), Viimsi valla heakorra eeskirja1 ning jäätmehoolduseeskirja2 mitmed sätted. N.W-le kuuluval Heldripõllu kinnistul asuvad Soosepa tee ääres pinnase ja ehitusjäätmete kuhjad. Need sisaldavad nähtavalt ka ohtlikke jäätmeid (asbesti sisaldavat eterniiti). Ei ole teada, kas ja kui palju ohtlikke jäätmeid on kuhjade sees. Jäätmelade on ca 2 m kõrge, 50 m pikk ja 5 m lai. Seal võib olla kuni 350 tonni jäätmeid. Keskkonnaamet registreeris 19.09.2016 N.W jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isikuna ja edastas talle jäätmekäitleja registreerimistõendi nr JÄ/328300 kehtivusajaga kuni 31.12.2020. Tõendi järgi oli lubatud kinnistul ajutiselt ladustada 200 tonni jäätmeid. Jäätmeid võib ladustada enne taaskasutamist kuni kolm aastat ja enne kõrvaldamist ühe aasta. Kinnistul on ladustatud jäätmeid nähtuvalt Maa-ameti kaardirakendusest juba kindlasti alates 2014. aastast. Selline jäätmete maha paneku koht kvalifitseerub
Heldripõllu kinnistu erineb piirkonna üldisest heakorrastatusest sinna toodud ehitusjäätmete hunnikute poolest. Heldripõllu kinnistu torkab silma oma hooldamatuse ja jäätmehunnikutega, mis loob olukorra, kus inimesed hakkavad heakorrastamata kinnistule juurde tooma (ongi juba toonud) prahti ja biojäätmeid (niidetud muru, oksad, kännud). Hooldamata kinnistult levivad ümbruskonda Lusitaania teeteod, ussid ja närilised. Kuivõrd kinnistu heakord ei vasta piirkonna üldisele heakorrastatuse tasemele, tegu on jäätmetega ja jäätmekäitlusluba kinnistu omanikul ei ole ning maatulundusmaal ei ole lubatud jäätmeid koguda, siis tuleb kinnistu omanikul need kinnistult ära transportida ja nõuetekohaselt utiliseerida. Praegu ei ole ühtegi põhjust, miks peaks olema vajalik kinnistut täita ehitusjäätmetega – maatulundusmaa kinnistul ei tegeleta metsa või põllumajandussaaduste kasvatamisega ja see on aastaid lihtsalt rohtunud. Kinnistule ei ole ka koostatud detailplaneeringut või muul moel antud ehitusõigust. Eelnevast tulenevalt puudub vajadus ja õigus jäätmeid kinnistule laiali ajada. Samuti ei tohi laiali ajada ohtlikke jäätmeid. Heakorra eeskirja kohaselt kohustub kinnistu omanik või valdaja hoidma korras oma kinnistu ning rakendama meetmeid kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. Keelatud on risustada jäätmetega selleks mitte ettenähtud kohti. Kinnistu reostamisel või risustamisel on risustaja kohustatud selle puhastama. Vajadus hoida ja taastada keskkonda, teadmatus võimalike ohtlike jäätmete olemasolu kohta hunnikute sees, võrdne kohtlemine kõikide valla ettevõtete ja elanike suhtes tuleb lugeda ülekaalukaks avalikuks huviks, et teha ettekirjutus jäätmete eemaldamiseks ja utiliseerimiseks vastavalt jäätmekäitluse nõuetele. 2. N.W esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 14.03.2023 ettekirjutuse tühistamiseks. 3. Tallinna Halduskohus jättis 21.09.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. 1 2 Viimsi Vallavolikogu 20.06.2017 määrus nr 10 „Viimsi valla heakorra eeskiri“. Viimsi Vallavolikogu 20.09.2022 määrus nr 15 „Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine“. 2
lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.
lg 7 kohaselt võib jäätmeid ladustada enne taaskasutamist kuni kolm aastat ja enne kõrvaldamist ühe aasta.
