← Eesti

2-24-9217/8

Obsah (6)§ 407§ 444§ 173§ 162§ 163§ 174

2-24-9217 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 24.09.2024. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-9217 Tsiviilasi M.

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

  1. Välja mõista kostjalt V.F. hageja M.H. kasuks 1127 eurot, sh 700 eurot põhivõlg ning 427 eurot viivised.
  2. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
  3. Jätta menetluskulud kostja V.F.-i kanda.
  4. Välja mõista kostjalt V.F. hageja M.H. kasuks menetluskulud summas 280 eurot. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. 1

(3)Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte 29.07.2024. a. 01.02.2024. a. Kostja kinnitas e-posti () vahendusel menetlusdokumentide kättesaamist. Kostjale oli määratud tähtaeg hagile vastamiseks - 21 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel

407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.08.

  1. a üürilepingu eluruumi asukohaga zzzzzzxxxxxxxxx xxxxxxxxxxlinnas üürimiseks. Sõlmitud üürileping oli tähtajaline ning sõlmitud üheks aastaks. Üürilepingu kohaselt kohustus üürnik tasuma üürileandjale eluruumi kasutamise eest igakuiselt 10ndaks kuupäevaks sularahas 200 eurot. Lisaks kohustus üürnik tasuma kõik eluruumiga seonduvad kõrvalkulud (haldus- ja hooldustasu, elektri, vee- ja kanalisatsiooni, prügiveo, lõõrida ja korstnapuhastuse, muruniitmise tasud, veeboileri puhastustasu kord aastas) sularahas üürileandjale. Eluruumi kasutamise eest tasumisele kuuluva summa ja teenuste eest tasumisega viivitamisel tasub üürnik viivist 0,5% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Pooled pikendasid 14.09.
  2. a sõlmitud üürilepingut ühe aasta võrra, s.o kuni 01.09.2024.a. Kostja V.F. kinnitas 21.02.
  3. a kirjalikult, et tema tasub korteri üüri ja tekkinud kommunaalkulude võlgnevuse perioodil 01.01.
  4. a kuni 10.03.
  5. a. Hiljemalt 10.märtsiks
  6. a. Lisaks V.F. koristab korteri ning taastab selle endise seisukorra nagu see oli üürile võtmise ajal 27.08.
  7. a. Remondiga seonduvad kulud kannab V.F. . Lisaks kannab V.F. kütmisega seonduvad kulud summas 45 eurot (5x9) perioodi eest, mil ta ise oli eemal. V.F. tasub jaanuari eest 271,57 eurot, veebruari eest 253,44 eurot, kütmine 45 eurot ja märtsi eest (üür + kommunaalid) ligikaudu 270 eurot. Pooled sõlmisid 22.01.
  8. a kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt lõpetatakse 27.08.
  9. a sõlmitud ning 14.09.
  10. a pikendatud üürileping ennetähtaegselt tingimusel, kui V.F. on 10.märtsiks
  11. a kõik võlad tasunud ja teinud eluruumis sanitaarremondi. 10.03.
  12. a sõlmisid pooled võlatunnistuse, mille kohaselt V.F. kinnitab, et ta võlgneb M.H. Undile 700 eurot. V.F. kohustub võlgnevuse tasuma hiljemalt 10.maiks
  13. a, seejuures tasudes 350 eurot 10.aprilliks
  14. a. Võlatunnistuse on V.F. allkirjastanud. Kostjal on võlgnevus hageja ees alates
  15. a veebruarist. Viiviseks (lepingujärgses määras) perioodil
  16. a veebruar kuni 12.06.
  17. a kujuneb 427 eurot. Kohus on seisukohal, et 10.03.
  18. a kuupäeva ning V.F.-i allkirjastatud võlatunnistuse näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 mõttes, kuna kostja V.F. on võlatunnistuses kinnitanud, et kohustub M.H. Undile tasuma võla summas 700 eurot. 2

(3)Riigikohus on lahendis nr 2-13-34922 p-s 13.1 asunud seisukohale, et deklaratiivse võlatunnistuse andmise menetlusõiguslik tagajärg on tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Hageja on esitanud võlatunnistuse aluseks olevad dokumendid. Seega saab järeldada, et nõue tuleneb üürilepingust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb VÕS § 76 lg 1, § 30 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel hageja kasuks välja mõista võlg summas 700 eurot. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist üürilepingu punktis 4.5 sätestatud määras, mis on 0,5% päevas, kuna kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Hagejal on õigus viivist nõuda perioodi 01.02.2024. a kuni 12.06.2024. a eest 427 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu olnud 280 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Riigilõivu summas 280 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.