← Eesti

1-23-1658/39

Obsah (9)§ 299§ 73§ 49§ 831§ 288§ 15§ 18§ 14§ 83

1-23-1658 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2024. a Tallinn Kriminaalasja number 1-23-1658 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov,

§ 299

lg 1 järgi ja Rehvikeskus süüdistuses

§ 299

lg 3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 27.09.2023 otsus Apellatsiooni esitajad Süüdistatav Taavi Niinemetsa kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas ja süüdistatav OÜ Rehvikeskus kaitsja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis Prokurör Asja arutamise viis Helga Aadamsoo Avalik kohtuistung Tallinnas

  1. märtsil 2023 Taavi Niinemets, Isikukood: 38105310279; elukoht: XXX; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; töökoht: OÜ Rehvikeskus; varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatav Kaitsjad ad OÜ OÜ Rehvikeskus, (istungil osalenud seaduslik esindaja juhatuse liige TK) äriregistrikood: 11363467; aadress: Soone, Uusküla, Rapla vald, Rapla maakond; varem kriminaalkorras karistamata Vandeadvokaadid Tanel Mällas (Taavi Niinemets), OÜ Rehvikeskus (Janne-Liisa Ottis) RESOLUTSIOON
  2. Pärnu Maakohtu
  3. septembri
  4. a kohtuotsus Taavi Niinemets’a ja OÜ Rehvikeskus suhtes jätta muutmata ning süüdistatavate kaitsjate esitatud apellatsioonid rahuldamata.
  5. Süüdistatavatel apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu 27.09.2023 otsusega tunnistati süüdi Taavi Niinemets

§ 299

lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel jäeti vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Taavi Niinemets ei pane 2 (kahe) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 49

alusel kohaldati lisakaristusena 2 (kaheks) aastaks tegutsemise keeldu sõidukite tehnoülevaatajana. Lisakaristus hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Tunnistati OÜ Rehvikeskus süüdi

§ 299

lg 3 järgi ning mõisteti karistuseks rahaline karistus 34 000 eurot.

§ 73lg 1, lg 2 ja lg 3 alusel jäeti karistus osaliselt tingimisi kohaldamata.

Kohe kandmisele kuulub rahaline karistus 10 000 eurot. Rahaline karistus 24 000 eurot jäeti tingimisi kohaldamata, kui OÜ Rehvikeskus ei pane 2 (kahe) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 27. septembrist 2023.a.

§ 49

alusel kohaldati OÜ-le Rehvikeskus lisakaristusena 2 (kaheks) aastaks tegutsemise keeldu sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise alal. Lisakaristus hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel mõisteti OÜ-lt Rehvikeskus välja konfiskeerimise asendamise katteks 634, 98 eurot.

  1. Taavi Niinemetsa ja OÜd Rehvikeskus süüdistatakse selles, et OÜ Rehvikeskus juhatuse liige Taavi Niinemets sõidukite tehnoülevaatajana, võltsis tahtlikult 2022 aasta märtsikuus, seni täpselt tuvastamata kohas 23 erineva Järvamaa Kutsehariduskeskuse masina ja haagise tehnoülevaatuse läbimisega seotud dokumente järgmiselt. Taavi Niinemets sai eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ja kohas enda valdusse Järvamaa Kutsehariduskeskuse masinate ja haagiste registreerimistunnistused. Seejärel koostas Taavi Niinemets täpselt tuvastamata ajal 21 erineva masina ja haagise registreerimismärkidega 1251TE, ER2573, 1814TA, 1541TE, 5831EM, EP5985, 9619EK, ER2574, 0498ET, 1943TH, 2447EC, 4483EC, 1426ES, 4428ET, 1631TE, TN1307, 2057TH, 1021TE, 5799TA, 5250EE, 1425ES „masina ülevaatuse kontrollkaardi lisalehed“ (edaspidi: lisalehed), ajal kui ta tegelikult neid sõidukeid kohapeal Säreveres 13.03.2022 üle ei vaadanud, kuid märkis ülevaatuse otsuseks „tehniliselt korras“ ja määras järgmise ülevaatuse tähtajaks
  2. aasta; märkis ülevaataja teostajana iseenda ning kinnitas iga lisalehe oma allkirjaga. Lisaks märkis registreerimismärkidega 1814TA, 1541TE, 5831EM, 9619EK, 0498ET, 2447EC, 4483EC, 1426ES, 4428ET, 1631TE, 1021TE, 5799TA, 5250EE sõidukite lisalehtedele pidurdusteekonna mõõtmise tulemused kuigi sõidukeid 13.03.2022 nende asukohas üle ei vaadatud ega liigutatud. 2

(19)Taavi Niinemets OÜ Rehvikeskus tehnoülevaatajana võltsis eelnimetatud registreerimismärkidega sõidukite kontrollkaardi lisalehti sellega, et kirjutas tehnoülevaatuse teostamist kinnitavatele lisalehtedele muuhulgas lisalehenumbri, registreerimisnumbri, registreerimistunnistuse numbri, mootori numbri, ülevaatuse teostamise aja, ülevaatuse teostamise koha „Säravere Järvamaa“, märkis ülevaatuse otsuse “ tehniliselt korras“ juurde risti, järgmise ülevaatuse tähtaja ning kontrollkaardi numbri, ise tegelikkuses sõidukeid nägemata ja kontrolli teostamata ning kinnitas iga lisalehe allkirjaga. Peale lisalehtede koostamist sisestas Taavi Niinemets eeluurimisel tuvastamata märkmete ja eelnimetatud sõidukite lisalehtede alusel liiklusregistri infosüsteemi ARIS2 ülevaatuse teostaja, OÜ Rehvikeskus, ülevaatuse teostamise ajad, milliste kannete tegemise aja kinnitas infosüsteem järgmiselt: - 12.03.2022 kell 8.40 haagise 495YKY andmete sisestamise; - 14.03.2022 ajavahemikul kell 13.00-13.35 21 masina ja haagise registreerimismärkidega 1021TE, 1814TA, 1631TE, 1943TH, 0498ET, 1251TE, 2447EC, 4483EC, 5831EM, EP5985, ER2573, ER2574, 5799TA, 5250EE, 4428ET, 9619EK, 1425ES, 1426ES, TN1307, 495YKY, 2057TH andmete sisestamise; - 15.03.2022 kell 16.01 liikurmasina registreerimismärgiga 1541TE andmete sisestamise. Selle tulemusena loeti nimetatud registreerimismärkidega sõidukid
  1. aasta korralise tehnilise ülevaatuse läbinuks ja tehniliselt korras olevaks. Taavi Niinemets, OÜ Rehvikeskus tehnoülevaatajana, võltsis Transpordiameti liiklusregistri infosüsteemis ARIS2 eelnimetatud registreerimismärkidega sõidukite andmeid sellega, et märkis infosüsteemi nagu oleks sõidukid läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli (liiklusseadus § 73 lg 1 ja 2) ja on tehniliselt korras, kuigi tegelikult ta ülevaatust ei teostanud ega sõidkuite tehnilist olukorda kindlaks ei teinud. Eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ja kohas, kuid ajavahemikul 13.03.2022 kuni 20.04.2022, kandis Taavi Niinemets eelnimetatud masinate ja haagiste registreerimistunnistusele: - järgmise ülevaatuse aja, vastavalt: registreerimismärgiga 495YKY sõidukil „03.2023“; registreerimismärkidega ER2573, 1541TE, 5831EM, EP5985, ER2574, 0498ET, 1943TH, 2447EC, 4483EC, 1426ES, 4428ET, 1631TE, TN1307, 2057TH, 1021TE, 5799TA, 5250EE, 1425ES, 1251TE sõidukitel „04.2023“ ja registreerimismärkidega 1814TA, 9619EK, 750DY sõidukitel „05.2023“; - märke ülevaatuse teostamise kohta ning - kinnitas sissekanded oma allkirjaga. Selliselt võltsis Taavi Niinemets, OÜ Rehvikeskus tehnoülevaatajana, Järvamaa Kutsehariduskeskusele kuuluvate sõidukite järgmisi Eesti Vabariigi sõiduki registreerimise tunnistusi:
  2. haagise UKK 30 (ER2573) registreerimistunnistust nr ED 014164;
  3. liikurmasina JCB 526-55 (1814TA) registreerimistunnistust nr EM 309670;
  4. liikurmasina Faresin 7.30 (1541TE) registreerimistunnistust nr EM 184127;
  5. traktori T 150K (5831EM) registreerimistunnistust nr EK 639581;
  6. haagise PSE F-12,5 A (EP5985) registreerimistunnistust nr ED 014179;
  7. traktori MTZ 820 (9619EK) registreerimistunnistust nr ED 014165;
  8. haagise OZTP 9557 (ER2574) registreerimistunnistust nr EL 070606;
  9. traktori Case 5140 (0498ET) registreerimistunnistust nr EK 639576;
  10. haagise Pöttinger Jumbo 721 L (1943TH) registreerimistunnistust nr EL 453925;
  11. traktori T 25A3 (2447EC) registreerimistunnistust nr ED 014183;
  12. traktori (4483EC) registreerimistunnistust nr EK 639582; 3
(19)
  1. traktori MTZ 80 (1426ES) registreerimistunnistust nr EK 590470;
  2. traktori MTZ 820 (4428ET) registreerimistunnistust nr ED 014170;
  3. traktori John Deer 7980 (1631TE) registreerimistunnistust nr ED 147456;
  4. haagise LMR Azene PTU-14S (TN1307) registreerimistunnistust nr ED 014175;
  5. haagise Deleks RM 12 (2057TH) registreerimistunnistust nr EL 070603;
  6. liikurmasina JCB 520-40 4WS (1021TE) registreerimistunnistust nr ED 050289;
  7. traktori Valtra A95 (5799TA) registreerimistunnistust nr EM 332143;
  8. traktori MTZ 82 (5250EE) registreerimistunnistust nr EK 742440;
  9. traktori MTZ 80 (1425ES) registreerimistunnistust nr EK 639578;
  10. haagise Tiki -Treiler HT-2000 (750DY) registreerimistunnistust nr EK 101580;
  11. haagise Ifor Williams HB (495YKY) registreerimistunnistust nr EL 5381401;
  12. haagise Vepi 16400 IPV (1251TE) registreerimistunnistust nr ED 071902, kuna tegelikult eelnimetatud sõidukeid üle ei vaadanud ja sõidukid polnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontroll ning sõidukid ei olnud tehniliselt korras. Taavi Niinemets töötab OÜ Rehvikeskus sõidukite tehnoülevaatajana alates 01.06.2014 ja omas alates 2.08.2021, kolmeks aastaks väljastatud, Transpordiameti atesteerimistunnistust nr
  13. Taavi Niinemets oli teadlik kõigist liiklusseaduse ja selle alusel vastu võetud aktidest ja sellest, et sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontroll tuleb teostada sõidukeid faktiliselt üle vaadates ja kontrollida nende vastavuste tehnonõuetele ning sõidukitel tuvastatavad rikked ja puudused tuleb fikseerida ja sõiduk suunata ohtlike ja eritiohtlike rikete/puuduste esinemisel kordusülevaatusele. Taavi Niinemets, oli kohustatud teostama sõidukite tehnoülevaatusi, sest täitis OÜs Rehvikeskus sõidukite tehnoülevaatajana avalikke haldusülesandeid Maanteeameti (alates 2021 Transpordiamet) ja OÜ Rehvikeskus vahel 11.09.2018 sõlmitud halduslepingu, 05.08.2015 tehnoülevaataja ametijuhendi ning liiklusseaduse § 74 ja 73 ja § 73 lõigete 11 ja 12 alusel vastu võetud alamate õigusaktide alusel 4,
  14. Liiklusseaduse § 73 lõike 1 kohaselt peab liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis ning nende varustus vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele ning lõike 2 kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peab olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli; tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega; tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Taavi Niinemets omades õigust ja kohustust teha sõidukite tehnoülevaatusi ja võtta vastu ainuisikulisi otsuseid sõidukite tehnilise korrasoleku kohta omas ametiseisundit korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 2 p 1 ja 2 mõttes ja oli ametiisik