lg-t 7 põhjendati asjaomase eelnõu menetlemisel 3 sellega, et vältida tuleb olukordi, kus kogutud jäätmed ladustatakse pikema aja jooksul, mille vältel muutub jäätmete kvaliteet ning ringlussevõtu potentsiaal keskkonna mõjul halvemaks. Seetõttu pidas seadusandja oluliseks sätestada põhimõtte, et jäätmeid tohib ladustada kuni kolm aastat, pärast mida peab isik jäätmed suunama taaskasutusse. Kui jäätmete ladustamiseks enne nende taaskasutamist või kõrvaldamist on väljastatud keskkonnakaitseluba, tohib jäätmeid ladustada keskkonnakaitseloas märgitud aja vältel. Kui jäätmeid hoitakse kauem, käsitatakse selliseid kohti prügilatena prügiladirektiivi 4 artikli 2 punkti g ja
Vald on ettekirjutuses välja toonud, et kaebaja on ladustanud pinnase- ja ehitusjäätmeid, ladustatud on ka asbesti sisaldavat eterniiti ja teadmata on, kas kuhjade sees võib olla teisigi ohtlikke jäätmeid. Kaebaja omas aastatel 2016 kuni 2020 jäätmekäitleja registreeringut, mille kohaselt oli tal õigus betooni ja telliste mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine. Kaebajale jäätmekäitleja registreeringu andmise ajal kehtinud määruse nr 21[5] lisa 1 kohaselt oli betooni ja telliste taaskasutamise või kõrvaldamise nõudeks nende taaskasutamine teede ehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel. Kaebaja jäätmekäitleja registreering lõppes 2020. aastal ehk kaebaja oleks pidanud betooni ja tellised selleks ajaks taaskasutama. Kuna kaebaja ei olnud seda teinud, vaid on need ladustanud, ei ole tegemist olukorraga, kus jäätmed oleks taaskasutatud selliselt, et nad oleksid lakanud olemast jäätmed. Kui kaebajal ei õnnestunud betooni ja telliseid taaskasutada, oleks ta pidanud taotlema uue keskkonnakaitseloa jäätmete taaskasutuseks või taotlema Keskkonnaametilt
1 lg 31 kohaselt hinnangut, kas registreeringu alusel kogutud ja ladustatud jäätmete puhul on tegemist jätkuvalt jäätmetega. Siinsel juhul Keskkonnaamet sellist hinnangut andnud ei ole. Kaebaja on kaudselt ka ise tunnistanud, et Heldripõllu kinnistul asuvad jäätmed. Nimelt on ta 13.07.2022 esitanud Keskkonnaametile taotluse jäätmekäitlejana registreerimiseks, et kasutada Heldripõllu kinnistu tagasitäiteks betooni, betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06*, ja mineraalijäätmeid. Keskkonnaamet jättis 16.08.2022 taotluse läbi vaatamata, selgitades muu hulgas, et kaebajal ei ole õigust ladustada ja taaskasutada jäätmeid Heldripõllu kinnistul. Kaebajal puudub keskkonnakaitseluba jäätmete käitlemiseks. Kaebajal puudub ehitusprojekt ja ehitusluba või heakorraplaan ning ta pole ka veenvalt selgitanud, et ladustatud oleks materjali, mis vastaks ehitusmaterjali nõuetele, millest võiks omakorda järeldada, et tegemist on toodete, mitte jäätmetega. Viimsi valla kehtiva üldplaneeringu järgi ümbritseb Heldripõllu kinnistut väikeelamumaa juhtfunktsiooniga ala, Heldripõllu kinnistu juhtfunktsiooniks on põllumajandusmaa ja vahetus läheduses asub Mäealuse maastikukaitseala. Jäätmete ilma loata ladustamine Heldripõllu kinnistul on vastuolus Viimsi valla heakorra eeskirjaga. 3 Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu, Riigikogu XIV koosseis, 190 SE, seletuskiri, lk 18. 4 Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta. 5 Keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“. 3
