← Eesti

2-22-15223/85

Obsah (7)§ 657§ 662§ 238§ 331§ 478§ 172§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 20.06.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-15223 Tsiviilasi Y.Y avaldus vanemate ü

§ 657lg 1 p 2¹ koostoimes §-ga 659).

Määruskaebus jääb rahuldamata. Menetlusosalised kannavad ise oma menetluskulud, v.a laste esindaja riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda.

  1. Esmalt lahendab ringkonnakohus menetlusosaliste taotlused. 15.
  2. Isa esitas 19.04.2024 täiendavate tõendite taotluse (kriminaalmenetluse alustamise teatis, ohvriabi teenusele suunamise nõusolekuleht, perekooli tunnistus).

§ 662lg 3 alusel võtab ringkonnakohus esitatud dokumendid asja juurde.

15.2. Ema esitas määruskaebuse vastuses ja 17.05.2024 vastuses täiendavate tõendite taotlused (kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis, 13.05.2024 kiri noorema poja saviteraapia kohta, Sotsiaalkindlustusameti 14.05.2024 päring ja 16.05.2024 kiri perehüvitise maksmise lõpetamise kohta).

§ 662lg 3 alusel võtab kohus ka need dokumendid asja juurde.

15.3. Isa esitas 17.05.2024 seisukohtades helifailid ning taotluse vanema poja ja tütre ärakuulamiseks. Helisalvestiste kuulamiseks puudub

§ 238lg 1 p 1 järgi vajadus.

Vaidlust pole, et vanemad üksteist ei usalda ja nende omavahelised suhted on halvad. Samuti jääb

§ 238

lg 1 p 2 alusel rahuldamata laste ärakuulamise taotlus, sest maakohus kuulas vanema poja ja tütre ära 15.12.2023 ning laste praeguste arvamuste kohta nähtub piisvalt teavet eespool p-s 11.1 refereeritud laste esindaja seisukohtadest. 15.4. Isa esitas 31.05.2024 täiendava seisukoha, millele ema vastas 07.06.2024. Neid dokumente ringkonnakohus ei menetle ja tagastab need (

§ 331lg 1).

Dokumendid esitati peale seisukohtade esitamiseks ja neile vastamiseks määratud tähtaja möödumist. Täiendavate seisukohtade menetlemine tooks kaasa asja lahendamise viibimise.

  1. Edasi lahendab ringkonnakohus kaebuse sisuliselt, kontrollides vaidlustatud määrust osas, mille isa vaidlustas, st vanemate ja laste suhtluskorra ajalist jaotust vanemate vahel. 16.
  2. Ekslik on isa arusaam, et vanematel on seadusest tulenevalt eelduslikult õigus nõuda, et lapsed viibiks nende kummagi juures võrdse aja. Vanemate ühine hooldusõigus (PKS § 117) ei tähenda, et neil on lahuselu korral õigus lastega suhelda võrdse aja jooksul. Selline õigus ei tulene ka PKS § 143 lg-st 1, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Lastele ei pea eelduslikult määrama vahelduvat elukohta põhjusel, et isa on valmis ja võimeline vahelduvat elukohta pakkuma (vt RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p 20). Nimetatud eeldus pole kooskõlas PKS § 123 lg 1 põhimõtetega, et lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramisel tuleb lähtuda esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Vanem peab õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja tegutsema heas usus (TsÜS § 138 lg 1, vt RKTKm 30.05.2011, 3-2-1-32-11, p 15). 16.
  3. Asja materjalidest nähtuvalt on vanemate suhted halvad ja nad ei suuda teha koostööd laste eest hoolitsemisel. Maakohus oli mõlema vanema suhtes kriitiline ja märkis, et vanemad teevad üksteisele etteheiteid suutmatuse osas laste eest hoolitseda ning süüdistavad üksteist laste suhtes nii vaimse kui ka füüsilise vägivalla kasutamises. Maakohus järeldas, et 50/50 suhtluskord ei ole laste huvides, sest vanemad on üksteise suhtes vaenulikud ega suuda lapsi puudutavates küsimustes kokku leppida. 16.
  4. Eestkosteasutuse esindaja ja laste esindaja vestlesid nii isa kui ka emaga. Alusetu on isa etteheide, et esindajad on ema poolt mõjutatud. Mõlemad vanemad said esindajatele esitada 10