§ 288lg 1 mõttes.

Taavi Niinemets, olles alates 30.04.2014 OÜ Rehvikeskus juhatuse liige ja täites tehnoülevaatajana eelnimetatud 11.09.2018 halduslepingust, töölepingust ja ametijuhendist tulenevaid ametiülesandeid, tegutses OÜ Rehvikeskuse huvides, sest täitis OÜle Rehvikeskus üle antud avalikku ülesannet, mille eest esitas osaühingu nimel arveid Järvamaa Kutsehariduskeskusele ja osaühing sai nende eest tasu. Seega Taavi Niinemets, ametiisikuna, võltsis tahtlikult dokumente, millega pani toime

§ 299lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega OÜ Rehvikeskus, ametiisiku - juhatuse liikme ja tehnoülevaataja Taavi Niinemetsa tahtliku dokumentide võltsimisega, pani toime

§ 299lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Maakohus on kokkuvõtlikult asunud seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõendid on lubatavad. Tõendamist leidnud, et Taavi Niinemets koostas täpselt tuvastamata ajal kahekümne ühe erineva masina ja haagise kohta „Masina ülevaatuse kontrollkaardi lisalehed“ masinaid ja haagiseid Säreveres 13.03.2022 üle vaatamata (I kd, tl 55-76), kajastades neil teadvalt ebaõigeid andmeid. 4