Lisaks on tal võimalik taotleda luba jäätmete taaskasutuseks või nende ringlussevõtuks. Võimalik ohtlike jäämete olemasolu ei takista ettekirjutuse täitmist. Pealegi tuleb jäätmete utiliseerimise käigus ohtlike jäätmete avastamise korral need samuti nõuetekohaselt käidelda või anda üle selleks õigust omavale isikule. Vald ei ole rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud. Kaebajale on kahel korral saadetud ettekirjutuse eelnõu, millele ta sai esitada vastuväiteid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4. N.W palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Heldripõllu kinnistul asuv ehitusmaterjali lade pärineb Tallinnas Vilde tee 71 asuvalt objektilt. Ladustatud on tellised, betoon, keraamilised plaadid (mineraalsed materjalid). Apellant leiab, et Heldripõllu kinnistule on ladustatud taaskasutusse võetav ehitusmaterjal (betoon ja tellised), mis on mõeldud rajatavate teede tagasitäiteks.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on jäätmena käsitatav eeskätt selline vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on selleks kohustatud. Apellant ei ole soovinud ladustatud materjali ära visata ega kavatse seda teha, sest ta soovib seda kasutusele võtta ehitusmaterjalina ja käsitab seda ootel oleva ehitusmaterjalina. Seadusega ei ole kehtestatud ajalist piiri ehitusmaterjalina kasutatava materjali kinnistul ladustamiseks. Viimsi valla jäätmehoolduseeskiri ei muuda seda käsitust, sest jäätmete määratluse aluseks on
ja sellest tuleb lähtuda ka valla õigusakti kohaldamisel ja tõlgendamisel. Apellant möönab, et materjal on olnud tema kinnistul pikema aja vältel, kuid selle põhjuseks ei ole apellandi soov, vaid asjaolu, et materjali ei ole saanud sihtotstarbeliselt kasutada vallast sõltuvate asjaolude tõttu. Apellandile kuulub läheduses Vehema tee 14 asuv kinnistu, mille detailplaneeringu menetlus kestab alates 2013. a septembrist, s.o enam kui 10 aastat. Samuti on seiskunud Heldripõllu planeering ning selle asemel on XXX kehtestanud Heldripõllu kinnistule täieliku planeerimis- ja ehituskeelu järgnevaks kaheks aastaks. See pole võimaldanud apellandil alustada ehitustegevusega. Niipea kui Vehema tee 14 kinnistu saab ehitusõiguse, võetakse Heldripõllu kinnistul ladustatud materjal kasutusele. XXX piirab intensiivselt Heldripõllu kinnistu kasutusvõimalusi ja takistab sellega ladustatud materjali kasutuselevõttu, aga teisalt määratleb oma tegevuse tõttu kasutuseta seisva materjali jäätmetena ning hoiatab asendustäitmise kulude tekkest 35 000 euro ulatuses. Selline sekkumine omandipõhiõigusesse on selgelt ebavajalik ja ebaproportsionaalne. Väide, et Heldripõllu kinnistul ladustati ohtlikke jäätmeid, on vale. Apellant on tõendanud, et Heldripõllu kinnistul olnud ohtlikud jäätmed (eterniit) on utiliseeritud. Vastustaja ei ole samas tõendanud, et ladustatud materjali hulgas oleks endiselt ohtlikke jäätmeid. Seetõttu ei kujuta ladustatud materjal endast ohtu keskkonnale. Ettekirjutus põhineb oletusel, et ladustatud on ohtlikke jäätmeid. Ohtlike jäätmete puudumine lademes tingib ettekirjutuse aluse 4
