← Eesti

3-23-792/7

Obsah (6)§ 34§ 119§ 28§ 2§ 21§ 1191

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Otsuse tegemise aeg ja koht 21.09.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-792 Haldusasi N.W kaebus tühistada Viimsi Vall

) § 117 lg 1 alusel Keskkonnaametile esitatud 2016-2018 jäätmeteatistes märgitud materjale 3 (betoon ja tellised), millised aruanded on kohtule esitatud. Ühtlasi on alusetu jäätmeloa puudumise esitamine ettekirjutuse alusena, kuivõrd betooni ja telliste ladustamine taaskasutamise otstarbel ei vaja määruse nr 21 kohaselt keskkonnaluba, mida kaebaja on samuti 10.02.2023 kirjas vallavalitsusele selgitanud ja millega vallavalitsus on ka nõustunud. Ka muud ettekirjutuses esitatud asjaolud ei ole õiguslikult ettekirjutuse tegemise aluseks või ei ole vallavalitsus seda põhjendanud, mis on samuti ettekirjutuse õigusvastasuse alus. Ettekirjutus piirab alusetult kaebaja õigust omal maal taaskasutatavat ehitusmaterjali ladustada.

  1. Viimsi valla (edaspidi ka vastustaja) põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Vaidlustatud ettekirjutus on põhjendatud piisava põhjalikkusega kõikides selle põhjendamist vajavates osades (õiguslikud alused, sunniraha suurus, tähtaeg jne) ja keskmine mõistlik inimene peaks saama aru ettekirjutuse põhjendustest. Ettekirjutuses on kaalutlusõigust teostatud, ei ole ületatud selle piire, ega lähtutud asjakohatutest kaalutlustest. Lisaks ettekirjutuses märgitule selgitab vastustaja, et asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid - ei ole lubatud Eestis taaskasutusele võtta. Jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja üle anda kõrvaldamiseks sellekohase keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele. Arvestades, et pole teada prügihunnikute täpne koostis ja vallal puuduvad vastava teadmise saamiseks õigused ning vahendid, on õigustatud ettekirjutuse andmine ka juhul, kui jäätmeid soovitakse taaskasutada. Jäätmed tuleb eelnevalt sorteerida ning ohtlikke jäätmeid ei ole lubatud pinnasesse paigutada. Vaidlust ei saa olla selles osas, et kaebaja oli ettekirjutuse andmise menetlusse nõuetekohaselt kaasatud, seda kahel korral. Vastavad tõendid on kaebaja ise menetlusse esitanud. Viimsi aleviku näol on tegemist hea arhitektuuriga ühtselt kujundatud ja hästi heakorrastatud piirkonnaga, millega võrreldes torkab Heldripõllu kinnistu silma oma hooldamatuse ja jäätmehunnikutega, mis loob olukorra, kus isikud hakkavad kinnistule, mis ei ole heakorrastatud, juurde tooma (ongi juba toonud) omalt poolt prahti ja biojäätmeid (niidetud muru, oksad, kännud). Kuivõrd kinnistu heakord ei vasta piirkonna üldisele heakorrastatuse tasemele, tegemist on jäätmetega ja jäätmekäitlusluba kinnistu omanikul ei ole ning maatulundusmaal ei ole lubatud jäätmeid koguda, siis tuleb kinnistu omanikul need kinnistult ära transportida ja nõuetekohaselt utiliseerida. Jäätmeid võib ladustada enne taaskasutamist kuni kolm aastat ja enne kõrvaldamist ühe aasta. Heldripõllu kinnistul on ladustatud jäätmeid nähtuvalt Maa-ameti kaardirakendusest juba kindlasti alates
  2. aastast. Selline jäätmete maha paneku koht kvalifitseerub

§ 34lgst 1 tulenevalt prügilaks.

Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete ladustamiseks kauem, kui aasta vältel. Viimsi valla heakorra eeskirja kohaselt kohustub kinnistu omanik või valdaja hoidma korras oma kinnistu ning rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. Keelatud on risustada jäätmetega selleks mitte ettenähtud kohti. Kinnistu reostamisel või risustamisel on risustaja kohustatud selle puhastama. Kui risustajat ei ole võimalik kindlaks teha, peab kinnistu korrastama selle omanik. Omaniku kohustuseks on tagada talle kuuluva kinnistu heakord ja kohaliku omavalitsuse (KOV) kohustus on tagada heakord valla territooriumil. Viimsi vallas on teadaolevalt probleemid joogivee tagamisega. Viimasel kümnendil on kinnisvaraarendusi liialt soodustatud. Samal ajal ei ole piisavalt tegeletud taristuga, et tagada põuastel suvedel piisav veevarustus. Viimsi Vallavalitsus on tellinud veeressursside eksperthinnangu projekti, mille kohaselt ei ole tulevikus Heldripõllu arenduseks ressurssi ette 4 näha. Koostamisel on ka uus Viimsi valla üldplaneering ning ei ole teada, millised on planeeritavad suunad Heldripõllu kinnistu osas mõne aasta pärast. Vaidlustatud ettekirjutuse adressaadil ei ole õigust ilma ehitusloa saanud projektita ehitusjäätmeid kasutada. Kas kunagi ettekirjutuse adressaadile kuuluvale kinnistule üldse ehitusõigus antakse, ei ole täna teada. Seega tulenevalt määrusest nr 21 ei ole ettekirjutuse adressaadil küll enam tarvis jäätmeluba, kuid ta on kohustatud jäätmeid ladustama selleks kohandatud laoplatsil, milleks Heldripõllu kinnistu ei kvalifitseeru. Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetele on ettekirjutuse andja juba viidanud varasemas ärakuulamise kaalutluses. Ettekirjutuse andmise aluseks ei ole pelgalt keskkonnaloa puudumine, vaid kinnistu heakord ja võimalike ohtlike jäätmete olemasolu. Võib nõustuda, et jäätmehunnikute pealt on eemaldatud eterniittahvlid, kuid vallale ei ole teada, millised jäätmed sisalduvad hunnikute sees, kuna tegemist on sorteerimata jäätmetega. Vallal puudub info selle kohta, et oleks hiljuti taotletud lube teede rajamiseks, mille alusmaterjalina saaks kasutada ladustatud jäätmeid. Nagu eespool viidatud, ei ole teada, et nimetatud kinnistule ehitusõigus veeressursi puudumise tõttu antakse ning isegi juhul, kui uue üldplaneeringu kehtestamisel ja veeressursi täienemisel ca 5 aasta pärast see juhtub, siis ei ole ikkagi õigustatud jäätmete ladustamine reeglite vastaselt ja heakorra eeskirja eiravalt. Siinkohal ei oma tähtsust, kas tegemist on erakinnistuga – heakorra eeskiri ja jäätmehoolduseeskiri kehtivad Viimsi valla territooriumil kõigi suhtes eranditult. Seega ei ole eraomanikul tekkinud õigust oma kinnistul toimetada heakorra eeskirja ja jäätmehoolduseeskirja nõudeid eirates. KOHTU PÕHJENDUSED 9. Vastustaja heidab kaebajale ette peaasjalikult pinnase- ja ehitusjäätmete loata ladestamist ja sellest tulenevalt

, Viimsi valla heakorra eeskirja ja Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumist.

§ 119

lg 1 kohaselt on KOV-l või asutusel riikliku järelevalve teostamise õigus

-s kehtestatud nõuete täitmise üle. Kohalik omavalitsuse üksus või asutus on korrakaitseorganiks korrakaitseseaduse (KorS) § 6 lg 1 kohaselt, sest kohaliku omavalituse üksusele või asutusele on antud volitus riikliku järelevalve teostamiseks

-s sätestatud nõuete täitmise üle. KorS § 28 lg 1 annab korrakaitseorganile õiguse ohu või korrarikkumise korral panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda KorS § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul.

§ 28

lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule, sama paragrahvi lõike 7 kohaselt võib jäätmeid ladustada enne taaskasutamist kuni kolm aastat ja enne kõrvaldamist ühe aasta.