(19)Peale lisalehtede koostamist võltsis Taavi Niinemets, OÜ Rehvikeskus tehnoülevaatajana, Transpordiameti liiklusregistri infosüsteemis ARIS2 eelnimetatud registreerimismärkidega sõidukite andmeid sellega, et märkis infosüsteemi nagu oleks sõidukid läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli (liiklusseadus § 73 lg 1 ja 2) ja on tehniliselt korras, kuigi ta ülevaatust ei teostanud ega sõidukite tehnilist olukorda kindlaks ei teinud, samuti kandis ta eelnimetatud masinate ja haagiste registreerimistunnistustele järgmise ülevaatuse aja, märke ülevaatuse teostamise kohta ning kinnitas sissekanded oma allkirjaga. Ametialase võltsimise seisukohalt ei ole oluline, et võltsitud dokument oleks kohane õiguste omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. Maakohus leidis, et kontrollkaardi lisalehe näol tegemist tõendamisfunktsiooni kandva dokumendiga, sest see tõendab konkreetsel traktoril, liikurmasinal või haagisel tehnoülevaatuse käigus tuvastatud faktilisi asjaolusid. Dokumendina on käsitletavad ka Transpordiameti liiklusregistrisse ARIS 2 tehtud kanded, mis talletuvad iga sõiduki kohta peetaval digitaalsel kontrollkaardil ning need kanded vastavad kõigile dokumendi tunnustele. Kahtlusteta on dokumendid ka Järvamaa Kutsehariduskeskuse masinate registreerimistunnistused, olles ametlike dokumentidena tõendusfunktsiooni kandjad. Kuna Taavi Niinemets Järvamaa Kutsehariduskeskuse masinatele ja haagistele tehnoülevaatust ei teostanud kandis ta eelnimetatud dokumentidele teadvalt ebaõiged andmed ülevaatuste teostamise kohta, võltsides eelnimetud dokumente intellektuaalselt. Taavi Niinemets võltsis dokumente ametisikuna ning OÜ Rehvikeskus nimel (vt otsuse punktid 2 ja 3) ja OÜ Rehvikeskus huvides. OÜ Rehvikeskus OÜ Rehvikeskus esitas Järvamaa Kutsehariduskeskusele 15.03.2022 arve nr 220845, tehnoülevaatuse tegemise eest summas 780 eurot koos käibemaksuga. SÜÜDISTATAVATE KAITSJATE APELLATSIOONID
  1. Apellatsiooni Pärnu Maakohtu 27.09.
  2. a otsusele esitas süüdistatav Taavi Niinemetsa kaitsja, kes vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. Apellandi arvates on kohus asja lahendamisel rikkunud märkimisväärses ulatuses menetlusõigusnorme, mis seisneb eelkõige otsuse sisuliselt põhjendamata jätmises ning tõendetele ebaõige hinnangu andmises. Kaitsja leiab, et sisuliselt on kohtunik võtnud aluseks süüdistusakti ning kandnud selle üle otsusesse. Kohus on jätnud sisuliselt kõrvale apellandi seisukohad ja tõendid, mida apellant on esitanud, kuid samas ei ole kohus põhjendanud, miks ta ei ole neid argumente ja tõendeid, k.a süüdistatava ütlusi, otsuse tegemisel arvestanud. 4.
  3. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et OÜ-l Rehvikeskus oli süüdistuses märgitud ajal kehtiv haldusleping Transpordiametiga (endine Maanteeamet) tehnoülevaatuse teostamiseks. Samuti puudub vaidlus selles, et Taavi Niinemets omas tehnoülevaatajana ametiseisundit. Vaidlus puudub ka selles, et Taavi Niinemets täitis masina kontrollkaardi lisalehed tehnoülevaatuse teostamise kohta Järvamaa Kutsehariduskeskuse masinatele 13.
  4. ja 15.03.2022.a, kandis 12.03., 14.
  5. ja 15.03.2022.a Transpordiameti liiklusregistri infosüsteemi ARIS2 andmed Järvamaa Kutsehariduskeskuse masinate ja haagiste andmed tehnilise seisundi kohta ning kandis Järvamaa Kutsehariduskeskuse masinate ja haagiste registreerimistunnistustele uue tehnilise ülevaatuse aja. Vaidluse all on seega küsimus, kas Taavi Niinemets teostas tehnoülevaatust Järvamaa Kutsehariduskeskuse masinatele ja haagistele. Kohus on asunud seisukohale, et Taavi Niinemets tegelikkuses ülevaatust ei teostanud. Kohus on uurinud kohtumenetluses tõenditena esitatud 16.03.2023 sündmuskoha vaatlusprotokolle koos lisadega ning samuti videosalvestist Järvamaa Kutsehariduskeskuse 5
(19)territooriumi kohta. Lisaks tugines kohus tunnistajate ütlustele. Süüdistatava enda ja tunnistaja KA ütlused jättis kohus tõendikogumist välja, pidades neid ebausaldusväärseteks. 4.
  1. Nähtuvalt tõendina esitatud sündmuskoha vaatlusprotokollidest oli sündmuskoha vaatluse eesmärgiks Järvamaa Kutsehariduskeskuse kasutuses olevate sõidukite ja haagiste tehniline seisukord ning nende võime läbida ülevaatus lähtudes korralise ülevaatuse metoodikast. Vaadates tõendina esitatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, siis sisuliselt analüüsis ja hindas menetleja sõidukite tehnilist seisundit ning vormistas oma hinnangu ja selleni jõudmise sündmuskoha vaatlusprotokollina. Selline menetlejapoolne andmete analüüs ei vasta sündmuskoha vaatlusprotokolli olemusele ega täida sündmuskoha vaatlusprotokolli eesmärke. Menetleja hinnang ega analüüs ei ole KrMS § 63 lg 1 tähenduses tõend ning seda ei saa tõendina vaadelda ka siis, kui see on vormistatud sündmuskoha vaatlusprotokollina (vt Riigikohtu 10.06.2022 lahend asjas nr 118-437). Kaitsja leiab jätkuvalt maakohtust erinevalt, et viidatud protokoll on lubamatu tõend. 4.
  2. Kaitsja hinnangul tekitab küsitavusi tõendina (lisaks ülaltoodud minetusele sündmuskoha vaatlusprotokolli terviku osas) ka vaatlusprotokolli lisaks olevad kontrollkaardi lisalehed. Kõikide esitatud vaatlusprotokollide punktis 4 kirjeldatakse, et vaatlus tehakse Määruse ja selle lisade järgi. Nähtuvalt lisalehtedest on selle ainuisikuliselt allkirjastanud HH. 16.05.2023 toimunud kohtuistungil avaldas HH, et tema töö Transpordiametis on seotud tehnoülevaatustega – ülevaatuspunktide lepingute sõlmimised, tehnoülevaatajate eksamineeriminee, samuti tehnoülevaatusalane konsultatsioon. Vastates kaitsja küsimustele märkis tunnistaja, et kuivõrd temal ei ole atesteerimistunnistust, siis ei ole ta õigust viia läbi ülevaatusi. Seega on kontrollkaardi lisalehe allkirjastanud isik, kellel selleks puudub üldse pädevus. Seega tuleb HH poolt allkirjastatud kontrollkaardi lisalehed jätta tõendikogumist välja. 4.
  3. Kaitsja esitab apellatsioonis mõned tähelepanekud vaatlusprotokollide ja kontrollkaardi lisalehtedel kajastatu osas. Sõiduk reg. nr 4386 EK – vaatlusprotokollis nr 1 on menetleja kajastanud, et traktori reg.nr 4386EK osas pidurisüsteemi toimimise kontrollimiseks liigutati traktorit, kuid lisalehel sama traktori kohta on märge, et pidurdusteekonna mõõtmist ei toimunud. Seega esineb siinkohal ilmselge vastuolu vaatlusprotokolli ja täidetud lisalehe vahel. Sõiduk reg.nr 1814 AT – vaatlusprotokollis nr 1 on kajastatud RR poolt, et sellele sõidukile ei ole võimalik üldse ülevaatust teostada, kuid lisalehelt nähtub, et ülevaatus siiski teostati. Sõiduk reg.nr 4483 EC – vaatlusprotokollis nr 1 on kajastatud, et sellele sõidukile ei ole võimalik üldse ülevaatust teostada, kuid lisalehelt nähtub, et sõiduk oli tehniliselt korras. Samuti ei ole võimalik mõista, kuidas viidi läbi sõidukite pidurite kontroll. Nähtuvalt sündmuskoha vaatlusprotokollidest oli ainus tehnikavahend mida kasutati mobiiltelefon, kuid pidurdusteekonna mõõtmisest ainult sellest ei piisa. Seega ei ole ülevaatuse teostamine tegelikkuses jälgitav. Samuti on mõõdetud sõidukil reg.nr 1425ES rehvimustri sügavust, kuid millisel viisil seda kontrolliti ei ole võimalik mõista. Seega ei ole ka selleks mittepädeva isiku poolt allkirjastatud lisalehtedel kajastatud info osaliselt kontrollitav, mistõttu on ebaõiged ka lisalehtedel kajastatud järeldused. 4.
  4. Samas ei ole süüdistuses ega ka otsuses välja toodud millisest õigusaktist tulenevalt on kontrollkaardi lisalehtede täitmine kohustuslik. Tunnistajana ülekuulatud HH seletas, et kontrollkaardi lisalehtede täitmine ei ole kohustuslik ning tegemist on abivahendiga. Tunnistaja märkis samuti, et märkmeid võib teha ka valgele paberile ning märkmeid teha ei ole üldse vajalik. 6
(19)Seega kuivõrd tegemist ei ole abivahendiga, mille täitmine on kohustuslik, siis ei saa olla kontrollkaardi lisalehtedele andmete kandmine või kandmata jätmine etteheidetav võltsimisena. Kohus seda seisukohta otsuses arvestanud ei ole ning jätnud kaitsja argumendi tähelepanuta. Tegemist on kriminaalmenetlusõigusnormi rikkumisega KrMS § 339 lõike 2 mõttes. Tänaseks päevaks on Transpordiameti poolt Määruse lisaks oleva kontrollkaardi lisalehtedelt eemaldatud ka pidurdusteekonna kajastamine. 4.
  1. Asjas on tõendina esitatud OBB kaubanduse Särevere tankla turvkaamera salvestus, mille kohta on koostatud ka 06.07.2022 vastav vaatlusprotokoll. Kohus tuvastas, et kõnealuse turvakaamera salvestis ei ole järjepidev, kuna kaamera ei salvesta, kui kaamera vaateväljas ei ole tuvastatud liikumist. Kohus veendus salvestisi vaadates, et kaamera reageeris nii möödasõitvatele sõidukitele kui ka liikumistele Järvamaa Kutsehariduskeskuse territooriumil sellel ajal, mil sõidukid mööda maanteed ei liikunud. Samas ei ole kõnealusel perioodil, s.o 13.03.2022.a ajavahemikus 08:00 kuni 18:00, tuvastatav kahe inimese liikumine, mida saaks seostada tehnoülevaatuse teostamisega Taavi Niinemetsa poolt koos KAga. Kaitsja olles tutvunud esitatud tõendiga ei suutnud leida mitte ühtegi olukorda, kus kaamera oleks alustanud salvestamist eraldi, kui toimus liikumine Järvamaa Kutsehariduskeskuse territooriumil. Seda fakti kinnitab ka 06.07.2022 vaatlusprotokoll, kus menetleja kirjeldab tegevust kellaaegadel 14:36:37 – 14:39:
  2. Tähelepanuväärne on see, et menetleja märkis, et salvestis on ajavahemikul 14:36:11 – 14:36:37 pausil, mistõttu ei ole tuvastatav masina territooriumile saabumine. See kinnitab aga seda, et kaamera ei salvesta automaatselt ainult Järvamaa Kutsehariduskeskuse territooriumil toimuvat liikumist, vaid salvestamine on seotud liikumisega maanteel, mis asub eespool Järvamaa Kutsehariduskeskuse territooriumi. Veelgi olulisem on aga asjaolu, et antud juhul ei ole kohus tuvastanud, kas üldse masinad, millele teostati ülevaatus asusid kaamerate vaateväljas. Süüdistatav on kinnitanud oma ülekuulamisel, et selliseid masinaid, mis jäid kaamera vaatevälja ja millele oli vaja teostada ülevaatus, ei olnud. Ükski tunnistaja ei kinnita, et sõidukitele, mis asusid kaamerate vaateväljas oli vaja teostada ülevaatust. Seega pole võimalik videosalvestise alusel väita, et Taavi Niinemets ei viibinud 13.03.2022 Järvamaa Kutsehariduskeskuse territooriumil. 4.
  3. Kohus on otsuses leidnud, et süüdistatava ja tunnistaja KA ütlused ülevaatuse teostamise osas on ebausaldusväärsed. Seevastu tunnistajate JT, ST ja FL poolt antud ütlused on kohtu hinnangul usaldusväärsed ning kinnitavad kohtu hinnangul, et 13.03.2022 süüdistatava poolt ülevaatust ei teostatud. Tunnistaja JT 05.06.2023 ütlustest tuleneb, et tema lahkus töölt koolist juba veebruaris
  4. Kaitsja küsimusele, kas tunnistaja teab midagi 2022 ülevaatusest?, vastas tunnistaja: Ei. Seega, millises seisundis olid sõidukid nende ülevaatuse toimumise hetkel, ei ole tunnistajale teada, mistõttu ei oma tunnistaja poolt antud ütlused käesolevas asja tähtsust, kuivõrd tunnistaja lahkus töölt juba 2022 veebruaris. Tunnistaja ST osas märgib kaitsja, et tema poolt antud ütlused tuleks lugeda ebausaldusväärseteks, kuivõrd temaga töölepingu lõpetamine ei toimunud rahumeelselt. Tunnistaja KA avaldas ülekuulamisel, et STle anti valida, kas ta vallandatakse või lahkub ta omal soovil. Seega oli tunnistajal ST negatiivne meelestatus Järvamaa Kutsehariduskeskuse vastu, mis võis ajendada andma ebaõigeid ütlusi. Samas andis tunnistaja ütlusi aja osas, mis ei puuduta süüdistust. Kas sõidukid olid korras 2020 või 2021 ei oma aga hetkel mingit tähtsust. Samas kinnitas tunnistaja, et kõigil sõidukitel olid rattad all. Seega väide, et ülevaatuse hetkel 13.03.2022 oli ühel sõidukil ratas puudu ei vasta tegelikkusele. 7
(19)Ka tunnistaja FL poolt 16.05.2023 kohtuistungil antud ütluste pinnalt ei saa teha mingeid järeldusi 13.03.2022 teostatud ülevaatuse osas. Samas tunnistaja kinnitab, et masinad olid üldiselt tehniliselt korras. Tunnistaja KA poolt antud ütlused, et Taavi Niinemets viibis kooli territooriumil ning teostati osadele masinatele koos ülevaatust tuleb lugeda usaldusväärseteks, kuivõrd need haakuvad ka süüdistatava poolt antud ütlustega. Süüdistaja üritas menetluses küll seada kahtluse alla tunnistaja KA ütluste usaldusväärsust kuivõrd prokuröri hinnangul erinesid tunnistaja ütlused osaliselt tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest. See aga puudutas ühe masina reg.nr 1541TE tulesid. Kaitsja hinnangul selgitas tunnistaja adekvaatselt, et kuivõrd kohtueelses menetluses küsiti üldiselt remontimise kohta, siis seda ta selgitaski, kuid konkreetse masina osas oli korduvülevaatuse jaoks suunatuli ära vahetatud, kuid originaaltuld ei olnud selleks ajaks, kui teostati ülevaatus veel tulnud, mis ei oma aga mingit tähtsust. Seega on kaitsja hinnangul nii tunnistaja KA, kui ka süüdistatava ütlused usaldusväärsed ning kaitsja palub neid tõenditena arvestada. 4.
  1. Kohus on otsuse punktides 11, 12 ja 13 välja toonud sõidukid ning märkinud ära, millised rikked ja puudused sõidukitel esinesid vastavalt asjatundjate poolt tuvastatule. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole täitnud otsuses põhjendamiskohustust. Kohus ei saa pelgalt tugineda Transpordiameti ametnike poolt koostatud lisalehtedele ning tunnistustele, vaid kohus oleks pidanud otsuses tegema ise järeldused, millal võisid sõidukitele puudused tekkida ning andma hinnangu vastavalt MKM ministri määrusele, mis laadi veaga on tegemist. Sellist analüüsi otsusest aga ei nähtu. Tegemist on KrMS § 339 lõike 2 rikkumisega, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi tegemise süüdistatava suhtes. 4.
  2. Praeguses kriminaalasjas ei tulene süüdistusaktist kriminaalõigusliku etteheidet, et ülevaatus oleks süüdistatava poolt teostatud hooletult või ei oleks järgitud Määruses toodud nõudeid. Süüdistusakti kohaselt ei viibinud Taavi Niinemets üldse 13.03.2022 (süüdistusaktis on viide tuvastamata ajale) Järvamaa Kutsehariduskeskuse territooriumil ning masinaid ei näinud ning ülevaatust üldse ei teostanud. Kaitsja hinnangul ei kinnita kohtus uuritud tõendid prokuröri hüpoteesi, et Taavi Niinemets ei viibinud 13.03.2022 Järvamaa Kutsehariduskeskuses ning ei vaadanud ülevaatuse teostamiseks sõidukeid üle. Siinkohal väärib märkimist, et Rehvikeskus OÜ poolt Järvamaa Kutsehariduskeskusele väljastatud arvel nr 220485 on kajastatud 28 sõiduki ülevaatus, kuid võltsimine tuvastati 23 sõiduki osas. See fakt kinnitab seda, et süüdistatav tegelikult ülevaatust teostas. Seega antud juhul kaitsja hinnangul ei ole täidetud