(12)oma nägemuse parimal viisil laste eest hoolitsemise kohta. Lisaks vestlesid mõlemad esindajad lastega ja arvamuse andmisel arvestasid laste seisukohtadega. Just lastega vestlustest järeldas eestkosteasutuse esindaja, et isa on lastega täiskasvanute teemasid arutanud, mis teeb lapsed ärevaks ja väljendub nende agressiivses käitumises ühe vanema juurest teise juurde minekul. Laste esindaja märkis et isa juurest tulles kasutasid lapsed ebakohaseid väljendeid, mida nad ei osanud selgitada. Ka laste esindaja järeldas, et isa on rääkinud lastega teemadel, mis ei ole eakohased. Esindajate arvamustest järeldub, et isa ei ole suhtluses lastega käitunud alati laste parimaid huve silmas pidades. 16.
  1. Samuti tõid nii laste esindaja kui ka eestkosteasutuse esindaja esile, et kõikides kirjalikes avaldustes suhtub isa emasse halvustavalt. Ka maakohus juhtis isa tähelepanu sellele, et erinevates menetlusdokumentides kasutab isa ema suhtes halvustavat tooni. Maakohus märkis, et laste vaimsele tervisele ei mõju hästi, kui isa pidevalt ema halvustab. Tuginedes laste esindaja ja eestkosteasutuse arvamustele ning isa esitatud menetlusdokumentidele, järeldas maakohus õigesti, et isa huvi on näidata ennast laste silmis paremas valguses ning ta ei mõista, et sellega kahjustab ta laste huve. 16.
  2. Ringkonnakohus märgib, et ka kohtumenetluse ajal ei ole isa käitunud lähtudes laste parimatest huvidest. Nii nähtub Politsei- ja piirivalveameti teatisest kriminaalmenetluse nr 24231750473 alustamata jätmises, et isa pöördus 31.01.2024 politseisse süüdistades ema laste väärkohtlemises. Politsei kriminaalasja ei alustanud, sest esitatud andmete põhjal ei olnud ema laste suhtes kuritegu toime pannud. Isa esitas uue avalduse politseisse 25.03.2024 ning selles asjas kuulati lapsed tunnistajatena üle. Laste esindaja täiendavast selgitusest nähtub, et tütar ei soovinud politseis käimisest rääkida ning vanem poeg oli väga häiritud, et pidi politseis ütlusi andma. Seega pani isa lapsed olukorda, kus nad tundsid ennast väga halvasti. 16.
  3. Kokkuvõtvalt ei anna isa väited alust vaidlustatud määrust tühistada ega muuta. Maakohus tugines vanemate esitatud seisukohtadele, eestkosteasutuse arvamusele, laste esindaja arvamusele ja enda siseveendumusele ning leidis põhjendatult, et laste huvides on suurema osa ajast veeta emaga. Järelduste tegemisel ei rikkunud maakohus oluliselt menetlusnorme ja kohtu põhjendused on jälgitavad. Isa viited mitme aasta eest toimunud sündmustele ei anna alust arvata, et ema ei saa praegu laste eest hoolitsemisega hakkama. Isa ei toonud ema viimase aja käitumises usutavalt esile midagi sellist, mis ohustab laste heaolu või huve. Lisaks avaldasid lapsed, et neile sobib praegune elukorraldus ja nad ei soovi seda muuta. Maakohus viitas ka, et ema on tunnustanud isa ja leidnud, et isa on suuteline laste heaolu tagama. Seega ei suhtu ema isasse taunivalt ja asjatu on isa hirm, et ema võõrandab lapsi isast. 16.
  4. Maakohtu põhjendustest tuleb välja jätta viide nartsissistlikule isiksusehäirele (p 26 viimane lause), sest maakohtu järeldus ei tugine eksperdi arvamusele. See ei mõjuta maakohtu lõppjärelduse õigsust. 16.
  5. Maakohus kuulutas õigesti

§ 478

lg 4 ls 1 alusel vaidlustatud määruse viivitamata täidetavaks, sest praegusel juhul ei esine mingeid erandlikke asjaolusid, mis tingiks määruse täitmise edasilükkamise. Suhtluskord on määratud nädalate kaupa ja selle täitmiseks oli kohane määrata konkreetne alguse kuupäev. 17. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Kulude jaotust isa kaebusega ei vaidlustanud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

§ 172lg 1 ls 1 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Laste esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega. 18.

§ 696lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. 11

(12)(allkirjastatud digitaalselt) 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.