§ 28

lg 7 lisamist põhjendati sellega, et vältida tuleb olukordi, kus kogutud jäätmed ladustatakse pikema aja jooksul, mille vältel jäätmete kvaliteet ning ringlussevõtu potentsiaal keskkonna mõjul muutub halvemaks. Seetõttu pidas seadusandja oluliseks sätestada põhimõtte, et jäätmeid tohib enne nende taaskasutamist ladustada kuni kolm aastat, pärast mida peab isik jäätmed suunama taaskasutusse. Kui jäätmete ladustamiseks enne nende taaskasutamist või kõrvaldamist on väljastatud keskkonnakaitseluba, tohib jäätmeid ladustada keskkonnakaitseloas märgitud aja vältel. Kui jäätmeid hoitakse kauem, käsitatakse selliseid kohti prügilatena prügiladirektiivi artikli 2 punkti g ja

§ 34

kohaselt (Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu, Riigikogu XIV koosseis, 190 SE, seletuskiri, lk 18).

§ 2

lg 1 sätestab, et jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle 5 kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 21.12.2016 otsuse nr 3-1-1-94-16 p-des 11 ja 12 selgitanud, et jäätmete mõiste sisustamisel on olulised valdajast lähtuvad objektiivsed ja subjektiivsed asjaolud. Lugemaks vallasasja jäätmeks, on oluline arvestada nii seda, mida valdaja vallasasjaga teeb, kui ka seda, mida ta kavatseb vallasasjaga teha. Kui valdaja on vallasasja ära visanud (

§ 2

lg 1 esimene alternatiiv), tuleb vallasasja käsitada jäätmetena ilma lisatingimusteta. Samuti on jäätmetega tegemist vallasasja puhul, mida valdaja kavatseb ära visata (

§ 2

lg 1 teine alternatiiv).

§ 2

lg-s 1 sätestatud kolmandat alternatiivi (on kohustatud vallasasja ära viskama) on võimalik sisustada kehtivas õiguses sisalduvate kohustus- ja keelunormide kaudu. Jäätmete mõiste sisustamisel ei ole vallasasja kasutuskõlblikkusel määravat tähtsust. Euroopa Kohus on selgitanud, et jäätmete mõiste võib hõlmata ka kaubandusliku väärtusega aineid ja esemeid, mida võib majanduslikult taaskasutada (

  1. detsembri
  2. a otsus liidetud kohtuasjas nr C-241/12 ja C-242/12, p 50). Ka see, et asja on võimalik ilma töötlemata turustada ja et asjal on sarnase tootega võrreldav turuväärtus, ei välista selle asja käsitamist jäätmena (samas, p 49). Vastustaja on ettekirjutuses välja toonud, et kaebaja on ladustanud pinnase- ja ehitusjäätmeid, ladustatud on ka asbesti sisaldavat eterniiti ja teadmata on, kas kuhjade sees võib olla teisigi ohtlikke jäätmeid. Kaebaja seisukohast on ladustatud ehitusmaterjali ning mainitud eterniit ära viidud ja jäätmekäitlejale üle antud.

§ 21

lg 1 sätestab, et jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need on läbinud ringlussevõtu või muu taaskasutamistoimingu ning vastavad üheaegselt järgmistele tingimustele: 1) asja hakatakse kasutama tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil; 2) asjal on turg või asja järele on nõudlus; 3) asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja tootestandarditele; 4) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele; 5) asi vastab Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), artikli 6 lõike 2 alusel rakendusaktiga või

21 lõike 2 alusel kehtestatud kriteeriumidele, mis on loodud käesoleva lõike punktide 1–4 ühetaoliseks kohaldamiseks teatava jäätmeliigi lakkamise kohta, või on nende puudumise korral kohaldatud käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud erandit. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, kui puudub

§ 2

1 lõike 1 punktis 5 nimetatud Euroopa Komisjoni rakendusakt, võib valdkonna eest vastutav minister

