Obsah (5)

§ 114§ 65§ 68§ 74§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 10.10.2024 Kohtuasja number 1-14-3445 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann, Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 19.09

) § 114 p 4 järgi (kehtivas redaktsioonis

§ 114

lg 1 p 4) järgi ja karistuseks mõisteti 15 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 järgi suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04.01.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud vangistust võrra ja kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 16 aastat ja 1 kuu vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 15 aastat 1 kuu ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmine algas 14.11.2014 ja lõpeb 29.12.

2. Tartu Vangla esitas 19.08.2024 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetav V. Venna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. 1
3. Tartu Maakohtu 19.09.
4. a määrusega jäeti V. Vend vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kuigi formaalsed alused süüdimõistetu vabastamiseks on olemas, pole materiaalsed eeldused täidetud.
5. Maakohus tõi välja, et õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal, sotsiaalprogrammides ja kinnistavatel vestlustel osalemine, töötamine ning autokooli õppetegevuses osalemine, kindla elu- ja töökoha olemasolu vabaduses, venna toetus, võlgnevuste puudumine ning rahaliste vahendite olemasolu iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. V. Vend on kohtule esitanud ka motivatsioonikirja, mille kohaselt on ta vangistuses oma tegude üle järgi mõelnud ning mõistab, et alkohol ei sobi tema ellu. Vanglas läbitud sotsiaalprogrammidest on õppinud palju, eelkõige kuidas tulla toime sõltuvusega, hoida enesekontrolli ja hoiduda õigusrikkumistest. On vanglas töötanud ja pannud kõrvale raha, et vabaduses toime tulla. Vabanedes plaanib töötamist jätkata.
6. Siiski leidis maakohus, et vaatamata eelkirjeldatud positiivsetele faktoritele, tuleb vabastamise otsustamisel hinnata ka süüdistatava isikut ja tema varasemat elukäiku. V. Venda on kriminaalkorras karistatud 11 korda, millest 9 karistust on kustunud ja 2 karistust on kehtivad. Vanglas viibib V. Vend kuuendat korda. Käesolevalt kannab süüdimõistetu karistust

§ 114p 4 järgi mõrva eest (tapmise eest, mis on toime pandud vähemalt teist korda).

Nimetatud otsuse sisust nähtuvalt oli V. Venna ja kannatanu vahel konflikt, misjärel V. Vend korterist lahkus. Ent õige pea tuli alkoholijoobes V. Vend korterisse tagasi, kaasas trepikojast võetud pruss. Selle prussiga lõi V. Vend kannatanut korduvalt pea piirkonda, millise tegevuse tõttu sai kannatanu mitmeid vigastusi: pea kinnine tömp trauma peaajupõrutuse, traumaatiliste ämblikvõrkkestaaluste verevalumite ja koljuluude murdudega, mis põhjustasid kannatanu surma. Teo pani V. Vend toime, kui oli veel

§ 74alusel määratud katseajal.

Varasemalt on V. Venda karistatud eriliigiliste kuritegude eest, sh mitmete vägivallategude eest. V. Venna puhul on riskiteguriks alkoholi tarvitamine. Alkoholi tarvitanuna on ta varasemalt käitunud vägivaldselt ja pannud toime kuritegusid. Kohus ei ole veendunud, et vabaduses suudab V. Vend edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda, kuna varasem pikk vangistus teda alkoholist lõplikult ei võõrutanud. Samuti ei takistanud alkoholi tarvitamist Tartu Maakohtu 4.01.2013 otsusega määratud kohustus katseajal alkoholi mitte tarvitada. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et V. Venda positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles negatiivseid. Arvestades V. Venna isikut ja varasemat elukäiku, pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav olemaks veendunud, et vabaduses suudab V. Vend alkoholist ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Eelmise katseaja täielik ebaõnnestumine (alkoholi tarvitamise keelu rikkumised ja uue kuriteo toimepanemine) muudab kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Määruskaebus

