). Saates teavituse kohtule avaldatust erinevale e-posti aadressile, ei saa kohus olla kindel, et teavitus ka tegelikult õigeaegselt adressaadini jõuab. Selliselt saadetud teavituse saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda nõuetekohaselt edastatuks juhul, kui adressaat kinnitab kohtule teavituse kättesaamist või kui kohtule on muude asjaolude põhjal ilmne, et adressaat on teate kätte saanud. Praegusel juhul selliseid asjaolusid asja materjalidest ei nähtu. Hageja väitel on ta avanud maakohtu 28.02.2024 määruse alles 09.07.2024, s.o pärast vaidlustatud otsuse tegemist.
6. Eelnevast tulenevalt ei olnud maakohus 28.02.2024 määrust enne vaidlustatud otsuse tegemist hagejale nõuetekohaselt edastanud. Seetõttu ei olnud ka maakohtu 28.02.2024 määruses esitatud selgitused hagejani jõudnud ning hagejal polnud võimalik maakohtu palutud küsimustes seisukohti ja tõendeid esitada. Seega oli vaidlustatud otsus, millega maakohus jättis hagi 28.02.2024 määruses nõutud selgituste esitamata jätmise tõttu rahuldamata, hagejale üllatuslik. Selliselt on maakohus oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet (

§ 656

lg 1 p 1) ja rikkunud eelmenetluse ülesandeid (

§ 392

lg 1 p-d 3 ja 4), tehes asjas otsuse enne seda, kui asja oli arutatud ammendavalt ja asi oli lõpliku lahendi tegemiseks valmis (

§ 435lg 1).

Eeltoodud rikkumised on olulised menetlusõiguse normi rikkumised

§ 656

lg 1 p 1 ja lg 2 teise lause mõttes ning toovad kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis. Kuna asjas on eelmenetlus nõuetekohaselt läbi viimata ja maakohus ei ole vaidlustatud otsuses kontrollinud muid hagi rahuldamise eelduseid peale selle, kas laen on antud kostja kasutusse, ei saaks ringkonnakohus praegusel juhul maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus esitada seisukoht ja tõendid maakohtu 28.02.2024 määruses käsitletud küsimustes. 21. Kuivõrd asi saadetakse

§ 646

alusel maakohtule uueks läbi vaatamiseks üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641lg 1).

Menetluskulude jaotus

1. Kuna maakohtu otsus tühistatakse asja sisulise lahendamise osas, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. 5 2-23-123543
2. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 6