Obsah (10)

§ 657§ 659§ 654§ 662§ 172§ 477§ 168§ 428§ 177§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-24-7866 Tsiviilasi A.X-i a

§-st 172 leidis maakohus, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda, sest avaldaja ei ole oma menetlusõiguste käsutamisel näidanud üles mõistlikku hoolsust ega käitunud heas usus ning on sellega põhjustanud põhjendamatu kohtumenetluse. MÄÄRUSKAEBUS

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja palus teha asjas uue määruse, millega jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus ei saanud jätta menetluskulusid avaldaja kanda, kuna avaldaja pöördus kohtusse enda seadusega kaitstud õiguste kaitseks ning puudutatud isik rahuldas nõude kohtumenetluse ajal. Menetluse tingis asjaolu, et puudutatud isik ei esitanud avaldajale seaduses ettenähtud aja jooksul nõutud teavet ja informatsiooni. Menetluskulude jätmine avaldaja kanda, kelle suhtes puudutatud isik ei täitnud kohustust anda teavet ning edastada dokumente, ei ole õige ega õiglane. 2 Kohus ei saa tugineda puudutatud isiku väidetele, et nõutud dokumendid on avaldajale varem esitatud, ning avaldajale teatati telefonis
2. aprillil 2024, et teabenõudele vastus viibib. Kumbki väide ei ole tõene. Varem ei ole puudutatud isik avaldajale teabenõudes soovitud teavet ega dokumente andnud ning telefoni teel avaldajat ega tema esindajat vastuse viibimisest ei teavitatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu. Puudutatud isik teavitas avaldajat teabenõude vastuse viibimisest. Puudutatud isiku juhatuse liige T.P helistas avaldaja esindajale Ülli Kastepõllule
4. aprillil
5. Kõne kestis 26 minutit 1 sekund, mille jooksul juhatuse liige selgitas, et avaldajale on korduvalt nõutavat teavet edastanud, ning vastus avaldajale viibib, aga juhatus vastab kindlasti. Avaldaja esindaja ei teavitanud juhatuse liiget, et kavatseb alustada kohtumenetlust RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 ja

§ 659alusel tühistada osas, milles maakohus jaotas menetluskulud.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud maakohtus puudutatud isiku kanda. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse. Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles maakohus menetluse lõpetas.

§ 654

lg 2², § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 6.

§ 662

lg 3 alusel võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde puudutatud isiku määruskaebuse vastusele lisatud kõnelogid. 7. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku menetluskulude jätmine avaldaja kanda ei ole põhjendatud. Maakohtu määratud menetluskulude jaotus ei võta kohaselt arvesse menetluse lõppemise viisi, kohtusse pöördumise ja avaldusest loobumise asjaolusid.

§ 172

lg 1 teine lause näeb ette, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 172

lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, seejuures tuleb järgida õigluse põhimõtet (vt nt RKTKm 15. märts 2023 nr 2 19-517, p 20).

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt nt RKTKm

1. oktoober 2020 nr 2-18-11359, p 14). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ületas menetluskulude avaldaja kanda jättes diskretsiooni piire. Maakohus põhjendas menetluskulude avaldaja kanda jätmist põhiliselt asjaoluga, et puudutatud isik täitis teabenõude
2. mail 2024 hilinemisega pärast seda, kui avaldaja oli pöördunud kohtusse, kuid enne seda, kui kohus
3. juunil 2024 avalduse menetlusse võttis. Maakohtu hinnangul oli avaldajal piisavalt aega, et nõude täitmisest kohtule teatada ning sel moel avalduse menetlemist vältida. Ringkonnakohtu hinnangul oleks avaldaja pidanud kohut nõude täitmisest koheselt teavitama, kuid see ei tingi avaldaja menetluskulude jätmist tema enda kanda. Maakohus saab nimetatud asjaolu arvestada menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel.
4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse vastusega tõendina kõnelogi, millest nähtub, et juhatuse liige T.P võttis telefoniga
5. aprillil 2024 ühendust A.X-i volitatud isiku Ülli Kastepõlluga. Puudutatud isik väidab, et telefonikõnes teavitati avaldaja esindajat muuhulgas 3 sellest, et juhatuse vastus avaldajale viibib, aga juhatus vastab kindlasti. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esitatud tõend nimetatud asjaolu tõendamiseks piisav. Kuigi telefonikõne kestis 26 minutit, ei saa kõne pikkusest järeldada, et avaldaja esindajale teavitati juhatuse vastuse viibimisest. Avaldaja esitas oma dokumendi- ja teabenõude puudutatud isikule e-posti teel, mistõttu puudutatud isikule pidi avaldaja esindajale telefonikõnega vastates olema arusaadav, et sellega jääb puudutatud isikule avaldatu sisu suhtes tõendusrisk. Avaldaja hoiatas teabenõudes, et kuue nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus ei ole sellele nelja nädala jooksul vastanud, võib avaldaja vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 45 lg-le 3 pöörduda kohtusse. Seega ei saanud kohtumenetlus olla puudutatud isikule üllatuslik. Lisaks tuleb arvestada, et avaldaja õigus kohtule nõude esitamiseks on ajaliselt piiratud.
6. Asjas tuleb arvestada

§-i 168. Nii õiguskirjanduses kui Riigikohtu praktikas on leitud, et menetluskulude jaotamisel hagita menetluses on

§ 477

lg 1 kaudu kohaldatav ka

§ 168(vt nt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I.

Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt, Tallinn 2017, § 168 komm 3.1.a ja § 172 komm 3.1.a; RKTKm

1. juuni 2012 nr 3-2-1-8512, p 14;
2. aprill 2021 nr 2-19-10324, p 19).
3. Maakohus lõpetas

§ 428

lg 1 p 3, § 477 lg-te 1 ja 6 esimese lause alusel avalduse menetlemise, sest avaldaja loobus avaldusest.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Avaldaja loobus avaldusest seetõttu, et puudutatud isik rahuldas tema nõude.

§ 168

lg 5 seob menetluskulude jaotuse avalduse esitamise aja, mitte avalduse menetlusse võtmise ajaga. Puudutatud isik täitis avaldaja nõude alles pärast kohtusse avalduse esitamist, mistõttu ei oma tähtsust, et nõue täideti enne avalduse menetlusse võtmist. Avaldajal tekkisid menetluskulud juba avalduse kohtusse esitamise, mitte alles avalduse menetlusse võtmisega. Kuna avalduse esitamise tingis asjaolu, et puudutatud isik ei esitanud avaldaja teabenõudele õigeaegselt vastust, ei ole menetluskulude avaldaja kanda jätmine avaldaja suhtes õiglane. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus

§ 177

lg-s 2 sätestatud korras (

§ 174lg 4).

11.

§ 172lg 1 teise lause alusel jätab määruskaebemenetluses menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 4 ringkonnakohus menetluskulud