§ 299

teo objektiivne koosseis.

§ 15

lg 1 sätestab, et kuriteona on karistatav üksnes tahtlik tegu, kui käesolev seadustik ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest. Seega eeldab

§ 299koosseis isiku tahtliku tegu.

Kaitsja hinnangul puudub Taavi Niinemetsa käitumises tahtlus. Süüdistatav viibis territooriumil ja teostas süüdistusaktis toodud masinate osas ülevaatuse vastavalt Määruse lisale nr 1 – teostades vaatlust ning vajadusel ka füüsiliselt masinaid liigutades ning andes siis masinatele oma siseveendumuse alusel hinnangu. Asjaolu, et siseveendumuse alusel antud hinnang võib osutuda ebaõigeks, ei ole etteheidetav süüdistatavale. Süüdistatavale ei saa ette heita õigusselguse puudumist ülevaatuse regulatsioonis. Lähtudes ülaltoodust palub kaitsja mõista süüdistatav temale inkrimineeritud süüdistuses õigeks. 5. Rehvikeskus OÜ vaidlustab kohtuotsuse täies ulatuses. Kohus on asja lahendamisel rikkunud ulatuslikult menetlusõigusnorme, mis seisneb eelkõige kohtuotsuse sisuliselt põhjendamata jätmises kui ka tõendite ebaõigel hindamisel. Juriidilisest isikust süüdistatav 8

(19)Rehvikeskus OÜ kaitsja märgib, et kohtuotsuse põhiosast on täielikult puudu põhjendused juriidilise isiku etteheidetud kuritoes süü ja tõendatuse osas. Kohtuotsusest ei nähtu, milles seisnes Rehvikeskuse süü, kui Taavi Niinemets täitis tehnoülevaataja ülesandeid, sh olukorras tehnoülevaatust saab teostada üksnes füüsiline isik, kuivõrd tehnoülevaataja ülesande täitmiseks vajalikud koodid antakse üksnes füüsilisele isikule isiklikult. Samuti puudub kohtuotsuse põhiosast täielikult analüüs, milliseid õigusakte on Rehvikeskus OÜ rikkunud, et ta kohtuotsusega süüdi tunnistati. 5.
  1. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et Transpordiameti (endine Maanteeamet) ja Rehvikeskuse vahel on sõlmitud sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise leping nr 1-13/18/1637-1 (edaspidi leping), mille kohaselt teostab Maanteeamet Rehvikeskuse üle haldusjärelevalvet lepingus sätestatud korras. Käesoleval juhul ei ole Transpordiamet Rehvikeskuse suhtes algatanud haldusjärelevalvemenetlust ega teinud mitte ühtegi ettekirjutust seoses Järvamaa Kutsehariduskeskuse õppesõidukitele teostatud ülevaatuste osas. Seega ei ole Rehvikeskus Transpordiameti hinnangul lepingut rikkunud. Juhul, kui Transpordiameti hinnangul oleks Rehvikeskus lepingut rikkunud, oleks Transpordiamet pidanud rakendama eelnimetatud lepingu vastutuse punkte, kuivõrd pooltevaheline suhe on lepinguline. Kuivõrd Transpordiameti ja Rehvikeskuse vaheline suhe on lepinguline, ei saa Rehvikeskust kriminaalkorras vastutusele võtta teo eest, mida ta ei ole toime pannud. Veelgi enam teo eest, mis ei ole Transpordiameti enda hinnangul üldse rikkumine, mille eest ta peaks vajalikuks Rehvikeskust vastutusele võtta. Kohtuotsusest ei nähtu mitte ühtegi põhjendust, millisel õiguslikul alusel vastutab Rehvikeskus kriminaalkorras, kui Rehvikeskuse ja Transpordiameti vahel on sõlmitud leping, millega on sätestatud sanktsioonid, kui Rehvikeskus poolte vahelist lepingut rikub. 5.
  2. Ülevaataja poolt ülevaatuse teostamisel toime pandud rikkumised on käsitletavad halduslepingu rikkumisena LS § 191 lg-s 1 nimetatud äriühingu poolt ning võivad kaasa tuua lepingulisi sanktsioone mitte kriminaalkorras vastutusele võtmist. Kohtuotsusest puudub igasugune analüüs, millisel õiguslikul alusel leiab kohus, et karistusõigus domineerib õigussuhete reguleerimisel teiste õigusharude üle ning sõltumata Rehvikeskuse ja Transpordiameti vahelisest lepingust vastutab Rehvikeskus

§ 299lg 3 alusel.

5.3. Kaitsja leiab, et Rehvikeskus OÜ-l puudus igasugune tahtlus kuritoe toimepanemiseks. Käesolevas kriminaalasjas on kohtule esitatud materjalid, millest nähtub ülevaatust läbi viinud isiku selgitused toimunud sündmuse kohta - Taavi Niinemets on avaldanud 07.06.2023, et ülevaatust teostades on võib-olla olnud tema vaatamisoskus puudulik, kui füüsiliselt ei ole võimalik kõiki kohti läbi roomata, mistõttu saab teatud asju hinnata üksnes visuaalse hindamisega. Taavi Niinemets on kinnitanud, et ta ei ole teadlikult kandud registrisse sõidukite ebaõigeid andmeid. Kohtuotsusest ei nähtu kohtu põhjendusi, miks ta Taavi Niinemetsa ütlustega ei arvesta – kohtuotsuse punktis 25 on kohus üldsõnaliselt avaldanud, et Taavi Niinemetsa ütlused on vastuolus teiste kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega ning kohus jätab need tõendikogumisest välja. Samas ei selgu kohtuotsusest, milliste tõenditega Taavi Niinemetsa ütlused vastuolus on – eriti veel Taavi Niinemetsa selgitused, et ta ei ole pannud toime tahtliku kuritegu. Kohtuotsusest puudub täielikult analüüs, kas Taavi Niinemets ja Rehvikeskus panid neile etteheidetava kuriteo toime tahtlikult või mitte. 9

(19)5.4. Hinnates Taavi Niinemetsa suhtumist oma teosse (Taavi Niinemets on teinud olukorrast omad järeldused ning seeläbi on muudetud ka Rehvikeskus OÜ protseduurireegleid, kui töötajad käivad väljaspool ülevaatuspunkti ülevaatusi tegemas) tuleks käesoleval juhul kõne alla

§ 18

lg-s 3 sätestatud ettevaatamatuse alaliigina hooletus, mille korral isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Samas ettevaatamatusest toime pandud tegevus, millel on objektiivsele ametialasele võltsimisele osundavad tunnused, ei ole kriminaalkorras karistatav tegu. Nimetatud asjaolule juhtis Rehvikeskus OÜ ka oma kohtukõnes maakohtu tähelepanu, kuid kohtuotsusest puudub mistahes analüüs eelnimetatud väide osas. 5.5.

§ 14

lg 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et Rehvikeskus on juriidiline isik ning Taavi Niinemets on Rehvikeskuse töötaja. Taavi Niinemets ei olnud Järvamaa Kutsehariduskeskuses ülevaatust teostades Rehvikeskuse juhatuse liige, vaid töötaja, kes töötab sõidukite tehnoülevaataja ametikohal (vt Taavi Niinemetsa ja Rehvikeskus OÜ vahel 01.06.2014 sõlmitud töölepingu punkti 2.5). Rehvikeskuse juhtivtöötaja on TK (tema allkirjastab töötajatega lepingud, tema koostab hinnakirju, ametijuhendeid jne), kes on vastavat asjaolu ka oma ütlustega tõendanud ning tema ütlusi kinnitab kriminaalasjas esitatud kirjalikud tõendid (nt Taavi Niinemetsaga 01.06.2014 sõlmitud tööleping). Käesoleval juhul ei ole täidetud juriidilise isiku vastutuse kõiki deliktistruktuuri elemente, mistõttu on Rehvikeskus OÜ karistamine välistatud. 5.