§ 21

lõike 1 punktides 1– 4 sätestatud tingimuste ühetaoliseks kohaldamiseks kehtestada määrusega kriteeriumid teatava jäätmeliigi jäätmeteks oleku lakkamise kohta. Lg 31 kohaselt, kui puudub

§ 21

lõike 1 punktis 5 nimetatud Euroopa Komisjoni rakendusakt või

§ 2

1 lõike 2 alusel ei ole kriteeriume kehtestatud, võib Keskkonnaamet keskkonnakaitseloa andmise menetluse käigus üksikjuhtumi põhjal otsustada, kas jäätmeloa või kompleksloa taotluses märgitud jäätmed on lakanud olemast jäätmed

§ 21

lõike 1 punktides 1–4 sätestatud tingimuste kohaselt, võttes vajaduse korral arvesse

§ 21 lõikes 3 sätestatud nõudeid.

Taaskasutamistoiming, mille järel jäätmed on lakanud olemast jäätmed, peab olema määratud taaskasutamistoimingut läbi viinud ettevõtja keskkonnakaitseloas. Keskkonnakaitseluba

tähenduses on jäätmeluba, keskkonnakompleksluba ja jäätmekäitleja registreering. Kaebaja omas jäätmekäitleja registreeringut aastatel 2016 kuni 2020, mille kohaselt oli kaebajal õigus betooni (17 01 01) ja telliste (17 01 02) mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine. Kaebajale jäätmekäitleja registreeringu andmisel ajal kehtinud määruse nr 21 lisa 1 kohaselt on betooni ja telliste taaskasutamise või kõrvaldamise nõudeks nende taaskasutamine teede ehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel (R5m). Antud juhul lõppes kaebaja jäätmekäitleja registreering ära aastal 2020 6 ehk kaebaja oleks pidanud betooni ja tellised selleks ajaks taaskasutama. Kuna kaebaja ei olnud betooni ja telliseid selleks ajaks taaskasutanud vaid on need ladustanud, ei ole tegemist olukorraga, kus jäätmed oleks taaskasutatud selliselt, et nad oleksid lakanud olemast jäätmed. Kuna kaebajal ei õnnestunud betooni ja telliseid taaskasutada, oleks kaebaja pidanud taotlema uue keskkonnakaitseloa jäätmete taaskasutuseks või selle raames taotlema Keskkonnaametilt

§ 21

lg 31 kohaselt hinnangut, kas registreeringu alusel kogutud ja ladustatud jäätmete puhul on tegemist jätkuvalt jäätmetega. Antud juhul Keskkonnaamet sellist hinnangut andnud ei ole. Kaebaja on ka kaudselt ise tunnistanud, et Heldripõllu kinnistul asuvad jäätmed. Nimelt on kaebaja 13.07.2022 esitanud Keskkonnaametile taotluse jäätmekäitleja registreerimiseks, et kasutada betooni, betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* ja mineraalijäätmeid Heldripõllu kinnistu tagasitäiteks. Keskkonnaamet on 16.08.2022 antud vastuses nr DM-120731-5 jätnud taotluse läbi vaatamata, selgitades muu hulgas, et kaebajal ei ole õigust jäätmete ladustamiseks ja taaskasutamiseks aadressil Heldripõllu (katastritunnus 89001:010:2365), Viimsi alevik, Viimsi vald, Harju maakond. Kaebajal puudub jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba, vastustaja selgituste kohaselt puudub kaebajal kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekt ja ehitusluba või heakorraplaan ja kaebaja ei ole ka veenvalt selgitanud, et ladustatud oleks materjali, mis vastaks ehitusmaterjali nõuetele, millest võiks omakorda järeldada, et tegemist on toodete, mitte jäätmetega.

