Resolutiivotsus kuulutatud 11.09.2008.a., kohtuotsus antud kohtu kantseleisse 30.09.2008.a. N.C-d süüdistati kohtueelsel menetlusel selles, et ta
kella 18.00 paiku xxxx elutoas lõi korduvalt rusikaga näkku E M, tõukas käega S N, ähvardas S N lüüa ratastooli ja maja maha lammutada ning nõudis kannatanutelt 2 500 krooni või samas väärtuses kulda või väärisesemeid. Seega N.C ,
lg.2 p.1 tähendatud isikuna nõudes varalise kasu üleandmist ja kasutades seejuures vägivalda ning ähvardades hävitada vara, pani toime
N.C-d süüdistati ka selles, et ta, olles karistatud 07.02.2003.a. mootorsõiduki joobnuna juhtimise eest Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 13 800 kr (makstud 05.11.20007.a.), juhtis 03.03.2008.a. kella 01.45 ajal taas joobnuna mootorsõidukit xxxx, reg. nr. xxxx, Harjumaal Narva maantee 27. kilomeetril suunaga Tallinna poole. Seega N.C , juhtides joobeseisundis mootorsõidukit ja olles varem karistatud sellise teo eest, pani toime
Esitatud süüdistuses
järgi tunnistas N.C end täielikult süüdi ja andis asjakohaseid ütlusi.
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu olemasolu N.C tegevuses on eelkõige tõendatud N.C enda ütlustega, kes kinnitas kohtus, et läks 03.03.2008.a. oma elukaaslasega riidu, protestiks jõi seejärel “Vana Tallinnat” ja sõitis autoga ringi ja politsei tegi õigesti, et ta kinni pidas ja väljamagamisele viis. Tema süüd toimepandud kuriteos tõendavad veel kohtus avaldatud materjalid: väärteoasja otsus
Tegu on toime pandud otsese tahtlusega ja N.C poolt toimepandu õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Esitatud süüdistuses
2 p. 1 järgi tunnistas N.C end süüdi osaliselt ja 2 kinnitas kohtus, et ta on käinud mitmel korral xxxx S N elukohas, kuid pole seal kedagi löönud ega midagi väljapressinud. J S rääkis talle, et xxxx on vangis istunud noormehed, kes on talle võlgu ja on võlgu ka tema kasuisale E S - J.S 600 krooni, 600 krooni tema sõbrale ja 1 900 krooni E.S. Ta käis korduvalt xxxx J K otsimas ja võlast rääkimas, käis ka J K elukohas xxxx J K rääkimas võlast. 14.01.2007.a. sõitis ta xxxx koos J.S ja J.G. Tema koos J.S läks maja juurde. Ta tahtis saada J K käest teada, miks rahaasju pole korda aetud. Nad koputasid uksele, uksele tuli purjus inimene - E M. Temalt küsiti, kus poiss on. E.M vastas, et ei tea sellest midagi. Ta heitis E.M ette, et sel viinajoomiseks raha on, kuid pensionärile ja alaealisele võla tagasimaksmiseks pole. E.M ei vastanud midagi. Natukese aja pärast tuli maja tagant või kuuri alt S.N ja hakkas karjuma, et mis te siia tulete, minge minema, mul on poiste pärast niigi probleeme. Tema minema ei läinud, ütles S.N, et on korduvalt seal käinud, kärakapanemiseks teil raha on, poiss sõidab autodega ringi, selleks raha on, aga võla maksmiseks ei ole. Ta küsis J K. Vastati, et teda pole kodus. S.N lubas ise raha anda, kuid ta ütles, et ei taha S.N raha, tahab poisilt endalt. S.N vastas, et poeg ei tööta, kust ta raha saab. Siis soovitas ta S. N kulda või väärisesemeid pandimajja viia. Vahepeal helistas S.N kuhugi, telefoni tõi ta toast trepile. Ta sai aru, et S.N helistas sõbrale. S.N seletas, et poisil on võlad ja et inimesed on tal õue peal võlga nõudmas. Konkreetseid summasid kõneluses ta ei pannud tähele. Siis S.N ütles talle, et äkki räägib ta ise ning andis telefoni tema kätte. Ta seletas, et on käinud juba mitmendat korda raha küsimas, kuid pole saanud. See mees telefonis hakaks teda solvama, hakkas igale poole saatma, lubas kutsuda politsei. Jutust sai ta aru, et see mees on S.N sõber ja elab xxxx. Ta tahtis teada, kes see mees on, kes temaga niimoodi räägib ja teda igale poole saadab. S.N sai ta teada, et see on “Vanapagan” xxxx. Ta otsustas minna meest vaatama. xxxx poes sai ta tema elukoha