KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 6. detsember 2019 Kriminaalasja number 1-18-10486 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarj

§ 75

lg 2 p 5 alusel M.T.-le määratud kohustuses alluda käitumiskontrolli ajal alkoholismivastasele ravile.

1. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
2. Apellatsioon rahuldada osaliselt.
3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Tehver & Partnerid kaudu 388 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa) eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti, vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaale süüdistatav M.T.-le määratud korras kaitse teostamise eest.
4. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta punktis 4 märgitud menetluskulust 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti riigi kanda.
5. Punktis 4 märgitud summast 259 (kakssada viiskümmend üheksa) eurot 20 senti jääb süüdistatava M.T. kanda. Süüdistatav M.T.-l tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
6. M.T.-d süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi selles, tema 22.03.2018 kella 17.30 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas Jaama ja Kuusiku tänavate ristmikul, juhtis talle kuuluvat mootorsõidukit Chevrolet Lacetti registreerimismärgiga XXX , olles alkoholijoobes. M.T. kaotas sõiduki üle kontrolli, mille tagajärjel sõitis vasakkurvis paremale teelt välja vastu liiklusmärki, millega põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, peale mida M.T. lahkus sündmuskohalt. M.T.-l tuvastati vereproovi uuringuaktiga nr 419T etanoolisisaldus veres 2,60 +/- 0,06 mg/g kohta. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
7. Viru Maakohtu 20.09.2019 otsusega karistati M.T.-d KarS § 424 lg 1 järgi 1 aasta vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et M.T. ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, elukohaga XXX; ning KarS § 75 lg 2 p-des 2, 5 ja 8 sätestatud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi; alluda alkoholismivastasele ravile ning osaleda kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. Määratud katseaja alguseks loeti 20.09.
8. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti M.T.-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.
9. Maakohus leidis, et süüdistatavate süü on tõendamist leidnud uuritud tõenditega kogumis. Maakohus uuris tõenditena M.T. ütlusi; tunnistajate L.M.A. , H.A. ütlusi; sündmuskoha vaatlusprotokolli, liiklusõnnetuse akti, skeemi ja fototabeleid; asitõendi vaatlusprotokoll (kõne Häirekeskusesse) koos stenogrammi, andmebaasi väljatrüki ja CD-plaadiga; indikaatorvahendi kasutamise protokolli/joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli; joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakti nr 419T; M.T. patsiendikaarti nr R357874; 05.07.2018 koostatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakti nr 18E-LÕX0063; ekspert M. Tõnissoni ütlusi. 3.
10. Vaidlust ei ole selles, et M.T. 22.03.2018 kella 17.30 paiku juhtis mootorsõidukit ja põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse lahkudes seejärel sündmuskohalt. Vaidlust pole ka selles, et samal päeval kell 18.08 M.T.-lt võetud vereprooviga tuvastati tal alkoholijoove, etanoolisisaldus veres 2,60+/- 0,06 mg/g kohta. Vaidlusaluseks küsimuseks on M.T. poolt alkoholi tarvitamise aeg – kas M.T. oli tarvitanud alkoholi enne kella 17.30 ja juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes (süüdistuse versioon), või oli ta roolis olles kaine ja tarvitas alkoholi peale liiklusõnnetust (M.T. versioon). 2 3.
11. Asjaolude paremaks mõistmiseks esitas maakohus uuritud tõendite põhjal tuvastatud süüdistuse seisukohast olulised kellaajad. 17.35 Tunnistaja H.A. helistab peale liiklusõnnetuse sündmuskoha asjaoludega tutvumist häirekeskusesse (asitõendi vaatlusprotokoll, H.A. kõne häirekeskusse ja H.A. kohtuistungil antud ütlused). 17.37 M.T. siseneb oma eksabikaasa elukohta (asitõendi vaatlusprotokoll, H.A. kõne häirekeskusse ja H.A. kohtuistungil antud ütlused). 17.52 politseinikud fikseerivad M.T.-l kirjeldamise protokoll). joobetunnused (joobeseisundile viitavate tunnuste 18.08 Rakvere haiglas võetakse M.T.-lt (joobeseisundi tuvastamise saatekiri). vereproov, alkoholisisaldus 2,60 +/-0,06 mg/g 18.34 Rakvere haiglas hinnatakse M.T. objektiivset seisundit (M.T. patsiendikaart). 18.37 M.T. lahkub Rakvere Haiglast, olles eelnevalt keeldunud läbivaatusest ja ravist (M.T. patsiendikaart). M.T. ütluste kohaselt tarvitas ta alkoholi pärast avariid oma eksabikaasa elukohas, seega siis kella 17.37-17.
12. Toksikoloogiaekspert on andnud arvamuse, et ei ole võimalik, et M.T. manustas 22.03.2018 peale kella 17.30 tema ütlustes fikseeritud koguses ja kanguses alkoholi, vaid ta pidi olema alkoholijoobes juba sõiduki juhtimise ajal. 3.
