2-24-112425 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 25. september 2024 Tsiviilasja number 2-24-112425 Tsiviilasi OÜ Consigliori hagiav

) § 5 lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 230

lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormise jaotuses teisiti kokku leppinud, siis hagi rahuldamiseks pidi hageja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama, et ta on lepingust tulenevad kohustused kokkulepitud viisil täitnud, kostja on rikkunud tasu maksmise kohustuse ja vastutab kohustuste rikkumise eest. Millised tõendeid selleks esitada, oli hageja otsustada.

1. Kohus on tuvastanud, et sisuliselt hageja on pakkunud kostjale õigusabi teenuse osutamist. Õigusabi teenuse osutamisel üldjuhul eeldatakse, et õigusabi osutaja on õigusteadmistega isik ehk omal alal professionaal. Maakohtu arvates õigusabi lepingu alusel tekkinud või tekkivate kohustuste täpsema sisu ja mahu määramise kohustus on teenuse osutajal, kes oma teadmiste ja oskuste tõttu peab muu hulgas ka ette nägema lepinguliste kohustuste täpselt reguleerimata jätmise tagajärgi. Käesolevas vaidluses on poolte arusaamised lepingu sisust ja kohustustest on kardinaalselt erinevad. Hagi on esitatud kostja vastu erastamistoimingute eest tasu nõudmiseks põhisummas koos käibemaksuga 5 581.50 eurot (dtl 118, 119), so käsundustasu 30,5 tunni eest tunnitasuga 150 eurot, millele lisandub käibemaks 22% ehk kokku 183 eurot tunnis.
2. Kohtla-Järve Linnavalitsus on 25.07.2018 pöördunud Maa-ameti poole palvega anda selgitusi, mida on vaja veel teha xxx maa ostueesõigusega erastamise protsessi lõpule viimiseks (dtl 61-64). Hageja on 03.12.2018 nõudnud Maa-ametilt kirjavahetuse edastamist (dtl 29). Sisuliselt nõudis hageja kostja poolt asutustele esitatud kirjavahtuse esitamist, mis 06.12.2018 hagejale ka edastati (dtl 30). Maa-ameti kirjavahetuse lisa 5, Kohtla-Järve Linnavalitsuse 24.09.1998 korraldusega nr 713 kinnitati xxxx asuva OÜ Andliti omandis oleva hoone juurde kuuluva teenindava maa-ala suuruseks 5 549 m2 ja nõustuti maa ostueesõigusega erastamisega OÜ-le Andliti (dtl 36). Maa-ameti poolt hagejale esitatud tõendid kinnitavad kostja väite, et erastamiseks vajalikud andmed olid Maa-ametile ja Kohtla-Järve Linnale esitatud enne kostja poolt hagejale volituse andmist. Sellega on kohus tuvastanud, et tegelikult õiguslik alus erastamistoimingute tegemiseks oli kostjal tekkinud enne kostja poolt hagejale volituse andmist.

§ 235

esimese lause järgi väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Olukorras, kus kostja maa erastamiseks vajalikud toimingud tegi ise ning Kohtla-Järve Linn ja Maa-amet kostjale maa erastamise lahendamisega tegelesid, ei ole eluliselt usutav, et erastamistoimingute lõpuleviimiseks kostja õigusabi vajas. Ka ajavahemik pärast KohtlaJärve Linnavalitsuse korralduse andmisest 24.09.1998 kuni kostja poolt hagejale volituse andmiseni 19.11.2018 ei olnud sedavõrd pikk järeldamaks, et kostja ei saanud mõistlikult eeldada, et ta esindaja abita maa erastamist ise lõpule viia ei saa. 31. Sellises olukorras ei ole võimalik nõustuda hageja väidetega poolte poolt erastamistoimingute tegemiseks käsunduslepingu sõlmimise kohta.