teada ja läks sinna. Ukse taga toimus neil sõnavahetus, mees lubas kutsuda politsei ja panna ta kinni. Kannatanu S N kinnitas kohtus, et N.C käis xxxx mitmel korral. Ta sai teada, et tema poeg J K oli võlgu E S. N.C ütles, et J K võib tal metsa välja vedada, andis oma telefoninumbri. Asi läks tõsiseks pärast N.C käiku xxxx J K juurde. N.C helistas 2007. aasta jaanuari alguses J K ja lubas ta vigaseks lüüa. 14.01.2007.a. oli ta aida taga õues, E M magas toas. Ta nägi autot tulemas, mõtles, et J K tuli koju. N.C oli pika mantliga, tormas tuppa ja temaga kaasas olnud J S seisis ukse taha. Ta läks neile tuppa järele, nägi, kui N.C klohmis E.M, lõi teda vastu nägu, nii et pea käis vastu kappi, seejärel lõi makku, küsis, kus raha on. J.S seisis ukse juures, ei öelnud ega teinud midagi. Konkreetne summa oli 2 500 krooni, mille maksmist kohe nõuti. Kui ta ütles, et tal raha pole, küsis N.C kulda või muud vara. N.C lükkas ta tugitooli istuma ja läks seejärel uuesti E.M juurde, lõi teda, siis nägi laual arvutit ja ütles, et võtame siis selle kaasa. Ähvardas teda lüüa ratastooli. Tema ega E.M ei olnud N.C-le võlgu. Ta hakkas helistama xxxx A.U, jõudis öelda, et N.C on jälle siin ja nõuab raha, kui N.C rabas tal telefoni käest. A.U ütles N.C-le, et on “Vanapagan” ja lubas kutsuda politsei. Hiljem N.C ütles, et läheb xxxx, vaatab “Vanapagana” üle ja tuleb tagasi. Siis sõitsid N.C ja J.S minema, tema aga helistas A. U ja politseisse. E.M oli löömisest nägu turses ja järgmine päev käis E M arstil. Peale juhtunut kandis ta E.S üle 1 200 krooni. Kannatanu E M kinnitab, et 14.01.2007.a. õhtul oli ta koolikaaslase S.N elukohas toas, pikutas diivanil, kui N.C tuli diivani juurde, küsis, kas J on kodus, kas S N on kodus, kes sina üldse oled? Ta küsis vastu, kes sina oled ja mida vaja on? Ta palus N.C-l lahkuda, astus sammu talle lähemale ja N.C lõi talle mõned korrad, 3-4 korda rusikaga lõua pihta. Ta nägi ka, et ukse kõrval seisis noormees, kes oli vait. Kui S.N tuppa tuli, nõudis N.C temalt J K ja hakkas nõudma raha, et kohe on vaja ära maksta. Ta oli uimane, ei näinud otsest vägivalla tarvitamist S.N suhtes. N.C tuli veel tema juurde, lõi uuesti paar korda lõua pihta ja küsis, kas ta tahab veel lüüa saada. N.C oli väga vihane, tahtis kohe raha, kui raha ei saanud, ütles, et kõigil läheb halvasti, olgu kulda või väärisesemeid kohe, tal pole aega. N.C lubas S.N lüüa ratastooli, ei lubanud politseisse helistada, ütles aga, et raha tuleb ära maksta. Seejärel S.N hakkas nutma, helistas A.U, küsis, kas too saab raha 2 3 anda J võla tasumiseks, sest tal omal polnud. N.C võttis S.N telefoni, hakkas ise rääkima. Mingi aja pärast läks N.C vihasemaks, lubas minna ja lüüa mehel hambad sisse ning läkski J.S minema. Ta käis järgmisel päeval arstil; põsed olid paistes, aga suurt vigastust ei olnud. Tunnistaja J K kinnitas, et laenas E.S 200 krooni paar aastat tagasi ja lubas kohe kui saab summa tagasi maksta. Ta oli ka võlgu J.S umbes 600 krooni. N.C-ga puutus ta esimest korda kokku, kui N.C tuli E.S võlga tagasi nõudma. Tal raha ei olnud ega saanud maksta. Paaril esimesel korral N.C teda ei ähvardanud. Ema, S.N rääkis talle, et vägivalda tarvitas N.C E.M vastu. Ta teab, et N.C käis xxxx tema isa elukohas, kus sai kokku ta venna J K. N.C küsis kunagi tema käest ka kümmet tuhandet viivitamise eest, kuid ta ütles, et tal pole sellist raha kuskilt võtta. 