13. Maakohus ei pea usaldusväärseiks M.T. ennastõigustavaid ütlusi, kuna need on ebajärjekindlad, vastuolulised, eluliselt mitteusutavad ja kummutatud teiste kohtu poolt uuritud tõenditega. Maakohus leiab, et pole eluliselt usutav, et aastaid politseis ja päästeametis töötanud inimene lihtsalt jätab politseile teatamata materiaalse kahjuga lõppenud liiklusõnnetusest ja lahkub sündmuskohalt. Libeda tee tõttu teelt väljasõidud, millega põhjustatakse mõnesajaeurone varaline kahju, pole meie tee- ja ilmastikuoludes midagi erakordset. Seda enam, et käesoleval juhul oli liikluskindlustus vormistatud ja M.T. enda sõnul kaine. Jääb arusaamatuks, mis võis sellises olukorras põhjustada šoki, mille tagajärjel inimene täiesti ebaadekvaatselt käituma hakkab ja loetud minutite jooksul eluohtliku koguse kanget alkoholi tarvitab. 3.
14. Maakohtu arvates on oluline märkida, et kohtuistungil M.T. sisuliselt ei kinnitanud enda poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi pärast liiklusõnnetust joodud alkoholi koguse kohta. Oluline on seegi, et just need kohtuistungil kinnitust mitteleidnud ütlused olid võetud aluseks arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi tegemisel. Kui kohtueelsel menetlusel väitis M.T. , et jõi 60 või 80 kraadist Strohhi rummi pooleliitrisest pudelist üle poole, midagi sinna põhja jäi aga mitte palju, siis kohtuistungil andis ta joodud koguse kohta teistsuguseid ütlusi – kinnitas vaid, et jõi otse pudelist 60 või 80 kraadist Strohhi rummi, joodud kogust öelda ei oska, väidab, et jõi umbes pool pudelit, kas vähem või rohkem, ei tea, tegemist on tumeda pudeliga, sinna sisse ei näe ja ta ei vaadanud vastu valgust seda pudelit…., politsei juuresolekul enam ei joonud, ta ei kavatsenudki seda ilmselt tühjaks juua, vaid tahtiski võtta lihtsalt närvide rahustamiseks mõned lonksud. Juba eelnev vastuolu on piisav, et M.T. ütlused joodud alkoholi koguse osas ebausaldusväärseiks tunnistada. 3.
15. Eelnevast olulisem on see, et kohtus uuritud tõenditega on kummutatud ka M.T. versioon alkoholi tarbimise aja (peale avariid, peale kella 17.30) kohta. Maakohus ei nõustu kohtualuse kaitsja väitega, et eksperdi arvamus on kontrollimatu ja põhineb vaid oletustel. Maakohtu hinnangul on eksperdi arvamus loogiline ja põhjendatud. Maakohus suhtub kriitiliselt vaid ekspertiisiaktis esitatud ja ka eksperdi kohtuistungil 3 avaldatud numbrilistesse näitajatesse, kuna ekspertiisi aluseks olnud M.T. ütlused tarvitatud alkoholi koguse kohta olid umbmäärased juba kohtueelsel menetlusel ja kohtuistungil ta tarvitatud alkoholi koguse kohta varem antud ütlusi ei kinnitanud. Küll aga pidas maakohus ekspertiisiakti ja eksperdi antud ütluste puhul oluliseks ja ka usaldusväärseks seisusukohta, et peale alkoholi tarvitamist algab alkoholi imendumine verre, mõne aja pärast tekivad ka alkoholi tarvitamise välised tunnused ja need süvenevad ajas. Selline asjade käik tundub loogiline ja arusaadav ka eriteadmisi mitteomavale isikule. Maakohtu hinnangul on üldteada asjaolu seegi, et kui pole tegemist just surmava kogusega, siis vaatamata isiku poolt tarvitatud alkoholi kangusele ja kogusele, hakkab ta mingil hetkel ikkagi kainenema, see on protsess mis võtab aega, aja möödudes joobe välised tunnused aga ka alkoholi sisaldus veres vähenevad ja lõpuks kaovad. Eelnevast lähtuvalt on võimalik tuvastada M.T.-l joobe olemasolu või puudumine liiklusõnnetuse toimumise ajal (u kell 17.30) hinnates, kas M.T.-l ajal peale 17.30 joobe tunnused süvenesid või vähenesid. Kui M.T. tarvitas alkoholi 17.37-17.52 nagu ta on väitnud, siis oleks järgneva tunni jooksul toimunud algul alkoholi imendumine verre ja seejärel joobetunnuste süvenemine u 60 minuti jooksul. Ka haiglas peale vereproovi võtmist viibitud aeg (18.08-18.37) jääb selle 60 minuti sisse ja alkoholi tarvitamise tunnused oleksid selle pooltunni jooksul pidanud nähtavalt süvenema ja jõudma maksimumini. Vastupidisel juhul, alkoholi tarvitamisel teadmata ajal enne 17.
16. oleks avariijärgne aeg ja ka haiglas olemise aeg jäänud pigem joobetunnuste taandumise faasi. 3.
