3-24-1442/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-1442 Haldusasi X.X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja X.X Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
2. Tagastada kaebus selle esitajale.
3. Edastada kaebaja riigi õigusabi taotlus lahendamiseks Harju Maakohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD
5. veebruaril 2019 alustati kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr aaaaaaaaaaa. X.X tunnistati selles kriminaalasjas kahtlustavaks. X.X peeti kriminaalmenetluse seaduse § 139 lg 5 alusel
6. veebruaril 2020 kinni.
7. veebruaril 2020 toimetati ta sundtoomise aluseks oleva menetlustoimingu – ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise-kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi läbiviimiseks – psühhiaatriakliinikusse.
8. X.X esitas
9. mail 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus mõista Politsei- ja Piirivalveametilt välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. 2.
10. Kaebaja sundtoomisel
11. veebruaril 2020 osalenud politseinik VP sinatas kaebajat ja valetas talle enne uste avamist. Ta filmis kaebaja korteris ilma kaebaja loata. 2.
12. Sundtoomisel osalenud politseinikud ei osanud kaebajale öelda, kui kauaks ja kuhu teda viiakse. Kaebajal oli väike rinnapiimatoidul laps. Laps vajas ööl pärast emast eraldamist kiirabi. Kaebaja ja laps said sellest trauma. 2.
13. Kaebajat politseiautosse transportides tekitati talle valu. Arestimaja töötaja mõnitas kaebajat, kui kaebaja väljendas oma muret lapse pärast. 2.
14. Uurija KJ tehtud sundtoomise määrus ei pruukinud olla õigustatud. Ei arvestatud selle toimingu tagajärgedega lapsele. 2.
15. Uurija avaldas kaebaja lapse isale IP õigustamatult infot kaebaja ülekuulamise kohta. 2.
16. Kaebaja ei saanud uurija kutset ekspertiisile kätte. Tal ei ole kohustust oma e-kirju lugeda. 2.
17. Kaebaja ei mõista, kuidas on võimalik, et IP käib vabalt ringi. Kaebaja last pole suudetud vägivalla eest kaitsta. IP vastu algatatud kriminaalasjad lõpetatakse mõne päevaga. 2.
18. Kaebaja vaimne tervis on korras. Kaebaja ei mõista, kuidas on võimalik, et tema väljakutse peale tema koju tulnud politseinikud leidsid, et kaebaja vajab psühhiaatrilist kontrolli. 2.
19. Välja on vaja selgitada, kas politseiuurija palus psühhiaatriakliiniku arste ebaseaduslikult kaebaja 48 tunniks kinni panna. Halduskohtus jäi selles otsuses süüdi kliinik.
20. Kaebaja esitas riigi õigusabi taotluse. KOHTU PÕHJENDUSED
21. Kohus tagastab kaebuse, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1). Kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) järgi. Kui kaebaja soovib kriminaalmenetluse raames tehtud toimingutega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb tal esitada kahju hüvitamise taotlus prokuratuurile (SKHS § 14 lg 2).
22. Kuna halduskohus pole pädev kaebust läbi vaatama, ei vaja kaebaja riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses. Seetõttu pole halduskohtul pädevust ka kaebaja riigi õigusabi taotlust läbi vaadata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 loetelus ei ole eraldi riigi õigusabi liigina nimetatud isiku esindamist süüteomenetluses tekitatud kahju eest hüvitise nõudmisel. Seega on tegu isiku muu õigusnõustamise või esindamisega (RÕS § 4 lg 3 p 9). Kohus edastab kaebaja taotluse lahendamiseks Harju Maakohtule (RÕS § 10 lg 3).
23. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 2