14.01.2007.a. helistas talle ühel korral N.C , ka ema helistas samal päeval ja ta palus ema, et see tühistaks politsei väljakutse. Tunnistaja A.U kinnitas, et tema N.C-d enne 14.01.2007.a. ei teadnud. S.N helistas talle 14.01.2007.a. ja teatas nutuse häälega, et E.M klohmiti läbi, seal on mees, kes pressib raha välja. Seejärel rääkis ta N.C-ga, ütles talle, et on “Vanapagan” – see on tema hüüdnimi. N.C hakkas teda sõimama. Ta lubas minna politseiga xxxx, kuid ei saanud politseid kätte. Seejärel tuli N.C tema elukohta, nad vestlesid läbi ukse, ta pani diktofoni vastu ukseklaasi. N.C küsis, kas tema hakkab raha maksma. Ta vastas, et ei maksa midagi. Samal ajal ulatas üks naisterahvas N.C-le mobiili, too hakkas rääkima ja siis nad läksid minema. Järgmisel päeval S.N helistas talle vallamajja, ta andis telefoni üle konstaablile, kes hakkas asjaga edasi tegelema. Tunnistaja J K kinnitas, et teab N.C-d sellest ajast, kui too tuli xxxx J K elukohta venna võlga nõudma. Ta selgitas N.C-le seal, et see pole tema, vaid J K võlg. Mingeid pretensioone selle käigu asjus tal N.C-le ei ole. Tunnistaja J.S kinnitas, et ta käis koos N.C-ga kolm korda xxxx, sest J K oli talle võlgu 600 krooni, tema sõbrale A 600 krooni ning N.C kasuisale E.S kahe tuhande krooni ringis. Esimestel kordadel lubas J K maksta raha. Kolmandal korral läksid nad koos N.C ja J.G xxxx. Tema ja N.C läksid maja ette, küsisid J. J ei olnud. Siis tuli välja E.M. Mingit löömist ei olnud, sõimu, ähvardamist ka ei olnud. S.N ütles, et leiab raha, helistas kellelegi, seejärel andis telefoni N.C-le. N.C läks eemale, rääkis midagi, siis läksid nad xxxx, kus N.C rääkis mingi mehega. Tema ja J.G olid autos. Siis tuli kõne ja J.G kutsus N.C autosse ning nad läksid minema. Tunnistaja J K kinnitas, et N.C käis tema elukohas ja uuris J K, kes on tema isa käest võlgu võtnud. Selgus, et J K oli võlgu võtnud. Konkreetset summat ta ei tea. J K kinnitas ka, et S.N pole õiglane inimene, udutab hirmsasti, teda ei saa uskuda. E.M ta ei tunne ega oska iseloomustada. Tunnistaja N T kinnitas, et J K oli tema pojale J.S võlgu 600 krooni. Hiljem tuli välja, et J K oli võlgu võtnud ka N.C kasuisalt. Tema poeg ja N.C käisid xxxx, poeg rääkis selle kohta, et N.C ainult küsis raha ja et hiljem olid nad xxxx käinud. Tunnistaja J G kinnitas, et elab N.C-ga vabaabielus. Ta teadis, et J K oli võtnud võlgu N.C kasuisalt ja J.S. J K lubas pidevalt võlga tagasi maksta, kuid ei teinud seda. Möödunud talvel käisid nad koos N.C ja J.S xxxx. Tema jäi autosse, mehed läksid hoovi. Ta ei näinud, kust S.N õue tuli, E.M ei näinud üldse, pikka juttu seal ei olnud. Maakohus leiab, et N.C-l oli õigus aidata nõuda oma kasuisa E S 1200 krooni võlgu olevalt J K võla tasumist, kuid tal ei olnud mingit alust nõuda 2500 krooni tasumist J K emalt S N või E M. Maakohtul puudub alus kahelda kannatanute S N ja E M ütlustes, kes mõlemad kinnitasid kohtus, et 14.01.2007.a. nõudis N.C neilt mõlemalt J K poolt N.C kasuisalt E S laenatud raha kohest tasumist, raha mittesaamisel nõudis aga kulda või väärisesemeid, kasutades seejuures asjasse mittepuutuva E M suhtes otsest vägivalda, lüües teda korduvalt rusikaga näkku ja kehasse, samuti S N suhtes otsest vägivalda – nii surudes ta jõuga tugitooli istuma, kui ähvardades teda edasise vägivallaga, lubades lüüa ta ratastooli ja ähvardades maja lammutada ning keelates tal politseisse helistamise. Kannatanu S N kartis oma elu ja tervise pärast, hakkas nutma ja kuna tal endal 3 4 raha ei olnud, siis helistas oma tuttavale A U, lootes temalt raha laenata, et nõutud summa ära maksta. N.C olekut ägedas meeleolus sel päeval kinnitas kohtus ka A U, kellele S N helistas sündmuskohalt ja kellega N.C telefoniga rääkis ning kellelt N.C küsis xxxx, kas tema hakkab maksma J K võlga ja saades eitava vastuse, ähvardas ka teda. N.C ise kinnitas kohtus oma käiku 14.01.2007.a. xxxx, et J K raha kätte saada ja xxxx, kuid eitas vägivalla kasutamist kannatanute suhtes. Maakohus peab tema ja temaga kaasas olnud J S ütlusi selles osas ennastõigustavateks, mis on antud sooviga vabastada N.C vastutusest. Maakohus leiab, et