  1. Kohtuotsuse punktides
  2. ja
  3. on kohus avaldanud, et Taavi Niinemets võltsis „Masina ülevaatuse kontrollikaardi lisalehed“ ning nende alusel kandis teadvalt ebaõiged andmed ARIS 2 liiklusregistrisse. Kohtuotsus puudub selgitus, millisest õigusaktist tulenevalt on kontrollkaardi lisalehtede täitmine kohustuslik ning millisele õigusaktile tuginedes on võimalik abistavaid lisalehti käsitleda dokumentidena, mida Taavi Niinemets võltsis Rehvikeskus OÜ huvides. Tunnistajana ülekuulatud Transpordiameti töötaja HH avaldas, et kontrollkaardi lisalehtede täitmine ei ole kohustuslik ning tegemist on abivahendiga – ehk tegemist on abistava paberiga mitte dokumendiga, mida Taavi Niinemets oleks saanud Rehvikeskus OÜ huvides võltsida. Tunnistaja HH märkis täiendavalt, et väljaspool ülevaatuspunkti teostava ülevaatuse puhul võib tehnoülevaataja teha märkmeid ka valgele paberile või jätta need üldse tegemata, kuid tehnoülevaataja kohustus on tagada, et tal oleks ka kõik vajalikud andmed meeles. Seega kohtuotsuses kajastatud lisalehtede puhul on tegemist abivahendiga, mille täitmine ei ole kohustuslik. Kuna lisalehtede täitmine ei ole ülevaatust teostades kohustuslik, siis ei saa seal märkmete lisamine või täitmata jätmine etteheidetav võltsimisena. Nimetatud asjaolule juhiti kohtu tähelepanu ka maakohtu menetluses, kuid kohtuotsuse põhiosast puudub täielikult kohtu selgitused, millisele õigusaktile tuginedes leidis kohus, et Taavi Niinemets on Rehvikeskus OÜ huvides lisalehti võltsinud. Seega tegemist on kriminaalmenetlusõigusnormi rikkumisega KrMS § 339 lõike 2 mõttes. 5.
  4. Kohtuotsusest ei nähtu, milles seisnes Rehvikeskus OÜ kasu väidetava teo toimepanemisel. Rehvikeskus OÜ hinnakirjast nähtub, et Rehvikeskus ei ole saanud 10

(19)Taavi Niinemetsa poolt Järvamaa Kutsehariduskeskuses teostatud ülevaatuste eest ka mitte mingisugust varalist kasu, vaid teenust osutati hinnakirja alusel. Hinnakirjast nähtub, et „Kordusülevaatus -50% kehtivast hinnakirjast“. Seega Rehvikeskus OÜ huvides oleks olnud, et Taavi Niinemets ei laseks masinaid tehnoülevaatusest läbi ja saadaks kordusülevaatusele – seda aga tehtud ei ole, mistõttu ei ole Taavi Niinemets ühelgi viisil tegutsenud Rehvikeskuse huvides, et Rehvikeskus teeniks kasu väidetava kuriteo toimepanemisel. Asjaolu, et Taavi Niinemetsa siseveendumuse alusel antud hinnang masinate seisukorra osas ei pruukinud olla õige või et Taavi Niinemets võis täita enda tööülesanded hooletult – ei ole Rehvikeskus OÜ huvides tegutsemine ega ka kriminaalkorras karistatav. 5.
  1. Lisaks eeltoodule juhib Rehvikeskus kohtu tähelepanu asjaolule, et kohtuotsuses ei ole kajastatud asjaolu, et süüdistusaktis ei ole kajastatud kõiki masinaid, millele ülevaatust teostati, ehk osaliselt on tuvastatud, et sõidukid olid korras ning kohus on pidanud selles osas ka arvet põhjendatuks. Seega jääb täielikult arusaamatuks, millele tuginedes leidis kohus, et Taavi Niinemets rikkus enda tööülesandeid ega käinud tehnoülevaatust teostamas, kui maakohus ise on pidanud esitatud arvet osaliselt põhjendatuks, ehk kinnitanud, et teenust on reaalselt osutatud. 5.
  2. Kohtuotsusega on kohus kohaldanud Rehvikeskuse OÜ-le lisakaristuse kaheks aastaks tegutsemise keeldu sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise alal. Kohtuotsusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel on Rehvikeskus OÜ-le määratud lisakaristus põhjendatud. Maakohtu menetluses kogutud tõenditest nähtub, et Transpordiamet andis enda infosüsteemi ARIS2 sisenemiseks koodid Taavi Niinemetsale, kui eraisikule mitte Rehvikeskus OÜ-le kui juriidilisele isikule. Rehvikeskus OÜ-l puuduvad koodid, millega ARIS2 süsteemi siseneda ning tehnoülevaatust teostada. Kui Taavi Niinemets lahkub näiteks Rehvikeskus OÜ-lt, siis temale jäävad ARIS2 süsteemi sisenemiskoodid alles – ta ei anna neid kuidagi äriühingule üle ning Rehvikskus OÜ ei saa osutada teenust. Seega tehnoülevaatust saavad teostada konkreetsed töötajad mitte Rehvikeskus OÜ. Rehvikeskus OÜ saab olla üksnes Transpordiametiga lepingulises suhtes. Kohtuotsuse põhjendustest ei nähtu, milles seisnes Rehvikeskus OÜ kui juriidilise isiku tegevus, mis annaks seadusliku aluse lisakaristuse määramiseks. 5.
  3. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud

§ 299

teo objektiivne kooseis ning kaitsja palub mõista Rehvikeskus OÜ temale inkrimineeritud süüdistuses õigeks. KOHTUISTUNG

  1. Ringkonnakohtus
  2. märtsil
  3. a toimunud kohtuistungil jäid mõlemad apellandid oma apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste ning taotluste juurde. Süüdistatavad toetasid oma kaitsjate poolt esitatud apellatsioone ning nendes esitatud seisukohti ja taotlusi. Prokurör vaidles kaitsjate apellatsioonidele ja taotlustele vastu ning palus jätta maakohtu otsus muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHEJNDUSED JA SEISUKOHT 11

(19)
  1. Kohtukolleegium, kuulanud kohtuistungil ära pooled, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja esitatud apellatsioonides toodud väidetega, leiab, et nendes esitatud argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
  2. Kohtukolleegium märgib, et praeguses kriminaalasjas vaidlus taandub suures osas asjaolu tuvastamisele, kas 13.03.2022 Taavi Niinemets tegelikult teostas Järvamaa Kutsehariduskeskuse süüdistuses nimetatud masinate ja haagiste tehnoülevaatuse ning kas ta üldse käis sel päeval Järvamaa Kutsehariduskeskuse territooriumil tehnikat üle vaatamas. Maakohus on asunud seisukohale, et mõlemale küsimusele tuleb vastata eitavalt ning leidis, et Taavi Niinemets ei teostanud 13.03.
  3. a KA juuresolekul Järvamaa Kutsehariduskeskuse territooriumil masinate ja haagiste tehnoülevaatust. Kui ülevaatust ei ole üldse teostatud, siis järelikult Taavi Niinemets OÜ Rehvikeskus tehnoülevaatajana võltsis masinate ülevaatuse kontrollkaardi lisalehti ning seejärel Transpordiameti liiklusregistri infosüsteemis ARIS2 eelnimetatud registreerimismärkidega sõidukite andmeid sellega, et märkis infosüsteemi nagu oleks sõidukid läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli (liiklusseadus § 73 lg 1 ja 2) ja on tehniliselt korras; samuti on võltsitud ka vastavad märgistused sõidukite ning haagiste tehnilistes passides. Kaitseargumendid taanduvad seevastu suures osas tõdemusele, et olemasoleva tõendikogumi põhjal on ikkagi tuvastatav, et 13.03.2022 Taavi Niinemets teostas tehnoülevaatust, käis Järvamaa Kutsehariduskeskuse territooriumil kohal, kuid ei ole välistatud, et teostas tehnoülevaatust hooletult, mis aga ei ole

§ 299

lg 1 järgi karistatav, kuna subjektiivse külje realiseerimise poolest eeldab antud koosseis vähemalt kaudset tahtlust. 8.

  1. Süüdistatava kaitseversiooni kohaselt tema ja KA leppisid
  2. a veebruari lõpus või märtsi algul Rehvikeskus OÜ ruumides kokku, et pühapäeval,
  3. märtsil 2022 teeb Taavi Niinemets Järva Kutsehariduskeskuse tehnika ülevaatuse kohapeal. Süüdistatav jõudis kutsehariduskeskuse territooriumile enne KA hommikul enne kella 08.00 ning alustas läbivaatusega. Veidi hiljem saabus ka KA, tegeldi ülevaatusega koos. Osad masinad olid ruumis, KA pidi uksi lahti tegema. Ülevaatuse lõpetasid mingil ajal peale lõunat. Maakohus asus seisukohale, et Taavi Niinemetsa ja KA ütlused selle kohta, et Taavi Niinemets tegi koos KAga tehnoülevaatust, on vastuolus teiste kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega ning maakohus jättis need selles osas ebausaldusväärsetena tõendikogumist välja. Kohtukolleegium märgib, et lisaks maakohtu poolt tuvastatud vastuoludele teiste kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõenditega, esinevad kaalukad vastuolud ka süüdistatava ning tunnistaja KA ütluste vahel. Nimelt selgitas süüdistatav maakohus, et pidurite kontrollimiseks ei pea mingit meeletut proovisõitu tegema, traktor võib liikuda ka meeter. Lisalehtedele kirjutas kiiruseks 15 km/h, kuid see ei määra midagi, pidurdusteekonda ei ole vaja mõõta, kui traktor jääb kohe seisma, siis pidurid rakenduvad. Ühe traktori ülevaatus võttis 5 kuni 15 minutit. Selleks, et traktorit liigutada, on seda vaja käima panna. Kuuris olnud 25+ vanuses sõidukeid ei käivitanud (Kd III lk 6 pöördel - 7). Tunnistaja KA andis samas maakohule ütlusi, et pidurite kontrollimiseks sõidukeid ei käivitatud, pidureid kontrolliti üksnes visuaalselt (Kd II lk 181 pöördel). Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava ning tunnistaja ütluste vahel esinev vastuolu on väga oluline, kuivõrd lisaks sellele, et tehnilise läbivaatuse käigus traktori käivitamine ning selle liigutamine on tehnilise ülevaatuse lahutamatu osa, kaasneb üldteada asjaoluna traktori külmast mootorist käivitamisega ning liigutamisega palju müra ning suitsu, mida ei ole võimalik jätta tähele panemata või unustada. Erinevalt tunnistaja KA ütlustest nähtub süüdistatava ütlustest seega üheselt, et väljas pargitud traktoreid nii käivtati kui ka liigutati. 12

