Obsah (6)

§ 217§ 2231§ 223§ 2§ 1§ 48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 30.10.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-9280 Kohtuasi C.O ava

) § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument. Sellise nõude aegumisele kohaldatakse TsÜS § 157 lg 1 sätestatut, milleks on 10 aastat. Kohtutäituri tasud ei aegu automaatselt ega samaaegselt põhinõudega, täituritasude aegunuks tunnistamiseks tuleb võlgnikul esitada kohtutäiturile aegumise avaldus, ning tasuda seadusest tulenevalt 18 eurot aegumise tasu. Võlgnikule on kohtueelselt selgitatud, et tal tuleb tasuda aegumise avalduse läbivaatamise tasu 18 eurot ja avaldaja on kinnitanud, et on sellest nõudest teadlik. Avaldaja ühtegi uut aegumise avaldust esitanud ei ole ega ole teostanud ühtegi makset. Maakohtu määrus ja põhjendused 4. Harju Maakohus jättis 22.11.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt järeldas maakohus toimiku materjalidest, et avaldaja vaidlustab kohtutäituri tegevust, millega nõutakse avaldajalt täitekulusid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks täitekulude sissenõudmist kohtutäituri juures vaidlustanud (

§ 217lg 1).

Sama on kinnitanud ka kohtutäitur kohtule 14.09.2023 esitatud vastuses. Kuivõrd kohtutäitur ei ole teinud otsust, mille peale saaks kaevata, siis puudub avaldajal võimalus esitada kohtusse kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Määruskaebus 5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse ja selle täienduste kohaselt ei ole kohtusse pöördumisel nõude täitmise aegumise tõttu kohustuslik kohtueelne menetlus, st avaldaja ei pea pöörduma esmalt kohtutäituri poole. Lisaks on maakohus jõudnud eksliku järelduseni, et avaldaja soovib vaidlustada kohtutäituri otsust täituritasude suuruse osas. Avaldaja soovib täitemenetluse lõpetamist täituritasude täitmise aegumise tõttu

§ 2231alusel.

Menetluse edasine käik

1. Kohtutäitur määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 2 2-23-9280 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus ei saa saata asja maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks, kuivõrd maakohus on avalduse 14.09.2023 määrusega menetlusse võtnud. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
4. Kolleegiumi hinnangul ei ole käesoleval juhul alust jätta avaldust TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Maakohus järeldas avaldusest, et avaldaja soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust, millega nõutakse avaldajalt täitekulusid. Avaldaja märgib määruskaebuses, et tema eesmärk ei ole olnud täitekulude nõudmise vaidlustamine, vaid avaldaja on esitanud

§ 2231alusel avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu.

Avaldaja märkis 28.06.2023 kohtusse jõudnud avalduses, et tema hinnangul on kohtutäituri tasu nõue aegunud 2018. aastal TsÜS § 157 järgi.

§ 223

1 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg.

§ 2

lg 1 p 16 kohaselt on täitedokumendiks muuhulgas kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu kohta. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on

§ 1lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on sätestatud Ts

ÜS § 157 lg-s 1 (vt RKTKm 02.11.2011, 3-2-1-79-11, p 11). Kohtupraktikas on leitud, et täitemenetluse seadustik sätestab kaks alternatiivset avalduse esitamise viisi täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu.

§ 48

1 võimaldab võlgnikul esitada avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäiturile ning

§ 2231alusel on avaldusega võimalik pöörduda kohtusse.

Avalduse esitamine kohtutäiturile ei ole kohtule avalduse esitamise eeltingimus. Seadusandja eesmärk võimaldada võlgnikul valida kohtutäituri või kohtu poole pöördumise vahel nähtub nii viidatud sätete sõnastusest kui ka täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast (315 SE seletuskiri, lk 7). Samuti ei ole nõude täitmise aegumisele tuginemisel vajalik läbida kohtueelset kaebemenetlust

§ 217sätestatud korras (315 SE seletuskiri, lk 7; vt nt Tln

RnKm 31.10.2023, 2-22-17323; 05.04.2022, 2-21-8023, p 10; 26.10.2021, 2-21-8011, p 9.2). Ringkonnakohus nõustub selle seisukoha juurde. Kuna avaldaja ei pidanud pöörduma kohtutäituri tasu otsusest tuleneva nõude täitmise aegumise kohaldamiseks esmalt kohtutäituri poole, ei olnud põhjust jätta avaldust TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

1. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
2. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
3. Kuna ringkonnakohus ei jäta hagi läbi vaatamata ega tee TsMS § 427 esimese lause tähenduses lahendit, mis võimaldaks esitada Riigikohtule määruskaebuse, ei saa määruse peale määruskaebust esitada (vt ka RKTKm 21.02.2018, 2-14-7385, p 13). (allkirjastatud digitaalselt) 3