17. Maakohus ei nõustunud kaitsja väitega, et pole andmeid M.T.-l süvenemise või mittesüvenemise kohta. joobetunnuste Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et kell 17.52 on joobe tunnustena tuvastatud muuhulgas silmade punetus, väikesed pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, kerged koordinatsioonihäired, rahutus. Toksikoloogiaekspert on kinnitanud, et kell 17.37-17.52 tarvitatud suure koguse alkoholi puhul oleks joobetunnuste süvenemine olnud selline, et vereproovi võtmine kell 18.08 oleks olnud juba oluliselt häiritud, isiku seisund oleks olnud lähedal eluohtlikule ja haiglast omal jalal lahkumine kell 18.37 poleks tõenäolisel võimalik olnud. Eksperdi hinnangul oleks sellekohane informatsioon meedikute poolt kindlasti fikseeritud, seda aga tehtud pole. Lisaks on M.T. patsiendikaardil märge selle kohta, et vaatamata läbivaatusest keeldumisele on tema objektiivset seisundit siiski hinnatud. GKS skaalal (teadvusseisundi hindamiseks kasutatav Glasgow kooma skaala) on kell 18.34 hinnatud tema teadvusseisundit 15 punktiga 15-st. Muuhulgas nähtub, et M.T. sõnalist kontakti on skaalal-orienteeritud, segane, üksikud sõnad, arusaamatu hääl-hinnatud orienteerituks. Kuigi hindajad on erinevad, on siiski ilmne, et M.T. joobetunnused ei ole võrreldes 17.52 fikseerituga (kõne-segane) mitte süvenenud vaid hoopis kahanenud. Väheoluline pole ka tunnistaja H.A. ütlustest nähtuv. Ta ei nimetanud kohtuistungil küll ühtegi konkreetset alkoholijoobele viitavat tunnust, kuid kinnitab, et tal siiski tekkis sündmuskohal kahtlus, et M.T. oli alkoholijoobes. Asjaolu, et sündmuskohal H.A. l selline kahtlus tekkis kinnitab ka see, et oma telefonikõnes häirekeskusele on ta samuti seda kahtlust avaldanud. 3.
18. Hinnates kõiki ülalnimetatud tõendeid kogumis, leiab maakohus, et on välistatud võimalus, et M.T. tarvitas alkoholi pärast liiklusavarii toimumist. Ta tarvitas alkoholi enne mootorsõiduki juhtimisele asumist ja avarii põhjustamist. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine tema tegevuses on kohtus tõendamist leidnud. 4 3.
19. M.T.-le inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et M.T. tarvitas alkoholi ja asus seejärel juhtima mootorsõidukit. Vaieldamatult oli ta teadlik sellise tegevuse lubamatuses ja karistatavuses. Arvestades temal tuvastatud alkoholijoobe raskust, pole kahtlust, et ta oma joobesolekust teadlik oli ja seega pani ta kuriteo toime kavatsetult. 3.
20. M.T. tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluse käigus ei tuvastatud.
21. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. 4.
22. Kohtualuse M.T. tegevuses ei esine karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Arvestades kuriteo toimepanemist kavatsetult ja tuvastatud joobeastme raskust leiab maakohus, et kergeima karistusliigi, rahalise karistusega, ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada. Arvestades asjaolu, et M.T. on varem kohtu poolt karistamata, leiab maakohus, et teda tuleb karistada sanktsiooni keskmisest väiksema vangistusega KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades. 4.
23. Toimepandud kuriteo asjaolusid ja M.T. isikut arvestades pidas maakohus vajalikuks kohaldada ka lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. M.T. ohtlikkusele viitavad juba ülalmainitud kuriteo toimepanemine kavatsetult ja keskmisest suurem tuvastatud joobeaste. Lisaks on maakohtu jaoks ohumärgiks M.T. käitumine peale kuriteo toimepanemist. Ta asus kuritegu varjama lahkudes liiklusavarii sündmuskohalt, ta pole kordagi avaldanud, et ta on oma süüst aru saanud, seda tunnistanud või kahetsenud. Muidugi on kohtualusel õigus valida endale kaitsetaktika, kuid eluliselt mitteusutava ja teiste tõenditega kummutatud ennastõigustava versiooni juurde lõpuni kindlaks jäämine ei võimalda kohtul uskuda, et M.T. toimepandust õigeid järeldusi teeb ja oma käitumist nendele järeldustele vastavalt korrigeerib. Eelnev viitab M.T. ohutustamise vajadusele ja maakohus kohaldas tema suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Arvestades kuriteo toimepanemisest möödunud suhteliselt suurt ajavahemikku kohaldab kohus lisakaristust miinimumilähedases määras. Arvestades toimepandud kuriteo otsest seost alkoholi kuritarvitamisega pidas maakohus karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks vajalikuks kohaldada M.T. suhtes käitumiskontrolli ja lisakohustusi - alkoholi tarvitamise keeldu, kohustust alluda alkoholismiravile ja kohustust osaleda sotsiaalprogrammis. Apellatsioon
24. Viru Maakohtu 20.09.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M.T. kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa, kes palub tühistada maakohtu otsus M.T. süüditunnistamises ja karistamises KarS § 424 lg 1 järgi ning teha uus otsus, millega mõista M.T. esitatud süüdistuses õigeks ning jätta kõiki menetluskulud riigi kanda. Alternatiivselt palutakse muuta M.T. suhtes tehtud otsust karistuse osas, st jätta mõistetud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel, s.o ilma käitumiskontrolli kohaldamata. Jätta apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda ning rahuldada kaitsja tasutaotlus. 5 5.
25. Süüdistatava süüditunnistamisel on maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ning karistuse mõistmisel on maakohus valesti kohaldanud materiaalõigust. Kohtulik uurimine on toimunud ühekülgselt ja puudulikult. 5.