(19)8.
  1. Kaitseversioon sellest, et kutsehariduskeskuse territooriumil olnud tehnikat 13.03.2022 käivitati, liigutati või T. Niinemets ja KA oleks üldse tehnoülevaatusele kuuluva tehnika juurde tulnud, on üheselt ümberlükatud OBB kaubanduse Särevere tankla turvakaamera „sissesõit“ salvestistega. (II kd, tl 102-105). Lisaks salvestiste vaatlusprotokollile on ringkonnakohus ka vahetult tutvunud turvakaamera videosalvestistega ning nimetatud tõendi uurimise järgselt ei nõustu kaitsja apellatsioonis toodud etteheidetega maakohtu poolt tehtud järeldustele nimetatud tõendi hindamise osas. Kaitsja toob välja, et kaamera ei salvesta automaatselt ainult Järvamaa Kutsehariduskeskuse territooriumil toimuvat liikumist, vaid salvestamine on seotud liikumisega maanteel, mis asub eespool Järvamaa Kutsehariduskeskuse territooriumi. Kohtukolleegiumi veendumusel jätab aga kaitsja seejuures täiesti tähelepanuta, et turvakaamera vaatevälja jääv Viljandi maantee on väga tihe liiklusega maantee ning ringkonnakohtu poolt salvestisel tuvastatud pausid tekivad väga harva maksimaalselt kuni minutiks. Ka nähtuvalt nimetatud salvestiste vaatlusprotokollist menetleja poolt tuvastatud pausid isikute liikumise episoodidest Kutsehariduskeskuse territooriumil moodustasid kõigest mõned sekundid. Kohtukolleegium märgib maakohtuga nõustuvalt, et turvakaamera vaidlusalusel videosalvestusel, mis 13.03.2022 katab ajavahemiku kellast 08.00 kuni 18.00, ei ole tuvastatav kahe inimese liikumine, mida saaks seostada tehnoülevaatuse teostamisega Taavi Niinemetsa poolt koos KAga, mis pidi kestma 5 kuni 15 minutit ühe sõiduvahendi kohta. Samuti ei ole kõnealusel ajaperioodil tuvastatav Kutsehariduskeskuse territooriumil pargitud sõidukite käivitamist ning nende liigutamist, nagu seda väidab süüdistatav T. Niinemets. 8.
  2. Kaitsja toob seoses eelviidatud videosalvestistega peamise argumendina välja, et maakohus ei ole tuvastanud, kas masinad, millistele teostati ülevaatus, üldse asusid kaamerate vaateväljas. Kohtukolleegium märgib, et maakohtu otsuses tõesti ei leidu põhjendusi, millistele sõidukitele, mis asuvad antud turvakaamera vaateväljas, pidi süüdistatav ülevaatust teostama. Kohtukolleegium märgib, et salvestisest nähtuvalt on Kutsehariduskeskuse territooriumil turvakaamera vaateväljas pargitud 5 kabiiniga traktorit. Vastuse küsimusele, millised sõidukid asuvad OBB kaubanduse Särevere tankla turvakaamera vaateväljas, saab tutvudes Järvamaa Kutsehariduskeskuse territooriumil teostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga nr 1, kõrvutades sõidukite osas sündmuskohal fikseeritud olukorda turvakaamera salvestisega. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, mis sisaldab sündmuskoha kinnistu ning naaberkinnistute Maa-ameti kaardirakendusest tehtud kuvatõmmist ning protokolli lisana olevast fototabelist on tuvastatav, et OBB kaubanduse Särevere tankla asub sündmuskohalt üle Viljandi maantee kirde suunas. Sündmuskoha vaatluse toimumiskohas aiaga piiratud kirdepoolse aia ääres asusid nii traktorid kui ka haagised ning vähemalt osa nendest jäi kahtlemata Särevere tankla turvakaamera vaatevälja. Sellisteks sõidukiteks on: 1) traktor Valtra 8400-4 registreerimisnumbriga 4386EK; 2) laadur JCB 526-55 registreerimisnumbriga 1814TA; 3) traktor MTZ 820 registreerimismärgiga 9619EK. Kõik nimetatud sõidukid asusid 16.03.2022 sündmuskoha vaatluse toimumiskohas aiaga piiratud ala kirdepoolse aia ääres, tagumine külg aia poole, seega Särevere tankla asus otse nende taga. Sündmuskoha vaatluse protokolli juures olevatelt nimetatud sõidukitest tehtud fotodelt ongi näha taustal Särevere tanklat (vt nt fotod nr 2, 19, 49, 50 ). Kindlalt väita, et fotodel on jäädvustatud ka Särevere tankla, lubab üheselt lisaks tanklale iseloomulikule arhitektuurile ka avalikest allikatest leiduv usaldusväärne teave ( https://www.google.ee/maps/@58.7819728,25.4352405,3a,75y,55.2h,90.85t/data=!3m6! 1e1!3m4!1 s0HAamrJoaFj26cWBqzDeXQ!2e0!7i16384!8i8192?entry=ttu ). Eespool nimetatud kolme masinat on näha ka Särevere tankla turvakaamera salvestistelt. 13
(19)Ringkonnakohus on vahetult veendunud, et nähtuvalt Särevere tankla turvakaamera salvestistelt ei ole nimetaud masinate juurde 13.03.2022 ajavahemikul 08.00 kuni 18.00 keegi tulnud, neid käivitanud ega liigutanud. 8.
  1. Asjaolu ilmestamiseks, et eelnimetatud traktoritele ei ole ülevaatust teostatud ega neid liigutatud, on paslik märkida järgmist. Sündmuskoha vaatlusprotokolli nr 1 kohaselt 16.03.2022 traktor MTZ 82 registreerimisnumbriga 9619EK omal jõul ei käivitunud, vaatluse teostamiseks käivitati see sõiduk teise traktoriga pukseerimise teel. Ülevaatuse käigus tuvastati sõidukil ka kaks olulist riket (OV) – 1) käigukasti õli lekib maha (ees ja taga); 2) pidurituled ei lülitu. Ülevaatuse otsuseks märgiti: esitada korduvülevaatusele (Kd II lk 15). 13.03.2022 kell 14.30 T. Niinemetsa poolt teostatud sama traktori MTZ 82 registreerimisnumbriga 9619EK ülevaatuse kontrollkaardi lisalehest nähtub, et traktori pidurdusteekond 15 km/h juures on 4,2 m. Rikkeid ega puudusi traktoril ei tuvastatud ning ülevaatuse otsuseks märgiti: tehniliselt korras (Kd I lk 62). Selliselt nähtub T. Niinemetsa koostatud dokumendist kui ka sellega riimuvatest süüdistatava ütlusest, et nimetatud traktorit ta käivitas ning liigutas, mis objektiivselt ei osutunud aga võimalikuks juba paari päeva möödumisel ehk 16.03.
  2. T. Niinemetsa poolt sama traktori MTZ 82 registreerimisnumbriga 9619EK 13.03.2022 kell 14.30 kohta koostatud ülevaatuse kontrollkaardi lisalehe osas on eriti tähelepanuväärne ka see, et selles kirja pandud ülevaatuse teostamise ajal ehk ajavahemikul kell 14.30.25 – 14.31.17 ilmus turvakaamera vaatevälja tume 8-kohaline mikrobuss, mis keeras ringi täpselt kõnealuse traktori ees, peatus halli majaosa tagumise madalama ukse juures, bussi juhi kohalt väljus üks tumedates riietes isik, kes liikus hoone ukse juurde, katsus ust, seejärel istus bussi tagasi ning sõitis minema (Kd II lk 103). Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida sedagi, et vaatamata asjaolule, et 13.03.2022 oli pühapäev, liikusid nähtuvalt turvakaamera salvestistelt territooriumil erinevatel kellaegadel, kuid tehnoülevaatuse väidetava toimumise ajavahemikul, erinevad üksikud inimesed. Ei ole kuidagi eluliselt usutav, et ükski nendest inimestest, kes on kahtlemata Kutsehariduskeskusega seotud, ei ole sama õppeasutuse töötajat KA koos Taavi Niinemetsaga masinatel tehnoülevaatust tegemas näinud. Süüdistatav T. Niinemets ja tema kaitsja ei ole esitanud menetlejale ega kohtule mingisugustki alternatiivset kontrollitavat kaitseversiooni sellest, kuidas on võimalik, et T. Niinemets ja KA ei ole üldse sattunud 13.03.2022 ülevaatuse teostamise käigus Kutsehariduskeskuse territooriumist üle vaatava turvakaamera vaatevälja ega kohanud ühtegi isikut, kes oleks võinud kinnitada vähemalt nende viibimist Kutsehariduskeskuse territooriumil 13.03.2022 ajal kella 08.00-st kuni 17.00-ni (T. Niinemetsa poolt koostaud masina reg. nr. 2057TH ülevaatuse kontrollkaardi lisalehe kohaselt toimus selle masina ülevaatus kell 16.50 (Kd I lk 72)).
  3. Et eelviidatud tõenditega on ümber lükatud T. Niinemetsa poolt 13.03.2022 kaamerate vaatevälja jäävate masinate tehnoülevaatuse tegemine, nende käivitamine, liigutamine ning üleüldse süüdistatava viibimine Kutsehariduskeskuse territooriumil, tuleb asuda maakohuga nõustuvalt seisukohale, et süüdistus on täielikku tõendamist leidnud. Kõik T. Niinemetsa poolt 13.03.2022 koostatud masinate ülevaatuse kontrollkaardi lisalehed, nagu ka järgnevad toimingud liiklusregistri infosüsteemi ARIS2 täitmisel ning 13.03.2022 kuni 20.04.2022 süüdistatava poolt allkirjastatud masinate ja haagiste registreerimistunnistusele tehtud kanded järgmise tehnoülevaatuse aja, märked ülevaatuse teostamise kohta, on intellektuaalselt võltsitud.