§ 436lg 1 alusel kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 alusel kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja 9

§ 436

lg 3 kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Hageja ei ole tõendanud, milles pooled käsunduslepingu sõlmimisel kokku lepiti. Kostja ei võta omaks hageja väiteid käsunduslepingu tingimuste kohta. Sellises olukorras ei ole võimalik kohtul järeldada, et pooled hageja poolt väidetud teenuse osutamises kokku leppisid. Õigusabi teenuse osutamisel ei ole võimalk eeldada, et teenuse sisu ja vajaduse määrab õigusabi osutaja. Kuna õigusabi osutamisel lähtutakse õigusabi saaja huvidest ja soovist, siis õigusabi osutaja on kohustatud isik, kes peab välja selgitama õigusabi saaja soove. Menetluses ei ole esitatud tõendeid, millede alusel saaks tuvastada, et hageja aeg-ajalt informeeris kostjat hageja tehtavatest toimingutest ja kostja juhiste järgi õigusabi osutamist jätkas. Sellepärast leiab kohus, et lepingu sisu on tõendamata. Samuti on tõendamata tasu suurus. Nendel põhjendustel ei ole võimalik hagejale tema poolt nõutud ulatuses tasu maarata.

1. VÕS § 627 kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Maakohtu arvates saab viidatud sätte alusel hagejale tasu määrata, kui teenus, mille ta osutas erastamise lõpule viimisel kaasa aitas. Maa-ameti
2. juuni 2023 korraldusega nr 1-17/23/1477 otsustati erastada kostjale xxx katastriüksus asukohaga XXX, Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, katastritunnusega xxxx, pindalaga 4065 m² ja sihtotstarbega ärimaa (dtl 102-103). 27.09.2023 sõlmitud kinnistamisavalduse, maa müügilepingu ja asjaõiguslepinguga nr xxxx xxxx asuv katastriüksus, mille katastritunnus on xxx ja pindala 4065 m² koos selle oluliste osadega, müüdi kostjale müügihinnaga 5 720 eurot. Lepiti kokku kinnistu kohta avada kinnistusregistriosa ja kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse ning kanda kinnistusregistriosa teise jakku omanikuna OÜ Andliti (dtl 109-113). Kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte kohaselt 27.09.2023 asjaõiguslepingu alusel kinnistu kohta 01.11.2023 avati uus registriosa xxx ja kinnistu omanikuna sisse kanti OÜ Andliti (dtl 116). Need toimingud on tehtud hageja poolt, kus ta esines kostja lepingulise esindaja.
3. Maakohus nõustub hageja poolt kostja nimel tehtud toimingutega (dtl 119). - 30.06.2023 tutvumine Maa-ameti 29.06.2023 korraldusega nr. xxx 1 tund; - 19.09.2023 tutvumine kinnistamisavalduse, maa müügilepingu ja asjaõiguslepinguga 1 tund; - 27.09.2023 lepingu nr. xxx edastamine Maa-ametile 0.25tundi. Maakohtu arvates hageja poolt kostja esindamine oli vajalik just nende toimingute tegemisel, kuid ajakulu nende toimingute tegemiseks on ülepaisutatud ja nende toiminute tegemiseks õigusteadmistega isik ei vajanud 7 tundi nagu hageja on nende toimingute eest kokku arvestanud (3t + 3t + 1t). Lisaks peab kohus põhjendatuks määrata hagejale tasu e-kirjavahetuste pidamise eest kokku 2 tunni eest. Üllejäänud hageja toimingutega kohus ei nõustu, sest toimingud sisuliselt seisnevad peamiselt talle esitatud tõenditega tutvumises. Hageja tutvumine tõenditega erastamise lõpptulemust ei saanud mõjutada, sest selleks vajalikud toimingud tegi Maa-amet, kes neid oleks ka ilma hageja abita teinud. 10

§ 386

lg 4 alusel esimese lause alusel kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna käesoleval juhul hagi osaliselt rahuldatakse, siis kohus jätab hagi tagamise abinõu tühistamata. Menetluskulud 38.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 163

lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 39. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.

40.

§ 174

lg 1 esimeses lausest tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude rahalise suuruse määramine kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele. 11

§ 218lg 1 p 1 sätestatud lepinguline esindaja.

Kostja esindaja õigusabi tasu 1 tunni eest on 130 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohtu arvates kostja esindaja õigusabi tunnitasu on mõisliku suurusega. Maakohus nõustub kostja menetluskuludega summas 598 eurot (5 t x 130 eurot - 9%). 43. Kuna mõlemalt poolelt mõistetakse välja menetluskulud, siis kohus tasaarvestab kostja menetluskulud hageja menetluskuludega 213 eurot ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 377.12 eurot (598 - 150 – 70.88). 44.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 45. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 12