26. Maakohus on asunud seisukohale, et välistatud on, et süüdistatav tarvitas alkoholi pärast liiklusavarii toimumist ning alkoholi tarvitamine toimus enne mootorsõiduki juhtimisele asumist ja tõendamist on leidnud KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine süüdistatava tegevuses. Antud järelduste tegemisel on rikkunud kriminaalmenetlusõiguse norme sellega, et: 1) on rikkunud KrMS § 7 lg 3 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtet, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus tõlgendatakse süüdistatava kasuks; 2) on ebaõigelt hinnanud asjas kogutud tõendeid, kuivõrd on teinud uuritud tõenditest järeldusi, mida neist järeldada ei ole võimalik (kohus on eksinud tõendite hindamise põhimõtete vastu, mis on KrMS 60 lg 1 ja 2 rikkumine), 3) kohtuliku uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik, kuivõrd ei ole veenvalt tõenditele tuginedes kummutanud asjas tõstatatud kaitseversiooni. 4) kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. 5.
27. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed. Süüdistatava ütluse elulist mitteusutavust on maakohus põhjendanud sellega, et aastaid politseis ja päästeametis töötanud inimene ei jäta politseile teatamata materiaalse kahjuga lõppenud liiklusõnnetusest ning ei lahku sündmuskohalt. Samuti on kohtule jäänud arusaamatuks, mis võis sellises olukorras põhjustada šoki, mille tagajärjel inimene täiesti ebaadekvaatselt käituma hakkab ja loetud minutite jooksul eluohtliku koguse kanget alkoholi tarvitab. Antud järelduste tegemisel on jätnud tähelepanuta, et asja materjalidega on tõendamist leidnud, et liiklusõnnetuse tagajärjel sõitis M.T. sõidukiga teelt välja, sõiduk sai oluliselt kahjustada ning ka süüdistatav ise sai kahjustada, saades löögi vastu pead. Antud asjaolud on tõendamist leidnud nii süüdistatava enda ütlustega (vt 19.06.2019 kohtuistungi protokoll lk 24, kus süüdistatav on öelnud; … et kuna ma käisin autoga üle katuse, siis ilmselt ma sain ikkagi pähe, ma tean, et mu nina oli katki, sest ma käisin ilmselt peaga vastu rooli, noh, täiesti uimane oli, noh šokis, et mõtlesin, et ma pean lihtsalt välja saama sealt ja siis läksin sinna Kuusiku tänavale edasi. Olukorras, kus isik sõidab teelt välja, satub avariisse ning saab löögi pähe, olles uimane ja desorienteeritud, võib inimene olla šokiseisundisse ning käituda teisiti, kui tavaolukorras inimene käituks. Seetõttu ei ole midagi eluliselt mitteusutavat selles, et süüdistatav peale liiklusõnnetust sündmuskohalt lahkus (eriti arvestades, et tema elukaalase elukoht oli sündmuskohast ainult 100-150 meetri kaugusel) ega ka selles, et süüdistatav peale õnnetust alkoholi tarvitas. Maakohus ei ole millegagi kummutanud süüdistatava väited, et sündmuskohalt lahkumine ja alkoholi tarvitamine vahetult peale seda oli tingitud šokiseisundist. Maakohtu poolt rakendatud nn elulise ustavuse kriteerium ei ole viidatud ütlustele hinnangu andmisel üldsegi asjakohane. Asjaolu, et süüdistatav avariipaigalt lahkus on ju fakt, seega ei ole selles midagi eluliselt mitteusutavat. Samuti on eluliselt usutav ka asjaolu, et isik peale liiklusõnnetust alkoholi tarvitab. Seega kahtlust, et süüdistatav šokiseisundis ei olnud ja ei sellisel viisil toimida ei saanud, ei ole kohus tõendite pinnalt kõrvaldanud. Samas on kohus sellise kõrvaldamata kahtluse tõlgendanud süüdistatava kahjuks, mis on KrMS § 7 lg 3 rikkumine. 6 5.
28. Apellatsioonis ei nõustuta ka süüdistatava ütluste vastuolu käsitlusega. Vastuoluks on maakohus pidanud alljärgnevat: kohtueelsel menetlusel väitis M.T. , et jõi 60 või 80 kraadist Strohhi rummi pooleliitrisest pudelist üle poole, midagi sinna põhja jäi aga mitte palju. Kohtuistungil antud ütlustes väidab, et jõi umbes pool pudelit, kas vähem või rohkem, ei tea, tegemist on tumeda pudeliga, sinna sisse ei näe ja ta ei vaadanud vastu valgust seda pudelit…. Tegelikkuses mingit vastuolu süüdistatava ütlustes, mis tingiks kohtu poolt nende ebausaldusväärseks lugemise, ei esine. Kohtuistungil süüdistatav ei mäletanud ega osanud öelda, kui suur oli konkreetne pudel, millest ta jõi (kas oli ikka 0.5 liitrine). Samas on süüdistatav kinnitanud, et ta jõi, kas 60 või 80 kraadist rummi. Samuti on kinnitanud, et ta ei mäleta, kui suur see pudel täpselt oli-- „.. et seda ma ei mäleta, ma ütlen, umbes pool, kas ta nüüd oli rohkem kui pool või vähem kui pool… „ On arusaadav, et ca 1,5 aastat peale sündmuse toimumist ei saa isik kõiki detaile peensusteni mäletada. Kohus on minu arvates teinud ebaõiged järeldused, et ütlustes esinevad vastuolud ning need oleks ebajärjekindlad. 5.