§ 299lg 1 kohaselt on praegusel juhul tegemist selle koosseisu esimese alternatiiviga, st intellektuaalse võltsimisega, s.o dokumenti 14

(19)on kantud sellised andmed, mis oma sisult ei ole õiged ning selliste andmete kandmine dokumenti muudab selle sisuliselt fiktiivseks.
  1. Põhjendamatud on kaitsja T. Mällase apellatsioonis tehtud etteheited seoses 16.03.2022 sündmuskoha vaatluse käigus vormistatud lisalehtede täitmisega, nendes sisalduvate väidetavate küsitavuste ning vastuoludega. Samuti on ainetu kaitsja kriitika maakohtu aadressil seoses asjatundjate poolt 16.03.2022 täidetud lisalehtede sisu hindamisega. Kaitsja eksib, kui leiab, et maakohus ei saa praeguses kriminaalasjas tugineda Transpordiameti ametnike poolt koostatud lisalehtedele ning ütlustele, vaid maakohus oleks pidanud otsuses ise tegema järeldused, millal võisid sõidukitele puudused tekkida ning andma hinnangu, mis laadi veaga on tegemist. Kohtukolleegium leiab, et eelviidatud küsimus ei ole üldse süüdistuse esemeks, seega ei pidanud maakohus tuvastama, mis asjaoludel on masinatel vead, rikked ja puudused tekkinud. Eelnimetatud etteheidetel ei ole tähtsust olukorras, kus süüdistuses toodud traktorite, masinate ja haagiste ülevaatust süüdistatava poolt pole üldse teostatud, ta pole kohalgi käinud ning tema poolt 13.03.2022 masinate ülevaatuse kontrollkaardi lisalehtedele kirjapandu ning järgnevad toimingud riikliku infosüsteemi ning masinate tehniliste passide täitmisel, on tema enda väljamõeldis. Kohtukolleegium möönab, et kaitsja kriitikal 16.03.2022 asjatundjate poolt täidetud lisalehtede sisu kontrollimisel, oleks tähtsust vaid olukorras, kus vastupidiselt eelkirjeldatud asjaoludele oleks leidnud tõendamist, et süüdistatav 13.03.2022 siiski viibis sündmuskohal, käis masinate juures, näiliselt kontrollis neid, kuid hilisemal järelkontrollil (16.03.2022) oleks masinatel tuvastatud olulised rikked ja puudused, milliseid süüdistatav mingil põhjusel ei tuvastanud. Sellisel juhul oleks kaitsja argumentidel tähtsust mh küsimuse lahendamisel, kas süüdistatav tegutses tõele mittevastavate lisalehtede ning järgnevate süüdistuse aluseks olevate toimingute tegemisel tahtlikult või hooletult. Praeguse kaasuse puhul selliseid küsimusi ei tõusetu, kuivõrd olukorras, kus ülevaatust pole füüsiliselt üldse toimunudki, tegutses süüdistatav masinate ülevaatuse kontrollkaardi lisalehtedele enda väljamõeldud ehk fiktiivseid andmeid kirja pannes ning seejärel fiktiivseid kehtivaid tehnoülevaatusi vormistades, kavatsetult.
  2. Samuti ei ole eeltoodut arvestades tähtsust kaitsja väitel, et sündmuskoha vaatluse protokollide lisadena 16.03.2022 vormistatud masinate ülevaatuse kontrollkaardi lisalehti on allkirjastatud isiku poolt, kellel justkui pole kehtivat sõidukite tehnilise ülevaataja atesteerimistunnistust. Nimetatud lisalehti on koostanud ning allkirjastanud menetlustoimingutesse asjatundjana kaasatud Maanteeameti tehnoosakonna ülevaatuse ekspert HH. Nähtuvalt maakohtu poolt uuritud HHi ametijuhendist, on eksperdi teenistuskoha eesmärk Maanteeameti tehnoosakonna põhimäärusest ja õigusaktidest tulenevalt mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli korraldamine ning mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija (ülevaataja) koolituse ja atesteerimise korraldamine ning läbiviimine (Kd II lk 146). Sündmuskoha vaatlusest ning masinate tehnoülevaatusest võttis asjatundjana osa samuti Transpordiameti sõidukite järelevalveüksuse juht RR, kes omab sõidukite ülevaataja atesteerimistunnistust (Kd II lk 154). Tähelepanuväärne on see, et RR atesteerimistunnistuse väljaandjaks on praeguses asjas asjatundja Maanteeameti ekspert HH, kelle kutseoskusi ning pädevusi kaitsja põhjendamatult kahtluse alla seab. Kohtukolleegium sarnaselt maakohtuga leiab, et väljaspool igasugust kahtlust on asjatundjate HH ja RR kutseoskused ja teadmised sõidukite tehnoülevaatuse läbiviimise nõuete ja sisu osas, millel on tõendina tähtsust praeguses kriminaalasjas.
  3. Kaitsja leiab jätkuvalt maakohtuga mittenõusutvalt, et sündmuskoha vaatluse protokollid, millistes menetleja sisuliselt analüüsis ja hindas sõidukite tehnilist seisundit ning vormistas oma 15
(19)hinnangu ja selleni jõudmise arvamuskäiku, ei vasta sündmuskoha vaatlusprotokolli olemusele ega täida sündmuskoha vaatlusprotokolli eesmärke, seega ei ole lubatavad tõendid (RKKKo nr 118437/725 p 56, 57). Ringkonnakohus märgib, et maakohus on kaitsja sellele argumendile juba vastanud ning nõustunud kaitsjaga osas, et sündmuskoha vaatluse protokollid sisaldavad mh ka menetleja hinnanguid tehnika seisukorrale, mis ole lubatav. Kohtukolleegium leiab, et vaatlusprotokollides sisalduva menetleja analüüsi ning hinnangute osas ei olegi maakohus oma otsuses sündmuskoha vaatluse protokollidele tuginenud. Sarnaselt maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et sündmuskoha vaatluse protokollid on lubatavad tõendid, kuid nendes tuvastatud asjaoludele võib tugineda üksnes osas, mis ei sisalda menetleja analüüsi ega hinnanguid sündmuskohal tuvastatud olukorrale. Sündmuskoha vaatluse protokolli lisadena on kriminaalasja materjalides uuritud asjatundjate poolt 16.03.2022 teostatud tehnilise ülevaatuse tulemusena vormistatud masina ülevaatuse kontrollkaardi lisalehti, mis on lubatavad ning usaldusväärsed tõendid. Seega ei ole maakohus otsuse tegemisel tuginenud sündmuskoha vaatluse protokollidele osas, mis sisaldab menetleja lubamatuid hinnanguid. 13. Mõlemad kaitsjad väidavad, et masina ülevaatuse kontrollkaardi lisaleht ei ole ametlik dokument, vaid ülevaataja poolt koostatav abimaterjal, järelikult ei ole seda võimalik võltsida

§ 299tähenduses.

Ringkonnakohus sellise mõttekäiguga ei nõustu ning märgib, et lisalehtede täitmise kohustusega seonduvat on maakohtus põhjalikult selgitanud asjatundjana ülekuulatud Maanteeameti tehnoosakonna ülevaatuse ekspert HH, kelle ütlustest nähtub, et kontrollkaardi lisalehtede täitmine on väljaspool ülevaatuspunkti kohustuslik ning seetõttu kasutasid ka HH ja RR tuvastatud puuduste ja rikete fikseerimiseks kontrollkaardi lisalehti. Need ütlused riimuvad Transpordiameti poolt kehtestanud dokumendiga „Masina kontrollimine väljaspool ülevaatuspunkti territooriumi“, mis sätestab, et väljaspool ülevaatuspunkti territooriumit tehtava traktori, liikurmasina või selle haagise (koos edaspidi masin) ülevaatusel tuleb ülevaatajal kohapeal vormistada kontrollkaardi lisaleht. Kohtukolleegium leiab seega, et vaidlusalused lisalehed on käsitatavad

§ 299lg-s 1 nimetatud dokumendina.

