lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 3.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 4. Kohus on esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud
sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
5.
lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. V.A. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6.1.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik töötas vangistuses viibides avavanglas ning vangistusest vabanedes on olnud hõivatud tööga kuni 19.09.2022. Ülejäänud perioodi kohta info kohtul puudub. Töötamise registris rohkem kandeid töötamiste kohta Eestis registreeritud ei ole. Kohus on seisukohal, et kohtule teadaolevatel andmetel on võlgnik rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega kuna võlgnik ei ole esitanud andmeid enda tulutoova tegevuse kohta. 2/4 6.2.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik esitas regulaarselt aruandeid kuni 2022.a märtsini, seejärel kolm aruannet esitamata ning viimane kohtule esitatud aruanne 19.02.2024 on puudustega. Kohtu poolt küsitud täpsustustele võlgnik vastanud ei ole. Kohus on teinud Soome Rahvastikuregistrile päringu, mille järgi võlgnik elab Soomes, kuid kohtule oma uut elukohta teavitanud ei ole. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud
6.3.
Võlgnik on esitanud kohtule väljamaksete info, mille kohaselt on ta teinud väljamakseid kogusummas 1651,53 eurot. Lisaks on Maksu- ja Tolliamet vähendanud võlgniku kohustusi 2021.a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu arvelt summas 186,38 eurot. Kuna võlgniku töötasu on vangistusest vabanedes (kuni 2022.a september) ületanud mittearestitava sissetuleku määra, siis oleks võlgnik pidanud võlausaldajatele eraldama sel perioodil 902,73 eurot rohkem. Hilisema perioodi kohta kohtul täielikud andmed võlgniku sissetulekute ja kohustuste osas puuduvad. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud
6.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
6.5.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on küsinud võlgnikult kahel korral täpsustusi ja lisaandmeid 19.02.2024 esitatud aruande osas, kuid võlgnik ei ole kohtule küsitud infot esitanud. 7. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik ei ole täitnud temale
§-st 173 tulenevaid kohustusi. 8.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus leiab, et antud juhul ei ole õigustatud menetluse pikendamine, kuivõrd võlgnik ei ole esitanud kohtule küsitud andmeid ning on tõenäoliselt varjanud oma tulu. 9. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad
lg 2 või lg 4 sätestatud alused, 3/4 mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et V.A. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 10.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda V.A.-d pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka V.A. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 11.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab V.A. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb V.A. vabastada usaldusisiku kohustustest V.A. kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.