Obsah (14)

§ 637§ 326§ 230§ 232§ 438§ 444§ 405§ 448§ 144§ 163§ 173§ 174§ 138§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-149980 Tsivi

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

§ 637

lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud 1. OK Incure osaühing (OÜ) esitas 12.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 13.12.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 05.01.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 25.01.2024 hagiavalduse, milles palub kohtul mõista välja kostjalt hageja kasuks põhivõlg 1617.83 eurot, intress 188.17 eurot, viivis 143.54 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot, riigilõivu 315 eurot ja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja B OÜ vahel 13.09.2021 sõlmitud laenuleping 2102115419, mille alusel sai kostja laenu 820 eurot ning lisalaenu leping xxxx, millega refinantseeriti eelnevat laenu ning väljastati kostjale laen 973 eurot. Kuna kostja ei tasunud kohaselt graafikujärgseid osamakseid ütles B OÜ lepingu 12.09.2023 üles ning loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et krediidiandaja kontrollis kostja sissetulekute õigsust Eesti Väätpaberi Keskregistrist saadud pensionikonto (EVK) sissemaksete alusel, milles analüüsi tulemusel saadi kostja viimase nelja kuu (mai – august 2021) netosissetulekuks 1043 eurot (lisa 3 vt. rida pensionikonto sissemaksed, EVK väljavõte laenuandja süsteemist). Kohustustes lähtus krediidiandja kostja poolt esitatud andmetest, eeldades andmete õigsust ning tegi päringud avalikesse andmebaasidesse (Taust.ee, Krediidiinfost, Ametlikud Teadaanded). Kostjal puudusid lepingu sõlmimise seisuga mistahes maksehäired ning võlgnevused. Krediidiandja riskihinnangutest ja lepingu sõlmimisel kehtinud krediidiandja kehtestatud sise-eeskirjast lähtuvalt määrati kostja krediidilimiidiks ehk maksevõimeks 125 eurot (keskmine netosissetulek 1043 eurot – finantskohustused 416 eurot - muud minimaalsed kulud 450 eurot – puhver 52 eurot), milles lähtuti järgnevatest andmetest: sisstulek 1043 eurot (lähtuti EVK nelja kuu keskmisest 2 2-23-149980 netosissetulekust); finantskohustused 416 eurot (lähtuti kostja poolt esitatud andmetest); muud minimaalsed kulud 450 eurot (lähtuti kostja poolt esitatud muude kohustuste summast, kuna see oli kõrgem lepingu sõlmimisel kehtinud sise-eeskirjas kehtestatud minimaalsete kulude piirmäärast) puhver 52 eurot (sise-eeskirjast tulenevalt arvestati 5% netosissetulekust ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks). Lisalaenu puhul kontrollis krediidiandaja kostja sissetulekute õigsust Maksu-ja Tolliameti maksuandmete tõendi alusel, milles analüüsi tulemusel saadi kostja viimase nelja kuu (mai – august 2022) netosissetulekuks 1756.30 eurot. Kohustustes lähtus krediidiandja kostja poolt esitatud andmetest, eeldades andmete õigsust ning tegi päringud avalikesse andmebaasidesse (Taust.ee, Krediidiinfost, Ametlikud Teadaanded). Kostjal puudusid lepingu sõlmimise seisuga mistahes maksehäired ning võlgnevused. Krediidiandja riskihinnangutest ja lepingu sõlmimisel kehtinud krediidiandja kehtestatud sise-eeskirjast lähtuvalt määrati kostja krediidilimiidiks ehk maksevõimeks 803 eurot (keskmine netosissetulek 1756.29 eurot – finantskohustused 416 eurot - muud minimaalsed kulud 450 eurot – puhver 87 eurot), milles lähtuti järgnevatest andmetest: sisstulek 1756.29 eurot (lähtuti EMTA nelja kuu keskmisest netosissetulekust); finantskohustused 416 eurot (lähtuti kostja poolt esitatud andmetest); muud minimaalsed kulud 450 eurot (lähtuti kostja poolt esitatud muude kohustuste summast, kuna see oli kõrgem lepingu sõlmimisel kehtinud sise-eeskirjas kehtestatud minimaalsete kulude piirmäärast) puhver 87 eurot (sise-eeskirjast tulenevalt arvestati 5% netosissetulekust ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks). 23.05.2024 jättis kohus hagiavalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 12.06.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja toob välja, et juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt põhivõlg 737.87 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis 32.98 eurot. Kostja tegi lepingu 2102115419 katteks tagasimakseid kokku summas 512.67 eurot, see tähendab täielikult kuni 08.09.2022 osamakse katteks summas 512.60 eurot ja osaliselt see on 0.07 eurot 08.10.2022 osamakse katteks. Seega on laenu põhiosa jääk 08.10.2022 seisuga 307.32 eurot. Arvestades, et lisalaenu lepingu xxxx alusel sai kostja lisalaenu summas 973 eurot, kujuneks lisalaenu lepingu xxxx põhiosa jääk uue tagasimaksegraafiku puhul 1280.33 eurot. Arvestades, et kostja tegi lisalaenu lepingu xxxx katteks tagasimakseid kokku 542.46 eurot, see tähendab tasutud täielikult kuni 28.05.2023 osamakseni so kokku summas 532.17 eurot ning osaliselt 28.06.2023 osamakse katteks so. summas 10.29 eurot, kujuneks lepingu xxxx põhiosa jäägiks 737.87 eurot. Krediidilepingute VÕS § 4034 lg 7 kohane ümberarvestus ei oma mõju lepingute ülesütlemisele, kuivõrd kostja oli ka ümberarvestuse korral võlgnevuses osaliselt 28.06.2023 osamaksega ja täielikult 28.07.2023 ja 28.08.2023 osamakse tasumisega, mis olid krediidilepingu ülesütlemise aluseks, mistõttu krediidileping on siiski kohaselt üles öeldud. Harju Maakohus võttis 17.06.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 17.06.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud

§ 326alusel 01.08.2024.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused 3 2-23-149980 2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232

lg 1 kohaselt.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

§ 444

lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib kohus

§ 444

lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);  leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;  tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);  tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); 4 2-23-149980          lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
2. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses väljatoodud selgituste ja tõenditega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et krediidiandaja kontrollis kostja sissetulekute õigsust Eesti Väätpaberi Keskregistrist saadud pensionikonto (EVK) sissemaksete alusel. Kohustustes lähtus krediidiandja kostja poolt esitatud andmetest, eeldades andmete õigsust ning tegi päringud avalikesse andmebaasidesse (Taust.ee, Krediidiinfost, Ametlikud Teadaanded). Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Laenuandja määras küll puhvri, kuid reaalselt kostja kohustusi ei kontrollitud. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja nõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt on põhivõlg 737.87 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis 32.98 eurot. Kostja tegi lepingu 2102115419 katteks tagasimakseid kokku summas 512.67 eurot, see tähendab täielikult kuni 08.09.2022 osamakse katteks summas 512.60 eurot ja osaliselt see on 0.07 eurot 08.10.2022 osamakse katteks. Seega on laenu põhiosa jääk 08.10.2022 seisuga 307.32 eurot. Arvestades, et lisalaenu lepingu xxxx alusel sai kostja lisalaenu summas 973 eurot, kujuneks lisalaenu lepingu xxxx põhiosa jääk uue tagasimaksegraafiku puhul 1280.33 eurot. Arvestades, et kostja tegi lisalaenu lepingu xxxx katteks tagasimakseid kokku 542.46 eurot, see tähendab 5 2-23-149980 tasutud täielikult kuni 28.05.2023 osamakseni so kokku summas 532.17 eurot ning osaliselt 28.06.2023 osamakse katteks so. summas 10.29 eurot, kujuneks lepingu xxxx põhiosa jäägiks 737.87 eurot. Krediidilepingute VÕS § 4034 lg 7 kohane ümberarvestus ei oma mõju lepingute ülesütlemisele, kuivõrd kostja oli ka ümberarvestuse korral võlgnevuses osaliselt 28.06.2023 osamaksega ja täielikult 28.07.2023 ja 28.08.2023 osamakse tasumisega, mis olid krediidilepingu ülesütlemise aluseks, mistõttu krediidileping on siiski kohaselt üles öeldud.
3. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 737.87 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis 32.98 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 879.96 eurot, intressi 188.17 eurot ja viivise 110.56 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174lg 2).

8. Hageja nõude suurus kokku oli 1999.54 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja põhivõla 737.87 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivise 32.98 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 41%. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jätta 59% ulatuses hageja kanda ning 41% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 315 eurot. Vastavalt

§ 138lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 70.88 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 244.12 eurot, ehk kokku 315 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 315 eurot, millest kostja kanda jääb 41% ehk 129.15 eurot. 6 2-23-149980

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 7