29. Maakohus on jõudnud järeldusele, et M.T. ütlused selle kohta, et ta tarvitas alkoholi vahetult peale liiklusõnnetust, on ümber lükatud teiste tõenditega. Tunnistaja H.A. ütlusest ei ole kuidagi võimalik järeldada, et süüdistatav oli joobes liiklusõnnetuse toimumise ajal. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et H.A. kahtlus, et süüdistatav võis joobes olla, oli tingitud ainult sellest, et tunnistajale tundus, et juht üritas avariipaigast ära sõita ning tunnistaja järeldus põhines sellel, et autol käisid rattad ringi kui see oli liiklusmärgi otsas (vt kohtuistungi protokoll 19.06.2019 lk 10). Asjaolu, et sõidukil käivad rattad ringi ja isegi kui isik üritaks liiklusmärgi otsast kuidagi autot alla saada, ei saa kuidagi tuletada isiku joobesolekut. Kui eeldada, et süüdistatav oli alkoholi tarvitanud enne liiklusõnnetust, siis kella 17.30 ajal (umbes sellel ajal nägi tunnistaja autos süüdistatavat avariipaigas), pidi süüdistatava joobeaste oleme isegi suurem, kui kell 18:08 võetud vereproovis mõõdetud 2,54 mg grammi kohta. 5.
30. Maakohus on otsuses muuhulgas analüüsinud joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli, milline on koostatud ca 22 minutit peale seda, kui tunnistajad H.A. ja L.M.A. süüdistatavat nägid (protokoll koostatud kell 17.52). Protokollis on muuhulgas kirjeldatud, et süüdistataval esinevad joobetunnustena koordinatsioonihäired, silmade punetus, aja ja kohatajus esineb häireid, reaktsioonikiirus häiritud. Kui eeldada, et maakohtu järeldus, mille kohaselt oli süüdistatav joobes enne liiklusõnnetust, on õige ning süüdistatava väited, et ta tarvitas alkoholi peale õnnetust, on väärad, siis tekib põhjendatult küsimus, kuidas H.A. ega L.M.A. ühtegi joobetunnust süüdistataval 20 minutit varem ei märganud. 5.
31. Maakohus on asunud seisukohale, et kohtus uuritud tõenditega on kummutatud süüdistatava versioon alkoholi tarbimise aja (peale avariid, peale kella 17.30) kohta. Nimetatud järelduse tegemisel on kohus lähtunud ekspertiisiaktist, eksperdi ütlustest, samuti joobeseisundile viitavate tunnuste tuvastamise protokollist ning M.T. patsiendikaardist nr R
32. 5.
33. Kokkuvõtlikult ei ole maakohu järeldused veenvalt tõenditele tuginedes põhjendatud ning kohus ei ole kaitseversiooni tõenditega ümber lükanud, mistõttu on kohtulik uurimine olnud ühekülgne ning puudulik ja see on viinud ebaõigete järelduste ja põhjendamatu süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseni. 7 Esitatud tõendikogumi pinnalt ei ole võimalik ümber lükata versiooni, et süüdistatav tarvitas alkoholi peale sõiduki juhtimist ning ei olnud sõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes, mistõttu taotlen ma oma kaitsealuse õigeksmõistmist. 5.
34. Kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks süüdistatavat õigeks mõista, siis taotletakse süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamist osas, mis käsitleb süüdistava käitumiskontrollile allutamist. Maakohus on KarS § 74 kohaldades valesti kohaldanud materiaalõigust, kuivõrd süüdistatava puhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid käitumiskontrolli kohaldamise. Kohus on leidnud, et kuivõrd kuritegu on seotud alkoholi kuritarvitamisega, siis tuleks eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks süüdistatava suhtes kohaldada käitumiskontrolli. Kohtuotsus ei ole selles osas põhjendatud. M.T.-l on olemas kindel töö – ja elukoht. Ta ei ole kriminaalkorras ega väärteokorras karistatud. Seega kõiki nimetatud asjaolusid arvestades ei ole M.T. isikuks, kelle puhul oleks põhjendatud ja vajalik käitumiskontrolli ja lisakohustuste kohaldamine. Seega isegi juhul, kui süüdistatava süüditunnistamine oleks põhjendatud, oleks alus kohaldada tema suhtes karistusest tingimusi vabastamist ilma kontrollnõueteta.
35. Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2019 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 15.11.
36. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused I
37. Ringkonnakohus, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, istungi protokolli, maakohtu otsust, apellatsiooni, leiab, et Viru Maakohtu 20.09.2019 otsus tuleb jätta süüdistatava põhimõttelises süüdi tunnistamises süüteos KarS § 424 lg 1 järgi muutmata ja selles osas apellatsiooni edu ei saada. Kolleegium nõustub maakohtu motiivide ja järeldustega selles osas ning ei pea vajalikuks KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel neid üle korrata. Maakohtu otsus tuleb aga tühistada osaliselt karistuse mõistmise osas KrMS § 337 lg 1 p 4 järgi, s.

