KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 3. september 2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2392 Haldusasi XX-i kaebus Eesti Töötuka

) § 17 lg 2 sisust, sh sellest, et

§ 17lg 2 p 3 võimaldab maksta toetust kojukandena Eesti territooriumil.

4. Kaebaja saatis 30.10.2023 vastustajale palve, et talle makstaks töövõimetoetust tema Usbekistani kodusele aadressile

§ 17

lg 2 p 3 ja lg 3 alusel põhjusel, et ta elab väikeses külas nimega Brichmulla ja peab sularahaautomaadi kasutamiseks sõitma rohkem kui 60 km Gazalkenti linna. Kaebaja viibib Usbekistanis alates 01.09.

2. Vastustaja vastas 31.10.2023 kaebajale e-kirjaga (dtl 113-114), et kojukannet teostatakse Eestis. Välisriigis kojukannet ei teostata ei Euroopa Liidu liikmesriikides ega ka kolmandates riikides.
3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi vastustaja 19.10.2023 ja 31.10.2023 e-kirjade õigusvastasuse tuvastamine. Vastustaja keeldus kaebaja välismaal viibimise ajal töövõimetoetust maksmast kaebaja kodusele aadressile Usbekistani Vabariigis ja Vene Föderatsioonis kullerteenusega. Vastustaja ei kohalda õigesti

§ 17lg 2 p 3.

Näiteks Kasahstanis ei olnud võimalik Leedu pangakaardiga kontojääki kontrollida – sellist teenust võimaldas vaid üks pank. Kesk-Aasia riikides on sageli probleeme sularahaautomaatide täitmisega sularahaga. Samuti pidi kaebaja detsembris oma reisi Venemaale edasi lükkama, kuna seal ei ole võimalik kasutada Euroopa Liidus väljastatud pangakaarte. Kaebaja ei saa töövõimetoetust Eestist kätte, sest ei ela alaliselt Eestis alates 2018. a. 7. Vastustaja palus vastuses jätta kaebuse rahuldamata.

§ 17

lg-des 2 ja 3 sätestatud loetelu on ammendav ega võimalda maksta töövõimetoetust kojukandena välisriigis. Ehkki

§ 17

lg 2 p-s 3 ei sisaldu täpsustavat selgitust, et kojukandeteenust osutatakse vaid Eesti piires, on see tuletatav normide koos tõlgendamisest.

§ 2

lg 1 p-dest 1-3 nähtuvalt on Eesti riigilt õigus töövõimetoetust saada vaid Eestis elaval isikul. Seega järeldub, et toetuse kojukandeteenus toimub vaid Eesti piires. Lahkudes elama teise riiki, kaob isikul õigus Eesti riigilt toetust saada olenemata tema kodakondsusest. Seetõttu ei teki vastustajal kohustust toetust muusse riiki kojukandena välja maksta. Erandina, kui isik viibib Eestist eemal ajutiselt (

§ 2

lg 2), on tal võimalik saada toetus tema välisriigis asuvale pangakontole (

§ 17lg 2 p 4).

Asudes ajutiselt Eestist väljapoole elama, peab isik võtma ise vastutuse, kuidas ta talle määratud toetuse kätte saab.

ei näe ette, et vastustajal oleks pädevust toimetada toetus kojukandena kätte kusagile Usbekistani väikekülla või Venemaale. Kaebaja näide seoses sularahaautomaatidest raha puudumisega Kesk-Aasias ei ole asjassepuutuv. Asudes elama kohta, kus ei ole pangateenused kuigi levinud, peab isik ise planeerima, kuidas ta oma rahaasjad korraldab. Vastustajal ei ole muud kohustust, kui vaid teha ülekanne isiku näidatud välismaisele pangakontole. Kaebaja suhtes ei saa kohaldada

§ 17lg-t 3, mis kehtib vaid sügava puudega isiku suhtes.

Kaebajal ei ole puuet tuvastatud. KOHTU PÕHJENDUSED 8. Kaebaja vaidlustab asjaolu, et elades Usbekistanis ja Vene Föderatsioonis ei soovi vastustaja korraldada kaebajale määratud töövõimetoetuse kättetoimetamist kullerteenusega. Kuna kaebaja liigub pidevalt ringi, ei ole võimalik otsustada kojukande konkreetsesse välisriiki teostamise kohustuse üle, vaid tuleb lahendada küsimus, kas välismaale saab toetuse kojukannet teostada. 2

§ 2

lg 1 järgi on töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele õigus 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel isikul, kes on 1) Eestis elav kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane; 2) tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane; 3 ) Eestis viibiv rahvusvahelise kaitse, sealhulgas ajutise kaitse saaja või rahvusvahelise kaitse taotleja, kellel on õigus Eestis töötada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel.

