Obsah (12)

§ 407§ 444§ 415§ 173§ 174§ 163§ 4842§ 172§ 175§ 177§ 178§ 468

2-24-116197 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2024, Haapsalu Kohtunik Addis Tammiku Kohtujurist Kaja Aljama Tsiviilasja num

) § 444 lg 3). Tagaseljaotsuse eelduste olemasolu kohta vaata allpool määruse p 6 jj. Õiguslikult põhjendamata osas jätab kohus siin toodud põhjendustel hagi rahuldamata (

§ 407lg 6).

Ühtlasi määrab kohus siinses asjas kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse.

1. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude sissenõudmiskulude väljamõistmiseks. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist pärast lepingu lõpetamist kokku 25 eurot VÕS § 113 2 lg 2 p 1 alusel (vt ka määruse p 2). Viidatud säte ei anna iseseisvat alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist. Õiguskirjanduse kohaselt ei ole tegu lihtsalt seadustatud hinnakirjaga. Hageja pole kulu tekkimise kohta asjaolusid ega tõendeid esitanud. Seega tuleb võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jätta rahuldamata.
2. Kohus märgib, et muus osas on hagi õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul lepingu tühisuse alused puuduvad. KOHTUOTSUSE SELGITUSED
3. Maakohus võttis hagi
4. juuli 2024 määrusega menetlusse. Hagimaterjalid koos vastamiskohutusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu
5. augustil
6. Kostja oli kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul kohtudokumentide kättetoimetamisest alates, seega kostja kirjaliku vastuse tähtpäev saabus
7. septembril
8. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks. Kostjat hoiatati, et hagile vastamata jätmise korral võib teha tema suhtes tagaseljaotsuse.
9. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu

1. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
2. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral resolutsioonis rahuldatud ulatuses õiguslikult põhjendatud. 9. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta 3 2-24-116197 tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud 10. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

Arvestades haginõuete rahuldamise ulatust (91,94%) jäävad menetluskulud nimetatud ulatuses kostja kanda ja 8,06% ulatuses hageja kanda (

§ 163lg 1 ).

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 140 eurot (65 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja 75 eurot täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamisel), maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 20 eurot ning õigusabiteenuse kulu summas 427 eurot (ajakuluga 3,5 tundi tunnihinnaga 122 eurot/tund, koos käibemaksuga). Samuti palus hageja mõista kostjalt välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt sisaldab hagejale osutatud õigusabi dokumentide komplekteerimist ja analüüsi, hagiavalduse koostamist ja esitamist. Riigilõiv summas 140 eurot on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

§ 4842

kohaselt hüvitatakse avaldajale maksekäsu kiirmenetluses lisaks tasutud riigilõivule ka 20 eurot menetluskulude eest.

§ 172

lg 9 kolmas lause sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada hüvitist maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Põhjendamatu on osaliselt lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg kokku 3,5 tundi (

§ 175lg 1).

Kohus ei pea põhjendatuks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1,5 tundi. Tegemist on hagi liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete puhul ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades, et antud asjas ei olnud tegemist keerulise vaidlusega, samuti hagiavalduse mahtu ja sisu, hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega, asi lahendatakse eelmenetluses tagaseljaotsusega, ei saa kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu olla põhjendatud rohkem kui 1,5 tunni 4 2-24-116197 eest tunnihinnaga 122 eurot (koos käibemaksuga). Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

§ 174

lg 10 järgi peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kokku on hageja menetluskulud 343 eurot (=140 eurot riigilõiv + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses avaldaja menetluskulu katteks + õigusabi kulu 183 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest 91,94%, s.o 315,35 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid, siis ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (

§ 177lg 4).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178

lg 1 ja 2) 11.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Addis Tammiku kohtunik 5