§ 75

lg 2 p 5 alusel M.T.-le määratud kohustuses alluda käitumiskontrolli ajal alkoholismivastasele ravile materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu KrMS § 338 p 2 kohaselt ning selles osas tuleb apellatsioon rahuldada. II

1. Kaitsja apellatsioonis leitakse, et maakohus on süüdistatava süüküsimuse lahendamisel rikkunud oluliselt menetlusnorme ja karistuse mõistmisel valesti kohaldanud materiaalõigust. Ringkonnakohus uuris maakohtu lahendit selle põhimõttelise rikkumise osas, kuid nimetatud minetust ei tuvastanud.
2. Kolleegium ei soostu üldsõnalise kaitseväitega, et asjas pole M.T. süüdimõistmiseks kogutud piisavalt tõendeid ja maakohtu järeldused on ekslikud ning ei põhine kogutud tõendusteabel.
3. Vaidlust ei ole selles, et M.T. 22.03.2018 kella 17.30 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas Jaama ja Kuusiku tänavate ristmikul juhtis mootorsõidukit ja põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, lahkudes seejärel sündmuskohalt. Vaidlust pole ka selles, et samal päeval kell 18.08 M.T.-lt võetud vereprooviga tuvastati temal alkoholijoove, etanoolisisaldus veres 2,60+/- 0,06 mg/g kohta. 8
4. Süüdistatava ja apellatsiooni põhiline kaitseväide kogu menetluse kestel on olnud, et süüdistatava tarvitas alkoholi pärast liiklusõnnetust. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on nimetatud kaitseversiooni juba põhjalikult uurinud ja põhjendanud miks ta ei pea usaldusväärseks süüdistatava vastuväidet süüdistusele ning käsitlenud seejuures tõendeid, millega taoline kaitseväide on ümber lükatud.
5. Ringkonnakohus, uurides samuti tõendeid, nõustub maakohtuga, et süüdistatava enda ütlused alkoholi hilisema tarvitamise osas on olnud vastuolulised ja ebajärjekindlad ning pole eluliselt usutavad.
6. Kohtukolleegium soostub maakohtu käsitlusega, et aastaid õiguskaitseorganites töötanud süüdistatava tegevus pärast liiklusavariid ei ole eluliselt usutav, juhul kui ta oleks kaine olnud, nagu ta ise väidab. Eluohtliku alkoholikoguse sissejoomine ja ennast raskesse joobesse viimine loetud minutite jooksul ei ole ka tavapärasele objektiivsele kõrvalvaatajale mõistuspärane ja normaalne tegevus. Sellisele tegevusele pole M.T. ka ise osanud usutavat selgitust anda.
7. Süüdistatava enda kirjeldus ja ütlused liiklusavariile järgnenud käitumise osas on jäänud vastuoluliseks ja segaseks. Selline ütluste heitlikkus pole kohtukolleegiumile üllatuslik, sest analoogsete süütegude (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) puhul on süüdistatavatel hiljem raske esitada detailset usutavat kaitseversiooni toimunust. Apellatsioonis leiab kaitsja süüdistatava käitumist õigustades väheveenvalt, et süüdistatav oli avarii tagajärjel saanud löögi pähe ja oli seetõttu šokiseisundis ning käitus justkui teisiti. Kolleegium leiab, et ilmselgelt oli toimunud liiklusõnnetus alkoholijoobes M.T.-le ehmatav ja üllatuslik. Loetud hetkedega oli süüdistatavale mõistetav, et joobeseisundis ta sündmuskohale jääda ei saa, sest see toob endaga kaasa kõikvõimalikke ebameeldivusi õiguskaitseorganitega. Seetõttu püüdis ta sündmuskohalt võimalikult kiiresti lahkuda. Liiklusõnnetuse toimudes seaduskuulekas kaine tavakodanik aga taoliselt ei käitu.
8. Kaitseversiooni kohaselt oli liiklusavarii hetkel süüdistatav kaine. Seda enam on üllatav, et pärast liiklusavariid kainena alkoholi joomist alustav inimene ei mäleta täpsemalt millist marki alkoholi ta jõi, kui suurest pudelist jõi, kui palju pudelis alkoholi oli ja kui palju sinna pärast tema joomist alkoholi jäi.
9. Maakohtus esitatud küsimusele, miks ta ei puhunud patrullpolitseiniku poolt esitatud indikaatorvahendisse, vastas süüdistatav segasevõitu ja mitteveenva selgitusega, et no sest ma sain aru, et kui mina oma kodus võtan napsu, siis ma ei pea puhuma. Et ma nagu ärritusin selle peale. (Ko To 1.kd, tl 47)
10. Maakohus on näidanud ajaliselt 22.03.2018 alates kella 17.35-st kuni kella 18.37-ni süüdistatavaga puutumuses olevad tegevused. Nende ajavahemike puhul ei sobitu kogutud tõendusteabe ja elulise usutavuse kriteeriume jälgides M.T. poolt pärast avariid alkoholi tarvitamine tuvastatud suures koguses. Seda asjaolu kinnitab 05.07.2018 koostatud arstlik kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 18ELÕX0063, milles on ekspert andnud arvamuse, et ei ole võimalik, et M.T. manustas 22.03.2018 peale kella 17.30 tema ütlustes fikseeritud koguses ja kanguses alkoholi, vaid ta pidi olema alkoholijoobes juba sõiduki juhtimise ajal (tõendite toimik, tl 22-27). Oma seisukoha juurde on ekspert M. Tõnisson jäänud maakohtus toimunud küsitlemise ajal.
11. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et kell 17.52 on joobe tunnustena tuvastatud muuhulgas silmade punetus, väikesed pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, kerged koordinatsioonihäired, rahutus. 9
12. Toksikoloogiaekspert on kinnitanud, et kell 17.37-17.52 tarvitatud suure koguse alkoholi puhul oleks joobetunnuste süvenemine olnud selline, et vereproovi võtmine kell 18.08 oleks olnud juba oluliselt häiritud, isiku seisund oleks olnud lähedal eluohtlikule ja haiglast omal jalal lahkumine kell 18.37 poleks tõenäolisel võimalik olnud. Eksperdi hinnangul oleks sellekohane informatsioon meedikute poolt kindlasti fikseeritud, seda aga tehtud pole. Samas on ekspert selgitanud maakohtus, et isegi kui inimene on päev aega söömata ja tarvitab alkoholi tühja kõhuga, siis kõigepealt jääb alkohol maos pidama ja seejärel hakkab vaikselt imenduma, mis võtab aega. Seega ei ole nii, et kui inimene alkoholi joob, siis ta on kohe joobes. Kangel alkoholil pärsib imendumist asjaolu, et alkohol tekitab korraks sellise kaitsva kihi makku ning see asjaolu ei lase alkoholil kohe imenduma hakata ja see võta pisut aega. Ekspert on selgitanud, et põhimõtteliselt inimene, kes joob ennast kiiresti raskesse joobesse, peaks vajama meditsiini abi. Käesolevas asjas on süüdistatav juba kell 18.37 lahkunud EMOst heas seisundis, lihtsalt tõusnud püsti ja kõndinud minema. (Ko To
13. kd, tl 43-44 pöördel)
14. Lugedes tuvastatuks et M.T. oli sõidukijuhtimise ajal alkoholijoobes, tugines maakohus muuhulgas põhjendatult tunnistaja H.A. ütlustele. Apellatsioonis leitakse, et maakohus pole H.A. ütlustele pööranud vajalikku tähelepanu. Kolleegium sellega ei nõustu. Kohus pole detailsemalt analüüsinud ütlusi, mis ei oma asjas tähelepanu, aga need asjaolud, mis tõendavad süüdistust, on välja toodud. Nii maakohtus antud ütlustes kui telefonikõnes häirekeskusele on H.A. väljendanud arvamust, et liiklusõnnetuse põhjustaja oli alkoholijoobes. Tunnistaja telefonikõne esimesed sõnad vahetult sündmuskohal on, et üks auto on avarii teinud ja ilmselt on juht joobes, üritab ära sõita. (tõendite toimik tl 5-9, 11) Maakohtus on H.A. täpsustanud, et kui tema auto juurde jõudis, siis lõpetas sõidukijuht kõvema gaasiandmise ja katsed sündmuskohalt ära sõita ning lülitas mootori välja (Ko To
15. kd, tl 40). Tõepoolest, tunnistaja H.A. pole täie veendumusega saanud kinnitada süüdistataval liiklusõnnetuse toimumise ajal alkoholijoobe olemasolu, kuid tema ütlusi tuleb hinnata koos teiste M.T. süüd kinnitavate tõenditega. Tunnistaja on muuhulgas kirjeldanud kuidas süüdistatav püüdis pärast liiklusavariid sõidukiga sündmuskohalt ära sõita. Nähes, et see ei õnnestu ja kohale oli ilmunud juba võimalik tunnistaja (H.A. ), lahkus süüdistatav avariipaigast kiiresti jalgsi.
16. Kaitsja arvates on asjas palju kahtlusi, mida kohus ei lahendanud süüdistatava kasuks. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest maakohus on kahtlusi ja kaitseväiteid otsuses analüüsinud ning need ümber lükanud. Kui süüdistatav otsustab asjas tõele mittevastavaid ütlusi anda, esineb asjas paratamatult mõningaid vastuolusid ja süüdistatavale oleks kasulikum, et neid rohkem esineks. Selliseid lahendamata kahtlusi ja olulisi vastuolusid, millised seaks küsimärgi alla M.T. süü, kolleegium aga käesolevas asjas ei tuvastanud. Maakohtus esitatud kaitseväited korduvad apellatsioonis, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks nendele enam kõiges vastata. Maakohtu sellekohased põhistused on arusaadavad ja siseveendumuse kujunemine seeläbi jälgitav. Seega etteheiteid kohtuliku uurimise ühekülgsusele ja puudustele pole tõsiseltvõetavad.
17. Maakohus on seega põhjendatult järeldanud, et ekspertiisiakti, eksperdi ütluste, joobeseisundile viitavate tunnuste tuvastamise protokolli ja süüdistatava patsiendikaardiga on ümber lükatud süüdistatava kaitseversioon, et alkoholi tarbis ta alles pärast liiklusõnnetust (peale 17.30).