sätestab üheselt, et ehitus- ja lammutusjäätmed on ehitus- ja lammutustööde käigus tekkinud jäätmed. Säte on üle võetud jäätmedirektiivi6 artikli 3 punktist 2c. Jäätmedirektiivi põhjendus 11 selgitab, et ehkki ehitusja lammutusjäätmete mõiste viitab ehitus- ja lammutustööde tulemusel tekkivatele jäätmetele üldiselt, hõlmab see ka jäätmeid, mis tekivad eramajapidamistes väiksemate hobiehitus- ja lammutustööde tulemusel. Ehitus- ja lammutusjäätmeid tuleks käsitada jäätmetena, mis vastavad otsusega 2014/955/EL kehtestatud ja 4. juuli 2018 seisuga kehtiva jäätmenimistu jaotisesse 17 arvatud jäätmeliikidele. Määruses nr 70[7] on eraldi jäätmeliigina välja toodud ehitus- ja lammutuspraht ning täpsustatud koodidega, millest see koosneb. Kui materjal on tuvastatav jäätmetena
järgi, siis ei saa see olla samal ajal ehitusmaterjal. Arvesse tuleb võtta ka ajalist mõõdet – millise aja jooksul peab materjal olema kasutatav. See oli selgelt kirjas apellandile väljastatud jäätmekäitleja registreerimistõendis nr JÄ/328300, mille kehtivus lõppes 31.12.
Hoolimata asjaolust, et vastustaja ei selgitanud välja võimalike ohtlike jäätmete olemasolu jäätmekuhja sees, on ettekirjutus siiski tehtud jäätmete eemaldamiseks kinnistult ja ohtlikud jäätmed ei ole ettekirjutuse peamine argument. Arusaamatuks jäävad apellandi viited laoplatsile ja ehitusmaterjalide hoidmisele laoplatsil. Siinses asjas ei ole tegemist ehitusmaterjali kui tootega ja maa sihtotstarve on maatulundusmaa, mis ei võimalda laoplatside olemasolu. Tulenevalt maakatastriseaduse (MaaKatS) §-st 18¹ on maatulundusmaa põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Toodangu ladustamiseks ja transportimiseks vajalike ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa on aga tootmismaa.
lg 7 kohaselt enne taaskasutamist ladustada kuni kolm aastat, pärast mida loetakse käitluskoht prügilaks (
Ei saa olla küsimust, kas kinnistul olid jäätmed, kui need on jäätmetena sinna toodud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Tegemist oli „asja äraviskamisega“
Seda tõdemust ei muuda apellandi soov kasutada omandatud ehitusja lammutusmaterjali teatud eesmärgil – erinevatel aegadel on ta esile toonud kavatsuse kasutada seda maapinna täitmiseks või tee-ehituseks Heldripõllu kinnistul või lähedal asuval Vehema tee 14 kinnistul. Kaebaja on seejuures 31.01.2017, 24.01.2018, 13.03.2019 ja 15.04.2020 esitanud Keskkonnaametile jäätmearuanded, milles deklareeris, et kinnistule toodud betoon ja tellised on jäätmed. Jäätmeid võib
lg 7 kohaselt enne taaskasutamist ladustada kuni 3 aastat, pärast mida loetakse käitluskoht prügilaks (
Apellandil oli Keskkonnaameti 2016. a registreeringu kohaselt lubatud materjali ladustada kuni 31.12.2020, s.o selleks ajaks oleks pidanud jäätmed olema enda lõppasukohas, korrastatud kujul kinnistule laiali planeeritud (tee-ehitusel kasutamiseks ta luba ei taotlenud). Juhul kui apellant ei taaskasutanud materjali registreeringu kehtivuse ajal, pidanuks ta taotlema keskkonnaluba jäätmete ladustamiseks, kuid seda ta ei teinud ja ladustamise õigust tal polnud.
lg 1 1 esimene lause sätestab, et jäätmete materjalina taaskasutusse võtmine on taaskasutamistoiming, mis hõlmab muu hulgas korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja tagasitäidet.