1. Maakohtu määruse vaidlustas 08.10.
2. a määruskaebusega V. Vend, kes palub määruse tühistada ja end vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. V. Venna sõnul on ta oma käitumist, suhtumist ja tegusid tõsiselt analüüsinud ja kahetseb siiralt katseaja ebaõnnestumist. V. Vend mõistab hukka enda varasemat elukäiku, alkoholi tarvitamist ja suhtlemist vale seltskonnaga. Edaspidi soovib süüdimõistetu elada alkoholi vaba ja seadusekuulekat elu. Vanglas on V. Vend kasutanud kõikvõimalikke sotsiaalprogramme ja teenuseid, et alkoholi tarvitamisest loobuda. Kaebuse kohaselt on süüdimõistetu end piisavalt rehabiliteerinud, et naasta vabadusse. Sellele on kaasa aidanud ka avavanglas viibimine ja tööl käimine. V. Vend palub kohtul endasse uskuda, nagu seda teevad vangla ja prokuratuur ning 2 anda talle võimalus tõestada endale ja teistele, et on motiveeritud muutuma ja seadusekuulekalt elama. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale V. Venna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises. 8.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestatakse kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. See säte annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise hindamisel ulatusliku otsustusruumi (RKKKm nr 1-15-2671/174, p 12). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusõigusesse sekkuda eeskätt siis, kui kohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata (RKKKm nr 1-09-3703/83, p 8).

1. Vaidlust ei ole selles, et V. Venna puhul on täidetud vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Vabastamise materiaalsed eeldused on aga täitmata. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).
2. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist motiveerinud põhjalikult. Vaidlustatud määruses on V. Venna vabastamise üle otsustamisel aluseks võetud

§ 76

lg-s 4 loetletud asjaolud ning maakohus on nõustumisväärselt põhjendanud, miks ei saa teda vabastada, vaatamata tema kasuks kõnelevatele asjaoludele. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud kõiki seaduses toodud asjaolusid, sh süüdimõistetu vangistust iseloomustavat, tema minevikku kui ka tulevikuväljavaateid. Kohtukolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigustatult, et käesoleval hetkel ei võimalda V. Venna retsidiivsusprognoos teda ennetähtaegselt vabastada.

1. Ringkonnakohus on sarnaselt maakohtuga seisukohal, et kuigi V. Vend on vanglas astunud kiiduväärt samme võitlemaks alkoholisõltuvusega ning muutmaks oma suhtumist ja käitumismustrit. Siiski ei võimalda tema isik ja varasem elukäik kohut veenda selles, et hoiakud ja elustiil on just käesoleva vangistuse tulemusena muutunud piisavalt selleks, et elada edaspidi õiguskuulekalt. Kuigi vanglatingimustes viibides inimese hoiakud tihti tõesti muutuvad, vähemalt mõtetes ja sõnades ning tekib soov vabanedes enda elustiili muuta, siis paraku see väga paljudel juhtudel ei õnnestu. Ebaõnnestumise riski suurendab kindlasti ka alkoholi kuritarvitamise probleem. Asjaolu, et V. Vend tunnistab oma probleeme ja soovib ennast muuta, on oluline samm õiguskuuleka elu suunas. Kuigi süüdimõistetu palub võimalust tõestada, et ta on võimeline vabaduses elama õiguskuulekalt, näitavad varasemad menetlused selgelt, et seni mõistetud karistustest ükski isiku käitumist muuta ei suutnud. Kokkuvõtvalt on kohtukolleegium seisukohal, et tulenevalt süüdimõistetu varasemast elukäigust ja käitumisest on uute kuritegude toimepanemise oht vangistusest ennetähtaegselt vabastamiseks praegu veel liiga suur. 3
2. Süüdimõistetu saab vangistuses jätkata temale individuaalse täitmiskava raames planeeritud tegevusi, sh osaleda avavanglas tööhõives, lõpetada autokool, läbida vabanemiseelne nõustamine ja sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ kinnistav vestlus. Avavanglasse paigutatuna ja tööhõivesse kaasatuna on võimalik V. Venna taasühiskonnastamist hõlbustada ning seeläbi temast tulenevaid kuritegelikke riske vähendada enne järgmise ennetähtaegse vabanemise taotluse esitamise võimaluse avanemist. V. Vennal on võimalus karistuse edasisel kandmisel jätkata kohtutele enda tõestamist. Senisel kursil jätkamine viib suure tõenäosusega vangistusest ennetähtaegse vabanemiseni.
3. Kokkuvõttes ei teinud maakohus V. Venda vabastamata jättes kaalutlusviga – süüdimõistetust lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht ei ole piisavalt maandatud. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, tuleb jätta Tartu Maakohtu 19.09.
4. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4