1-24-5313 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2024. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-5313 Kohtunik Kriminaalasi Orvi Koik, Markus Kärner ja Inna Omb

§ 424lg 1, § 123 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19.

septembri

1. a kohtuotsus kokkuleppemenetluses Maarja-Liis Sui (isikukood 49312240226) lepinguline kaitsja jurist Aet Sepman apellatsioon Kaebuse esitajad ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Maarja-Liis Sui kaitsja jurist Aet Sepman apellatsioon Harju Maakohtu
2. septembri
3. a otsuse peale karistuse liigi ja määra osas läbi vaatamata. Muus osas jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. septembri 2024 otsusega mõisteti Maarja-Liis Sui kokkuleppemenetluses süüdi

§ 424

lg 1, § 123 lg 1 järgi ning teda karistati

§ 63

lg 1 alusel vangistusega 6 kuud.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta 6 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 1.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega ja asitõenditega seonduv. 2. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatava kaitsja jurist Aet Sepman, kes taotleb tühistada Harju Maakohtu 19.09.2024 otsus kriminaalasjas nr 1-24-5313

§ 424

lg 1 puhul süüdistatavale kehtiva kohtupraktika alusel määratud karistus ja seda olukorras, kus süüdistav oli eelnevalt seitse (Sic!) korda olnud kriminaalkorras karistatud. 2.2 Prokurör annab ülevaate süüdistusest ja süüdistust kinnitavatest tõenditest, mille uurimist ta kohtulikul uurimisel taotleb (KrMS § 285 lg 2). Pärast prokuröri esinemist küsib kohtunik, kas süüdistatav on süüdistusest aru saanud ja kas ta tunnistab end süüdi. Seejärel teeb kohtunik kaitsjale ettepaneku anda arvamus, kas süüdistus on põhjendatud (KrMS § 285 lg 3). Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud (KrMS § 305¹ lg 1). Kohus rajab otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada (KrMS § 305¹ lg 2). Kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus järgmised küsimused: kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises (KrMS § 306 lg 1 p 4); kas on kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (KrMS § 306 lg 1 p 5). Karistust kergendavad asjaolud on süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul (

§ 57

lg 1 p 4) või süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul (

§ 57lg 1 p 6).

2.3 Harju Maakohus, prokuratuuri esindaja ja riiklik kaitsja jätsid täielikult tähelepanuta kriminaalmenetluse seadustikust süüdistavale tuleneva oma arvamuse ja selgituse andmise võimaluse (selgitamaks, mis oli põhjuseks süüdistatava konkreetsel viisil tegutsemiseks), arvestades sealjuures ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning hinnata, kas süüdistus on põhjendatud KrMS § 285 lg 3 mõistes. Apellanti sundis sõiduki rooli istuma olukord, kus lapse isa oli talle järjekordselt füüsiliselt kallale tulnud ja ta oli sunnitud oma ja lapse tervise huvides korterist lahkuma. Kahjuks ei ole apellandil Pärnus tuttavaid, kelle poole ta oleks saanud minna, mistõttu otsustas ta sõita autoga Keila-Joale tuttava juurde (tuttav saabus Keilasse ca 5 minutit pärast liiklusõnnetust). Kahetsusväärselt on apellandi lapse isa vaimselt ebastabiilne ja eeltoodud asjaolu lööb eriti välja olukorras, kui ta on tarbinud alkoholi. Peres on esinenud korduvaid kehalise väärkohtlemise juhtumeid ning apellant on esitanud telefonitsi ka korduvalt väljakutseid. Kahjuks sel õhtul so 31.01.2024 ei olnud tal enam ajaliselt võimalik enda ja lapse elu ning tervist ohtu seadmata võimalik politsei väljakutset edastada. Seega oli apellandi puhul tegemist olukorraga, kus ta pani süüteo toime raske isikliku olukorra mõjul (

§ 57

lg 1 p 4) ja tugeva hingelise erutuse seisundis (

§ 57lg 1 p 6).

Karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid (

§ 57lg2).

