← Eesti

3-24-2399/4

Obsah (6)§ 37§ 120§ 121§ 47§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2399 Määruse kuupäev 6. september 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi M.L kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. M.L esitas
  2. augustil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema tervise kahjustamisega. Kaebuse kohaselt ei võimaldanud Viru Vangla kaebajale haiglasse uuringutele väljaviimist ilma, et oleks kohaldatud ohjeldusmeetmeid. Viru Vangla avavanglas karistust kandes tuli kaebajal ajavahemikul
  3. november 2023 kuni
  4. jaanuar 2024 pöörduda tugevate kõhuvalude tõttu korduvalt erakorralise meditsiini osakonda. Kaebaja käis uuringutel, kuid valude põhjust ei tuvastatud. Kui kaebaja paigutati ümber kinnisesse vanglasse, oli tal vaja veel uuringutel käia, kuid ohjeldusmeetmete kohaldamise tingimuse tõttu pidi ta väljasõidust loobuma. Kaebaja arvates ei oleks käeraudade kasutamise tõttu olnud võimalik uuringuid teha. Kaebaja leiab, et vangla riivas tema väärikust ja seadis ta eluaegsete kinnipeetavatega ebavõrdsesse olukorda – 3-24-2399 nende suhtes oleks selline kohtlemine põhjendatud. Kaebajal vangla õigusvastase tegevuse tõttu tekkisid kõhuvalud ja ta nõuab hüvitist summas 10 000 eurot. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja
  5. juuli 2024 sarnastel asjaoludel vanglale kahjunõude sellise erinevusega, et nõudis vabanemisel kahju hüvitamist summas 3000 eurot. Vangla jättis tema kahjunõude rahuldamata, mistõttu nõuab ta kaebusega suuremas summas hüvitist. Kaebaja ei lisanud kaebusele kohtueelse menetluse dokumente. Ühtlasi taotleb kaebaja riigi õigusabi määramist, sest tal puudub elukoht ja ta ei saa vabaduses viibides iseseisvalt oma õigusi kaitsta. Riigi õigusabi andmisel saaks ta menetluses osaleda. Lisaks leiab ta, et asjas esineb tungiv avalik huvi.
  6. Kohus tegi
  7. augustil 2024 Viru Vanglale kohtunõude, paludes esitada kohtule kohtueelse menetluse materjalid. Vangla teatas
  8. augusti
  9. a vastusega kohtunõudele, et M.L ei ole esitanud
  10. juulil 2024 vanglale kahjunõuet seoses ohjeldusmeetmete kasutamisega, mistõttu ei ole vanglal võimalik kohtunõuet täita. KOHTU SEISUKOHT
  11. Kohus mõistab, et kaebaja tahe on esitada kohtule hüvitamiskaebus tema tervise kahjustamise eest hüvitise väljamõistmiseks (

§ 37lg 2 p 4).

4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 5. Kaebaja esitatud hüvitamiskaebus kuulub

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastamisele. Vangistusseaduse (Vang

S) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. Kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud (

§ 47lg 1).

Kohus tagastab

§ 121

lg 1 p 4 alusel kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangla on kohtule kinnitanud, et kaebaja ei ole kaebuses toodud asjaoludel kohtueelselt vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud. Kuna kaebuses väidetud kahju on tekitatud kinnipeetava ja vangla vahelises suhtes, tuleb kahjunõue VangS § 1 1 lg 8 järgi esmalt esitada vanglale. Kohtueelse menetluse kohustuslikkus ei sõltu isiku staatusest nõude esitamise ajal (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-24-15, p 18). Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus M.L hüvitamiskaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 2 3-24-2399

  1. Kaebaja esitas koos kaebusega riigi õigusabi taotluse enda esindamiseks halduskohtumenetluses, et kaitsta oma õigusi vaidluses vanglaga (RÕS § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks, sest ta on suuteline ise oma õigusi kaitsma. Kohtule teadaolevalt on kaebaja esitanud aastate jooksul hulgaliselt kaebuseid halduskohtule ning on suutnud kaitsta oma õigusi nii kinnipeetavatele kohalduvas kohustuslikus kohtueelses menetluses kui ka halduskohtumenetluses. Seepärast pole kohtul kahtlust, et kaebaja on võimeline kaitsma oma õigusi vaidlustes Viru Vanglaga ka vabaduses viibides. Kinnipeetava vanglast vabanemine ei mõjuta tema esitatud pöördumiste lahendamist vanglas. Vangla käsutuses olevate dokumentide väljastamist saab vajadusel kaebaja ise taotleda vanglalt või taotleda kohtumenetluse käigus, et kohus nõuaks dokumendid vanglalt välja. Riigi õigusabi taotlusest ei nähtu asjaolusid, mis osutaksid riigi õigusabi andmise vajadusele. Kaebus on esitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning asjas ei esine kohtu hinnangul tungivat avalikku huvi. Kaebaja ei ole koos kaebusega esitanud ühtegi tõendit tervisekahju tekkimise kohta. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus M.L taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.
  2. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.