2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu olemasolu N.C tegevuses on tõendatud eelkõige kannatanute S N ja E M kohtus antud ütlustega, mida osaliselt toetavad N.C enda kohtus antud ütlused, aga samuti tunnistaja A U kohtus antud ütlused ja E M arsitõend (tl. 10), mis tõendab vigastuste olemasolu E M. Maakohus leiab, et tõendid kogumis kinnitavad, et N.C pani toime väljapressimise, s.o.
2 p. 1 ettenähtud kuriteo, sest ta nõudis varem väljapressimise eest karistatud isikuna varalise kasu üleandmist isikutelt, kes asjasse ei puutunud, kasutades vägivalda E M suhtes ja ähvardades kasutada vägivalda S N suhtes. N.C , nõudes raha üleandmist kannatanutelt, pani toime väljapressimise S N ja E M otsese tahtlusega, sest antud süütegu on lõpule viidud alates varalise kasu üleandmise nõudmise esitamisega, millega kaasneb vähemalt ähvardus kasutada vägivalda. Kohus rahuldas kaitseõiguse tagamise eesmärgil kaitsja taotluse ja kuulas kohtus täiendavalt üle kaitsja poolt taotletud tunnistajad: J K, J K, N T ja J G, kes aga sündmuse toimumise kohta midagi otsest öelda ei osanud, sest keegi neist juhtunut pealt ei näinud. N.C tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel juhindub maakohus
N.C karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus ka toimepandud kuriteo raskust ja laadi, kohtualuse isikut iseloomustavaid andmeid. N.C on varem kohtulikult korduvalt karistatud, tal on kindel eluja töökoht, ta pole teinud vajalikke järeldusi eelmistest karistustest ja on toime pannud mitu kuritegu ning maakohus peab vajalikuks karistada teda reaalse vabaduskaotusliku karistusega. Tsiviilhagi ei ole. Juhindudes KrMS § 306-313 ja 315, maakohus otsustas: N.C süüdi mõista ja karistada teda:
järgi 9 (üheksa) kuulise vangistusega;
lg.2 p.1 järgi 4 (nelja) aastase vangistusega.
lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks ning mõista N.C-le liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada, N.C võtta vahi alla, karistusaja alguseks lugeda tema kinnipidamise päev.
lg.1 p.1 alusel võtta N.C-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Välja mõista N.C-lt (eluk. xxxx): - 258 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) kannatanu Sirje Nõmme sõidukulu katteks; - 59.20 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) toimiku paljundamise eest ja 4 5 - 10875 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.1 alusel. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 15 päeva möödumisel apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohtule teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtu kantseleis tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik: Rahvakohtunikud: /allkiri/ /allkirjad/ Ärakiri õige Nooremreferent Leo Sarnet M. Pärs ja I. Kaunismaa Lea Herne Tartu Ringkonnakohus 05.12.2008 o t s u s t a s: Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2 ja 4; 340 lg 2 p 3 ja 4 tühistada Viru maakohtu 11. septembri 2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-179 osaliselt, see on: N.C
lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistamises ja karistamises, talle
järgi mõistetud karistuse ja
N.C süüdi tunnistada
järgi ja mõista karistuseks üks aasta vangistust.
järgi mõista N.C-le karistuseks kolm kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista N.C-le liitkaristuseks üks aasta vangistust. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista N.C-lt sundraha 6525 krooni riigituludesse. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustus 02. märtsil 2009. a. Riigikohtu kohtumäärusega, millisega jäeti N.C kaitsja vandeadvokaat Janek Valdma kassatsioon menetlusse võtmata. Nooremreferent Lea Herne 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.