Teiseks märgib kohtukolleegium, et

§ 299

kuriteokoosseisuga kaitstavaks õigushüveks on eeskätt dokumendi puutumatus ja dokumendiga seotud õiguskäive (vt sarnaselt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-46-07, p 7.2). Kõnealused lisalehed on kirjalikud aktid, mis on mõeldud tõendama õiguslikult relevantseid asjaolusid, millel on tähtsust Transpordiameti liiklusregistri infosüsteemis ARIS2 tõele vastava kande tegemisel ning masina tehnilisse passi tehnoülevaatuse läbimise õige märke kandmisel. Tõendamist on leidnud süüdistuse hüpotees, et Taavi Niinemets OÜ Rehvikeskus tehnoülevaatajana võltsis eelnimetatud registreerimismärkidega sõidukite kontrollkaardi lisalehti sellega, et kirjutas tehnoülevaatuse teostamist kinnitavatele lisalehtedele muuhulgas lisalehenumbri, registreerimisnumbri, registreerimistunnistuse numbri, mootori numbri, ülevaatuse teostamise aja, ülevaatuse teostamise koha „Säravere Järvamaa“, märkis ülevaatuse otsuse “tehniliselt korras“ juurde risti, järgmise ülevaatuse tähtaja ning kontrollkaardi numbri, ise tegelikkuses sõidukeid nägemata ja kontrolli teostamata ning kinnitas iga lisalehe allkirjaga. Kriminaalasjas on seega leidnud tõendamist, et T. Niinemets on intellektuaalselt võltsinud nii masinate ülevaatuse kontrollkaartide lisalehti kui ka seejärel nende alusel tehtud kandeid infosüsteemis ARIS2 ning kandeid süüdistuses nimetatud masinate tehnilistes passides.
  3. Juriidilisest isikust süüdistatava Rehvikeskus OÜ kaitsja märgib, et kohtuotsusest ei nähtu, milles seisnes Rehvikeskus OÜ süü, kui Taavi Niinemets täitis tehnoülevaataja ülesandeid, sh 16

(19)olukorras, kus tehnoülevaatust saab teostada üksnes füüsiline isik, kuivõrd tehnoülevaataja ülesande täitmiseks vajalikud koodid antakse üksnes füüsilisele isikule isiklikult. Vastuseks kaitsja sellisele argumendile märgib ringkonnakohus sissejuhatavalt, et juriidiline isik kui õiguslik fiktsioon ei saa ise masinate tehnoülevaatust teostada ega asjakohaseid dokumente täita, vaid temale tuleb omistada tema huvides tegutseva füüsilise isiku (antud juhul selle töötaja ehk pädeva esindaja) poolt tehtavad toimingud.

§ 14

lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides toime pandud teo eest seaduses sätestatud juhtudel. Kriminaalasjas puudub vaidlus, et süüdistuses nimetatud perioodil oli Taavi Niinemets OÜ Rehvikeskus juhatuse liige ning ühtlasi tegutses sõidukite tehnoülevaatajana temale 03.08.2021 Transpordiameti poolt välja antud atesteerimistunnistuse nr 21254 alusel. Olenemata asjaolust, et kuriteo toimepanemise hetkel oli T. Niinemets Rehvikeskus OÜ juhatuse liige, on kriminaalõiguslik etteheide juriidilisele isikule tehtud selles, et T. Niinemets tegutses Rehvikeskus OÜ huvides tehnoülevaataja ehk pädeva esindajana. Süüdistuses on vajaliku selgusega välja toodud, et Taavi Niinemets oli kohustatud teostama sõidukite tehnoülevaatusi, sest täitis OÜ-s Rehvikeskus sõidukite tehnoülevaatajana avalikke haldusülesandeid Maanteeameti (alates 2021 Transpordiamet) ja OÜ Rehvikeskus vahel 11.09.2018 sõlmitud halduslepingu, 05.08.2015 tehnoülevaataja ametijuhendi ning liiklusseaduse § 74 ja 73 ja § 73 lõigete 11 ja 12 alusel vastu võetud alamate õigusaktide alusel. Viidatud halduslepingu p-st 2 nähtub, et Maanteeamet annab lepinguga Teostajale (Rehvikeskus OÜ) täitmiseks haldusülesande, mis seisneb ülevaatuste teostamises lepingus nimetatud ülevaatuspunktides tabelis nimetatud sõidukite kategooriatele. Lepingu punkt 4.7 sätestab, et Teostaja (Rehvikeskus OÜ) kohustub tagama, et ülevaatust teostavad ainult ülevaatajad (Kd I lk 18 pöördel). Praeguses kriminaalasjas on seega tõendatud, et Maanteeamet on sõlminud halduslepingu juriidiline isik Rehvikeskus OÜ-ga, mis omakorda kohustub tagama riigile, et tehnoülevaatust teostavad üksnes atesteeritud tehnoülevaatajad - antud juhul Taavi Niinemets. Selliselt on tõendatud, et osutades Järva Kutsehariduskeskusele masinate tehnoülevaatuse teenust, tegutses Taavi Niinemets juriidilise isiku huvides. Et praeguses kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Taavi Niinemetsa tegevuses Rehvikeksus OÜ huvides tegutsenud tehnoülevaatajana, esinevad kõik

§ 299

lg 1 deliktistruktuurielemendid (ta pani toime ametialase võltsimise kavatsetult, tegu on õigusvastane ning tema süüd välistavaid asjaolusid ei esine), on täidetud ka kõik eeldused Rehvikeksus OÜ kriminaalvastutuseks

§ 299lg 3 järgi.

Kohtukolleegium märgib, et kummastavad on seejuures advokaadi mõttearendused, et juriidiline isik vastutab üksnes Maanteeameti ees halduslepingus ettenähtud korras. Halduslepingu p 7 näeb ette Rehvikeskus OÜ vastutuse ülevaatuse teostamisel toime pandud rikkumiste eest (Kd I lk 20). Antud juhul juriidiline isik on võetud vastutusele mitte tehnoülevaatuse teostamisel toime pandud rikkumiste eest, vaid selle eest, et juriidilise isiku huvides ametiisikuna tegutsenud T. Niinemets võltsis olemata olnud tehnoülevaatuse tulemusi. 15. Juriidilise isiku kaitsja märgib, et maakohtu otsusest ei nähtu, milles seisnes Rehvikeskus OÜ kasu väidetava teo toimepanemisel. Rehvikeskus OÜ hinnakirjast nähtub, et Rehvikeskus ei ole saanud Taavi Niinemetsa poolt Järvamaa Kutsehariduskeskuses teostatud ülevaatuste eest ka mitte mingisugust varalist kasu, vaid teenust osutati hinnakirja alusel ning juriidilisele isikule T. Niinemetsa tegevusest mingit kasu ei olnud. Kaitsja sellised argumendid jäävad edutuks ning märkida tuleb järgmist. Oleks võinud eeldada, et eeltoodud mõttearendusega soovib kaitsja vaidlustada maakohtu poolt Rehvikeskus OÜ suhtes kohaldatud süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamist

§ 831 lg 1; § 84 kohaselt. 17

(19)Täiendavaid argumente, mis toetaksid konfiskeerimise asendamise vaidlustamist esitatud apellatsioonidest siiski ei leidu. Väljaspool vaidlust on, et juriidilisel isikul on igapäevased tegutsemiskulud. Olemata jäänud tehnoülevaatuse fiktiivsete dokumentide vormistamise eest saadud tulu, kui kuriteoga saadud vara suuruse kindlakstegemisel, tuleb seega võrrelda isiku kuriteojärgset varalist seisundit sellega, milline olnuks tema vara väärtus, kui kuritegu oleks toime panemata. Fiktiivse toimingu tulemusena tekkinud müügikäive ei võrdu süüteoga saadud varaga (vt nt mutatis mutandis RKKKo nr 1231269/18, p 13). Samas ei tähenda eeltoodu, et prokuratuur peab tõendama ka toimepanija kulude suurust seoses kuriteo toimepanemisega. Süüdistusfunktsiooni kandjana tuleb prokuratuuril esitada kohtule tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid (KrMS § 7 lg 2, § 14 lg 1 ja § 154 lg 2 p 4). Kohtupraktika kohaselt ei piisa süüdistusversiooni ümberlükkamiseks paljasõnaliste süüdistust kritiseerivate argumentide esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada. Kui süüdistatav ja kaitsja leiavad, et prokuratuuri tõendid ei kajasta süüteoga saadud vara väärtust õigesti või tuleb nende hinnangul väidetavalt taotletud või saadud kasust maha arvata juriidilise isiku tegutsemiskulud, peavad nad enda väidete kinnituseks esitama oma tõendeid. Alles siis tekib kohtul alus vaagida, kas ja missuguse kulu peab väidetavalt taotletud kasust maha arvama. Praeguses kriminaalasjas pole süüdistatav ega tema kaitsja loonud mingisugustki võimalust kontrollida, millised on juriidilise isiku kulud, millised tuleb maha arvata fiktiivse toiminguga saadud müügikäibest. Olukorras, kus on tõendamist leidnud, et tehnoülevaatust pole ka füüsiliselt toimunud ning kaitsjad pole tõendanud, mis on olnud juriidilise isiku sellega seotud kulud, on põhjendatud asuda seisukohale, et süüteoga saadud varana kuulub konfiskeerimise asendamisele juriidilise isiku süüdistuse esemeks oleva toimingute müügikäive. 16. Ringkonnakohus märgib, et süüdistatavatele mõistetud karistusi vaidlustasid kaitsjad üksnes oma apellatsioonide põhitaotluse ehk süüdistatavate õigeksmõistmise kontekstis. Täiendavaid argumente mõistetud karistuste muutmise kasuks apellatsioonides ei leidu. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatavatele põhi- ning lisakaristuste mõistmisel on maakohus samuti õigesti kohaldanud materiaalõigust ning veatult juhindunud kehtivast kohtupraktikast. 17. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonis nimetatud rikkumist ega KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344-345 lg 1, 2 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 27.09.2023. a otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. 18. KrMS § 185 lg 2 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, seega jäävad süüdistatavatel apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud nende endi kanda. Allkirjastatud digitaalselt Tühistatud osaliselt Riigikohtu 25.10.2024 otsusega RESOLUTSIOON 18
(19)
  1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  2. aprilli
  3. a ja Pärnu Maakohtu
  4. septembri
  5. a otsus osas, millega OÜ-le Rehvikeskus mõisteti lisakaristus.
  6. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
  7. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  8. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Rehvikeskus kasuks välja 500 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 19
(19)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.