  1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks muu hulgas korraldada vallas või linnas heakorda. KOKS § 22 lg 1 p 361 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogul õigus kehtestada heakorra tagamiseks heakorraeeskirju ja KOKS § 36 lg 2 ja 3 kohaselt kehtestada heakorraeeskirjade täimiseks ja heakorra tagamiseks erinevaid koormisi. Viimsi vallal on kehtiv heakorraeeskiri (Viimsi Vallavolikogu 20.06.2017 määrus nr 40, RT IV, 25.11.2022, 8). Kehtiva valla üldplaneeringu järgi ümbritseb Heldripõllu kinnistut väikeelamumaa juhtfunktsiooniga ala, Heldripõllu juhtfunktsiooniks on põllumajandusmaa ning vahetus läheduses asub ka Mäealuse maastikukaitseala. Kohtule ei selgu, et vastustaja oleks kasutanud viiteid heakorra eeskirjale alusetult, sest ilma loata jäätmete ladustamine kinnistul ei ole heakorra eeskirjaga kooskõlas.
  2. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 sätestab, et haldusaktiks on muu hulgas ka haldusorgani poolt tehtud ettekirjutus. HMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 4 sätestab kaalutlusõiguse, tuues välja, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohtu hinnangul vastab ettekirjutus üldjoontes õiguspärase haldusakti tunnustele. Käesoleval juhul on tuvastatud, et kaebaja rikub

§ 28lg 1 tulenevat kohustust.

Kuna

-st tulenevate nõuete järgimine kuulub KorS § 4 lg 1 tulenevalt avaliku korra hulka, on

§ 28lg 1 rikkumise näol tegemist korrarikkumisega Kor

S § 5 lg 1 tähenduses. Kaebaja kui kinnistu omanik on käesoleval juhul KorS § 15 lg 1 alusel avaliku korra eest vastutav isik. Seega on kohalikul omavalitsuse üksusel või asutusel korrakaitseorganina pädevus teha kaebajale ettekirjutus. Vastustaja on kohtu hinnangul siiski rikkunud uurimispõhimõtet. HMS § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. HMS § 38 lg 1 sätestab, et haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb 7 kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud.

§ 1191

võib korrakaitseorgan riikliku järelevalve teostamisel muu hulgas seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks kinnisasja läbi vaadata KorS § 51 alusel. Ühtlasi sätestab

§ 119

2 lg 9, et korrakaitseorganil on muu hulgas õigus riikliku järelevalve käigus teha mõõtmisi, võtta proove ja teha või tellida ekspertiise. Vastustaja on ettekirjutuses välja toonud, et jäätmete laiali ajamine ei ole lubatud, sest jäätmed võivad sisaldada ohtlikke jäätmeid. Samas toob vastustaja välja, et ohtlike jäätmete (välja arvatud asbesti sisaldava eterniidi) olemasolu on siiski teadmata. Kohtule ei selgu, et vastustaja oleks eelnimetatud meetmeid kasutades proovinud selgeks teha, kas kuhjad võivad ohtlikke jäätmeid sisaldada või mitte. Siiski ei too uurimispõhimõtte rikkumine kaasa ettekirjutuse tühistamise vajadust. Ettekirjutus on tehtud pinnase ja ehitusjäätmete koristamiseks ja utiliseerimiseks, tagamaks heakord. Kaebajal ei ole eelnimetatud jäätmete ladustamiseks luba, mistõttu tuleb need koristada ja utiliseerida.

§ 28

lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Vaidlustatud ettekirjutuse alusel ei ole kaebajal vaja ilmtingimata jäätmed üle anda selleks õigust omavale isikule, vaid kaebajal on võimalus ka taotleda luba jäätmete taaskasutuseks või nende ringlussevõtuks. Võimalik ohtlike jäämete olemasolu ei takista ettekirjutust täitmast, pealegi jäätmete utiliseerimise käigus ohtlike jäätmete avastamise korral tuleb need samuti nõuetekohaselt käidelda või anda üle selleks õigust omavale isikule. Ärakuulamisõigust rikutud ei ole. Kaebajale on ettekirjutuse eelnõu saadetud kahel korral, eelnõust oli võimalik tuvastada ettekirjutuse kaalutlused ja kaebajal oli võimalik esitada vastuväiteid. 12. Kokkuvõtvalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot, mis jääb kaebaja kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.