Obsah (9)

§ 663§ 667§ 371§ 392§ 340§ 3401§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 24.10.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-13521 Kohtuasi AMi hagi NT vastu

) § 371 lg 2 p 1 alusel hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.

1. Maakohtu hinnangul oli täitmata VÕS §-des 1046 ja 1047 toodud eeldus, mis seisneb andmete avaldamises. Avaldamiseks eelnimetatud sätete mõttes loetakse andmete edastamist 2 2-24-13521 üldsusele erinevate massikommunikatsioonivahendite (ajakirjandus, sotsiaalmeedia) vahendusel. Hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et tema kohta käivaid väiteid oleks mingilgi viisil esitatud avalikkusele. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei loeta avaldamiseks mh seisukohtade esitamist ametiasutustele vastuseks hageja nõudele, eravestlusi ega eraviisilist kirjavahetust, mida ei ole avalikkusele üldiselt ligipääsetavaks tehtud. Kuna tegemist ei ole avaldatud andmetega, ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud asjaoludele tuginedes üldse võimalik, mistõttu maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
2. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Maakohus keeldus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest, eirates väljakujunenud kohtupraktikat ja rikkudes menetlus- ja materiaalõiguse norme.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi saata samale maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse. 10. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. 11. Jättes hagi

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 13.09.2017, 2-16-17452, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagis esitatud asjaoludest järeldada, et hagiavalduses esitatud nõuded oleksid täies ulatuses perspektiivitud ja kohus saaks hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda.

1. Maakohus leidis, et kuna tegemist ei ole VÕS §-des 1046 ja 1047 mõttes avaldatud andmetega, ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et VÕS §-des 1046 ja 1047 mõttes saab avaldamiseks lugeda üksnes andmete edastamist üldsusele erinevate massikommunikatsioonivahendite (ajakirjandus, sotsiaalmeedia) vahendusel. Seetõttu leiab kolleegium, et maakohus keeldus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest põhjusel, et hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et tema kohta käivaid väiteid oleks mingilgi viisil esitatud avalikkusele.
2. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (RKTKo 10.06.2009, 3-2-1-43-09, p 14; RKTKo 21.12.2005, 3-2-1-95-05, p 24). Andmete avaldamine VÕS § 1047 mõttes ei ole kitsendatud andmete üksnes meediale teatavaks tegemisega, vaid see võib seisneda andmete teatavaks tegemises vähemalt ühele juriidilisele või füüsilisele isikule peale andmete avaldaja ja isiku, kelle kohta andmeid avaldatakse (RKTKo 25.09.2013, 3 2-24-13521 3-2-1-80-13, p 40). Hageja saab VÕS § 1047 lg 4 järgi nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati, s.o kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (RKTKo 19.03.2019, 2-17-17140, p 11; RKTKo 17.12.2014, 3-2-1-140-14, p 14).
3. Seega võib VÕS §-des 1046 ja 1047 mõttes andmete avaldamiseks pidada ka hageja lähedastele, tuttavatele ja ametiasutustele andmete avaldamist, kuid seejuures tuleb siiski hagi aluseks olevad asjaolud esile tuua piisavalt konkreetselt. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõuet täpsustada (

§ 392lg 1 p 1 ja § 3401 lg 1) (RKTKm 07.10.2020, 2-19-16249, p 16).

Seega juhul, kui hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult perspektiivikaks, kuid hagi oleks võimalik täpsustada, tuleb määrata hagejale

§ 3401 lg 1 järgi tähtaeg hagi täpsustamiseks.

Alles siis, kui hageja ei ole talle selliselt määratud tähtaja jooksul hagi täpsustanud määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks, võib kohus keelduda hagi

§ 3401

lg 2 ja § 371 lg 2 p 1 järgi menetlusse võtmisest (RKTKm 25.02.2015, 3-2-1-162-14, p 2).

1. Tuginedes eeltoodule tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
2. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohus.

17.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada. (allkirjastatud digitaalselt) 4