Eelnimetatud asjaoludeks on näiteks see, et apellant oli teo toimepanemisele eelnenult sünnitanud lapse, mis tähendab, et apellandi puhul võis esineda ka sünnitusjärgset depressiooni ning seda eriti olukorras, kus apellandi elukaaslane kasutas aeg-ajal apellandi suhtes nii vaimset (karjus jne), kui ka korduvat füüsilist vägivalda. 2.4 Käesoleva seadustiku üldosas nimetatud juhtudel võib kohus kergendada isiku karistust käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 4 sätestatud korras (

§ 60lg 1).

Kergendatud karistuse 2 ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast (

§ 60lg 2).

Kergendatud karistuse alammäär on käesoleva seadustiku üldosas sätestatud vastava karistusliigi alammäär (

§ 60lg 3).

Tuginedes eeltoodule oleks asjakohane ja kehtivate õigusaktide kohaselt kohane karistus kokkuleppemenetluses olnud rahaline karistus ehk siis vastava karistusliigi alammäär

§ 60

lg 3 ja

§ 424

lg 1 ning

§ 123lg 1 alusel.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et karistuse määramisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse isiku süü suurusele vastav karistuse määr. Kuna antud juhul ei ole prokurör, riiklik kaitsja ja kohus eelnimetaud asjaolusid kokkuleppe sõlmimise hetkel ja kokkuleppe kohtulikul kinnitamisel teinud, mistõttu on tagajärjeks ka apellandi jaoks ebamõistlikult range karistus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus selgitab, et KrMS § 42 lg 1 p 1 kohaselt saab kriminaalmenetluses kaitsjaks olla muuhulgas lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastav isik menetleja loal, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb kokkuleppest kaitsealusega (lepinguline kaitsja). Käesolevas kriminaalasjas on Aet Sepman lisanud küll haridust tõendava dokumendi, kuid jätnud lisamata volikirja. Seega puudub Aet Sepmanil volitus esindada Maarja-Liis Suid. Selline asjaolu annab aluse jätta apellatsioonkaebus käiguta ja võimaldada isikul puudused kõrvaldada. Siiski leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul puudub mõistlik põhjus kaebuse käiguta jätmiseks, sest ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kaebusega, leiab, et lepingulise kaitsja jurist Aet Sepmani apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgnevatel põhjustel. 3.1 Lepinguline kaitsja jätab tähelepanuta, et KrMS § 318 lg 3 p-ga 4 ja lg-ga 4 piiratakse kohtumenetluse poolte apellatsiooniõigust kokkuleppemenetluse asjades. Kokkuleppemenetluse tuumaks on süüdistatava süüditunnistamine ja karistamine kohtumenetluse poolte vahel sõlmitud kokkuleppe järgi. Kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg-s 1 p-des 1-12 sätestatud tingimustes.
3. septembril 2024 on Maarja-Liis Sui, tema kaitsja ja ringkonnaprokuröri vahel sõlmitud kokkulepe, milles on ära näidatud kõik KrMS § 245 lg-s 1 p-des 1-12 sätestatud tingimused, sh karistus ning Maarja-Liis Sui nõustus nii karistuse liigi kui määraga. Maarja-Liis Sui on kinnitanud enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga. Seega on nii prokurör, süüdistatav kui ka kaitsja jõudnud seaduses sätestatud tingimuste osas kokkuleppele, sh nii karistuse liigi kui ka määra osas.
4. Kokkulepe on avaldatud uuesti maakohtu
5. septembri
6. a istungil, kus süüdistatav on kinnitanud, et kokkulepe on talle arusaadav. Jääb kokkuleppe juurde. Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule.
7. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kõikide kokkuleppemenetluse raames tehtud otsustuste vaidlustamisele. KrMS § 318 lg 4 apellatsioonialus (karistus, mida seadus ette ei näe) kohaldub üksnes siis, kui mõistetud karistust seadus üldse ette ei näe. Sel alusel ei saa aga vaidlustada kergendavate asjaolude arvestamata jätmist või süü suurusele 3 mittevastavat karistust. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses tehtud otsustuse peale esitatud apellatsioonis sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