lg 61 sätestab, et tagasitäide on taaskasutamistoiming, mille käigus kasutatakse kaevandatud ala korrastamiseks või maastikukujunduse eesmärgil selleks sobivaid tavajäätmeid. Tagasitäiteks kasutatavad tavajäätmed peavad asendama materjale, mis ei ole jäätmed, sobima eelmises lauses toodud eesmärkidega ning olema rangelt piiratud kogusega, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Seega, isegi kui kaebaja soovis kasutada materjali tagasitäiteks, on need kuni selle toimingu tegemiseni jäätmed. Jäätmete taaskasutamiseks on vaja taotleda asjaomast keskkonnaluba (jäätmeluba,
Ei ole vaidlust, et materjal oli ettekirjutuse tegemise ajal jätkuvalt lademes ning taaskasutust toimunud ei olnud. Tegemist on ebaseadusliku jäätmeladestuskohaga
lg 7 mõistes (jäätmete ebaseaduslik ladestamispaik määruse nr 389 § 54 lg 2 järgi).
lg 2 p-s 2 ette nähtud erand ei kohaldunud, kuna vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajaks oli möödunud kolm aastat ladustamise algusest ja ka jäätmekäitleja registreeringu kehtivusaeg. Kaebaja rikkus üheaegselt nii valla jäätmehoolduseeskirja kui ka heakorra eeskirja ning vald ei pea tegema „valikut“, kumma õigusakti rikkumisele ta soovib tugineda. 9. Ekslik on apellandil arusaam, et temal on õigus jäätmeid oma kinnisasjal ladustada, kuna Viimsi valla tegevuse tõttu ei ole tema omandis olevatel kinnisasjadel seniajani ehitusõigust 9 Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“. 7
11. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja ei pidanud korraldama ekspertiisi või tegema muid sarnaseid jõupingutusi, et tuvastada, kas ja kui palju on lademes ohtlikke jäätmeid. See olnuks vajalik siis, kui
ja KorS võimaldaks vallal võtta meetmeid vaid juhul, kui ebaseaduslikus jäätmete ladustamispaigas leidub ohtlikke jäätmeid. See ei ole aga nii. Ettekirjutusest nähtub, et vald on pidanud võimalikuks, et jäätmekuhilas on mh ohtlikke jäätmeid. Suure koguse ehitus- ja lammutusjäätmete puhul poleks selles midagi eriskummalist. Seda enam, et kuhila sisemust inspekteerimatagi olid näiteks nähtaval eterniidiplaadid. Asjaolu, et neid võidi sinna juurde tuua kõrvaliste isikute poolt ja apellant on neid hiljem sealt eemaldanud, ei tähenda, et jäätmekuhila sees (kust nende välja sorteerimine on keeruline) rohkem ohtlikke jäätmeid mingil juhul ei ole. Vastupidist kinnitab näiteks apellatsioonimenetluses vastustaja esitatud foto (18.04.2024 paikvaatluse akt, lk 2 foto). Ohtlike jäätmete esinemise võimalikkusele tuginemine oli vastustaja ettekirjutusest nähtuvalt nii või teisiti kõrvaline, mitte põhiargument, mistõttu ei olnud haldusmenetluses ega ole ka praeguses kohtumenetluses vajalik ohtlike jäätmete sisaldumist ja osakaalu täpsemalt uurida. Seepärast ei olnud õigusvastane tugineda ettekirjutuse tegemisel muude argumentide kõrval ühtlasi sellele, et lademes võib olla ohtlikke jäätmeid. Olukorras, kus haldusmenetluse tulemus ei muutu, oleks ülemäärane nõuda kuluka ekspertiisi tegemist või muu avaliku ressursi panustamist, et ohtlike jäätmetega seonduv täpsemalt kindlaks teha. Pealegi on ohtlike jäätmete olemasolu üle arvestuse pidamine ja nende nõuetekohane käitlemine jäätmekäitleja ülesanne. Ohtlikke jäätmeid puudutavas osas tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi muuta. 12. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, jäävad menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.