§ 2

lg 2 kohaselt on

§ 2

lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud Eesti elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lg 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse tähenduses.

§ 17

lg 2 järgi makstakse töövõimetoetust vastavalt isiku soovile: 1) tema arvelduskontole Eestis maksja kulul; 2) tema elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassa kohalikus osakonnas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse pangakontole Eestis maksja kulul; 3) kojukandena saaja kulul või; 4) tema arvelduskontole välisriigis saaja kulul. 10. Kaebaja on Eesti kodanik, kellel tuvastati 07.08.2023 otsusega puuduv töövõime ja määrati 10.08.2023 otsusega töövõimetoetus. Vastupidiselt kaebaja väidetule ei ole Sotsiaalkindlustusamet tuvastanud kaebajal puuet (vt Sotsiaalkindlustusameti 08.08.2023 otsus nr P26O-2023-54086, dtl 120), seega ei ole kaebaja viide

§ 17lg-le 3 asjakohane.

11. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja peaks

§ 17

lg 2 p 3 alusel korraldama kaebajale välisriigis töövõimetoetuse väljamaksmise kojukandena. Viidatud sättes ei ole otsesõnu väljendatud, et toetuse kojukanne saaja kulul on võimalik vaid Eestis. Siiski tuleneb

§ 2

ja § 17 koosmõjust, et toetuse kojukandeteenust korraldab vastustaja üksnes Eestis, mitte välismaal.

1. Asjaolu, et Usbekistani ja Kasahstani Vabariikides ning Vene Föderatsioonis on kaebajal pankadest raha kättesaamine raskendatud, ei tähenda, et vastustajal on kohustus toimetada kaebajale tema välismaal viibides toetus kätte kojukandega. Eesti riigil ei ole kohustust hakata kaebajat abistama välisriikides pankade töökorralduse või sularaha probleemide tõttu, sh ka mitte kaebaja õigusrikkumiste tõttu tema pangakonto arestimisel. Kuigi kojukannet teostataks kaebaja kulul, oleks vastustaja jaoks põhjendamatult koormav hakata uurima erinevates riikides, kuhu kaebaja kavatseb liikuda, kojukandeteenuse võimalusi, teenuseosutajate usaldusväärsust ja sõlmida selleks lepinguid. Seejuures jääks vastustaja kanda vastutus selle eest, kui kojukande käigus raha kaduma läheb. Samuti tuleb arvestada, et kaebaja ei asu püsivalt ühes riigis, vaid liigub pidevalt erinevate riikide vahet, mis seaks vastustajale täiendava koormuse uute teenusepakkujate otsimisel.
2. Kaebaja õigused ei jää kaitseta. Tal on endal võimalik organiseerida raha saatmine oma asukohariiki. Näiteks on tal võimalik paluda vastustajal kanda talle määratud toetus tema sugulase või tuttava kontole (

§ 17

lg 2 p 2) ja paluda sugulasel või tuttaval organiseerida raha kullerteenus kaebaja asukohariiki. Sel juhul oleks vastutus raha liikumise eest kaebaja kanda ja kaebaja vastutada oleks ka see, millise kullerteenuse osutaja ta valib. 3

§ 2lg 1).

Toetuse taotleja ja saaja on kohustatud teavitama vastustajat viivitamata töövõimetoetuse saamise õigust ning toovõimetoetuse andmist ja selle suurust mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest, kui andmed ei ole töötukassale kättesaadavad töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimääruses nimetatud andmekogudest, eelkõige välisriiki elama, õppima või tööle asumisest, teises riigis õpingute katkestamisest või lõpetamisest ning välisriigis saadavast töötasust, töötuskindlustushüvitisest, vanemahüvitisest, ajutise töövõimetuse hüvitisest ja pensionist, samuti töövõimega seotud hüvitisest, pensionist ja toetusest (

§ 211p 2).

Kaebaja väitel ei ela ta alates

1. a-st alaliselt Eestis. Seega tulnuks kaebajal vastustajat vastavast asjaolust teavitada. Kohtu hinnangul tuleks vastustajal kontrollida, kas kaebajal on õigus Eestist töövõimetoetust saada. Vajadusel tuleb taotleda kaebaja piiriületuste kohta teavet Politsei- ja Piirivalveametist.
2. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 19.10.2023 ja 31.10.2023 e-kirjad on õiguspärased. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.
3. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seetõttu tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
4. HKMS § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohus jätab tõenditena arvesse võtmata ja tagastab kaebajale venekeelsed SMS-ide kuvatõmmised (dtl 51-61, 65-92 ja 94-95). Vaidluse all ei ole asjaolu, kas kaebajal on tüdruksõber Venemaal, samuti mitte kaebaja töökohustus väljaspool Eesti Vabariiki. Seega on tegemist asjakohatute tõenditega, mis tuleb kaebajale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ 4