18. Kaitsja apellatsiooni kohaselt tuleks kohtul uskuda versiooni, mille kohaselt süüdistatava näol on tegemist kriminaalpolitseis ja päästeametis töötanud isikuga, kellel pole kunagi 10 alkoholiprobleeme esinenud, ometigi 22.03.2018 õhtupoolikul pärast liiklusavarii põhjustamist, nähes, et sõidukit ei õnnestu kraavist teele tagasi saada, lahkub M.T. viivitamatult sündmuskohalt ja esimese asjana läheb leiab endale sellises koguses alkoholi, millest kiiruga endale raske joobe tekitab. Kolleegiumi arvates on üsna tihti esinev joobes sõidukijuhi käitumismudel aga see, kui politseitöötaja palub isikul indikaatorvahendisse puhuda, isik (käesoleval juhul M.T. ) keeldub sellest, samuti keeldub õiguste selgitamisele ja protokollile alla kirjutamast ning soovib vere ekspertiisi, et sellega aega võita. Samas on politseitöötajate poolt juba tuvastatud välised joobetunnused: silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, koordinatsioonihäired, rahutus, äritumine. (tõendite toimik tl 12) Kell 18.08 Rakvere Haiglas võetud vereproovis tuvastatakse etanoolisisaldus veres 2,60 +/0.06 mg/g kohta (uuringuakt nr 419T, tõendite toimik tl 13). Kell 18.37 lahkus süüdistatav haiglast arsti soovitusi arvesse võtmata.
19. Kolleegium leiab, et kõiki tõendeid kogumis hinnates on maakohus õieti tuvastanud, et välistatud on võimalus, mille kohaselt M.T. tarvitas alkoholi pärast liiklusavarii toimumist. III
20. Apellatsioonis leitakse, et maakohus on karistuse mõistmisel valesti kohaldanud materiaalõigust süüdistatavale käitumiskontrolli kohaldamisel. Kaitsja ei nõustu süüdistatavale käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määratud kohustusega alluda käitumiskontrolli ajal alkoholismivastasele ravile. Kolleegium leiab, et selles osas väärib apellatsioon tähelepanu.
21. Kaitsja rõhutab, et KarS § 75 lg 2 p 5 kohustuse määramine on võimalik ainult isiku eelneval nõusolekul. Siinkohal kolleegium nõustub kaitsjaga, et M.T. ei ole kohtumenetluses selgesõnaliselt sellist nõusolekut avaldanud ja taolist kohustust määrates on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Nimelt sätestab KarS § 75 lg 2 p 5, et süüdlane on kohustatud alluma ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
22. Maakohtus on prokurör küsinud süüdistatava käest, kas ta on nõus minema alkoholi ravile. M.T. on seepeale vastanud, et noh kui see võimalus oleks välja pakutud, siis küll. Küsimusele, mida teil ravida on vaja, kas teil on probleem, vastas süüdistatav, et no eks ma aeg-ajalt napsitan jah. Süüdistatav on selgitanud, et kuna isiklik elu läks tal keeruliseks, siis hakkas alkoholi tarvitamine sagenema, hakkas sealt töölt vabu päevi võtma aeg-ajalt ja nii ta läks. (Ko To
23. kd, tl 50)
24. Rohkem midagi sisukohast ravile mineku võimaliku nõusoleku küsimuses kolleegium asja materjalidest ei tuvastanud. Eelnenu jääb aga ringkonnakohtu arvates ebamääraseks ja üldsõnaliseks. M.T. enda selgelt väljendatud soovi või kirjalikku nõusolekut alkoholismivastasele ravile mineku osas pole. Maakohtu otsuse karistuse mõistmist puudutavas motiivide osas pole samuti nõusolekule osundatud. Seega KarS § 75 lg 2 p 5 kohustuse määramise osas tuleb maakohtu otsus tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu.
25. Süüdistatavale määratud ülejäänud käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustustega ringkonnakohus nõustub ja ei pea selles osas vajalikuks maakohtu karistuse mõistmise põhjendusi korrata. Apellatsioon ei sisalda selles osas mingeid kaalukaid asjaolusid. 11 IV
26. Kaitsja T. Laanemaa on esitanud koos apellatsiooniga ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu 6 tunni ulatuses kohtuotsusega tutvumise, analüüsi ja apellatsiooni koostamise eest summas 388,80 eurot, sh käibemaks 64,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus teostatud tööde eest on põhjendatud ja ajakulu mõistlik, kuna apellatsiooni motiveeriv osas sisaldub 5-l lehel ning seega tasutaotlus kuulub rahuldamisele. Kolleegium tühistab maakohtu otsuse osaliselt KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel ja seega peab põhjendatuks KrMS § 185 lg-st 1 tulenevalt 1/3 kaitsja õigusabikuludest jätta riigi kanda. Siinjuures arvestab ringkonnakohus, et apellatsiooni põhitaotluseks oli süüdistatava õigeksmõistmine, karistuse mõistmisega seonduv oli aga teisejärguline ja kaitsja apellatsiooni argumendid põhjendatud seega vaid osaliselt. Seega kaitsja õigusabikulust 129,60 eurot kannab riik. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 1 alusel tuleb M.T.-l hüvitada kaitsja T. Laanemaa kaitsjatasu 2/3 ulatuses, s.o 259.20 eurot. V
27. Tulenevalt eeltoodust ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu
28. septembri 2019 otsuse osaliselt karistuse mõistmise osas, s.

§ 75

lg 2 p 5 alusel M.T.-le määratud kohustuses alluda käitumiskontrolli ajal alkoholismivastasele ravile. Muus osas jääb kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Tiit Lõhmus Mati Kartau (allkirjastatud digitaalselt) 12 Aarne Sarjas