8. peatüki
9. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta apellatsioon KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt nt RKKKm nr 3-1-1-7-16). 6.1 Apellatsioonis, mille on esitanud süüdistatava kaitsja jurist Aet Sepman ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele ega kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele, mistõttu tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata. Asjaolu, et süüdistatav on maakohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku
10. peatüki
11. jao rikkumiseks (vt nt RKKKo nr 3-1-1-79-05). Seejuures on sõlmitud kokkuleppest võimalik loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-81-11 p 27 tooduga.
12. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava Maarja-Liis Sui kaitsja jurist Aet Sepmani apellatsiooni karistuse liigi ja määra osas läbi vaatamata.
13. Süüdistatava kaitsja ei ole apellatsioonis viidanud küll ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, kuid apellatsioonist võib teha järelduse, et kaitsja viitab asjaolule, et justkui oleks rikutud süüdistatava kaitseõigust, sest kokkuleppemenetluses ei teinud määratud kaitsja oma tööd hoolsalt karistuse liigi ja määra läbirääkimistel.
14. Kolleegium, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on selles osas ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Kolleegiumil tuleb märkida, et ei ole alust väita, et Maarja-Liis Sui poolt väljendatud kokkuleppe sõlmimise tahe oleks kujunenud õigusvastaste mõjutuste tulemusena või ta oli eksimuses kokkuleppe sisust või selle õiguslikest tagajärgedest, seoses kaitsja puuduliku tööga. 9.1 Materjalidest ei tulene, et Maarja-Liis Sui poolt kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema tõeline tahe ning ta polnud võimeline hindama või arusaama kokkuleppe allkirjastamise tähendusest. Kohtupraktika kohaselt süüdistatava kokkuleppe sõlmimise tahet ei saa pidada KrMS § 247 lg 2 teise lause mõttes tõeliseks esmajoones siis, kui süüdistatav on eksimuses kokkuleppe sisu või õiguslike tagajärgede osas; kui süüdistatavat on mõjutatud kokkulepet sõlmima pettuse, ähvarduse või muu vägivallaga või kui süüdistatav (kahtlustatav) polnud kokkulepet sõlmides otsustusvõimeline. Muudel juhtudel ei ole tähtsust, millistel sisemistel kaalutlustel süüdistatav kokkuleppe sõlmimisega nõustub (vt nt RKKKo nr 3-1-1-81-11, p 26.1). Kaebuses ei ole süüdistatava kaitsja jurist Aet Sepman märkinud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks seada kahtluse alla kokkuleppe sõlmimisel väljendatud tahte tõelisuse seoses kaitsja puuduliku tööga. Ka ei ole süüdistatav kordagi märkinud kohtuistungil, et ei ole rahul kaitsja tööga kohtueelses menetluses. Kokkuvõtvalt puudub alus asuda seisukohale, et riigi õigusabi korras määratud kaitsja ei olnud kohusetundlik või on teinud oma tööd hooletult ja jätnud süüdistatava ilma kaitseõigusest.
15. Kohtupraktika kohaselt ei ole tähtsust, millistel sisemistel kaalutlustel süüdistatav kokkuleppe sõlmimisega nõustub (vt nt RKKKo nr 3-1-1-81-11, p 26.1). Piisab sellest, kui süüdistatav nõustub kokkuleppega ning seeläbi asjaoluga, et kokkuleppemenetluses tehtava süüdimõistva kohtuotsuse korral käsitatakse teda kokkuleppes märgitud kuriteo toimepanemises süüdi olevana.
16. Ühtlasi tuleb märkida, et apellatsioonkaebuses toodud taotlus (sõlmida Tallinna Ringkonnakohtu menetluse raames uus kokkulepe, võttes arvesse kergendavaid asjaolusid), on õiguslikult asjakohatu. 4
17. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätab ringkonnakohus apellatsiooni selles osas kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5