Obsah (12)

§ 331§ 477§ 333§ 442§ 173§ 172§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht , Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-5701 Tsiviilasi TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaseltsi avaldus

§ 331lg 1 kohaselt ei menetle kohus hilinenult esitatud avaldusi.

1. Koos 04.05.2023 taotlusega tähtaja pikendamiseks avaldas puudutatud isiku esindaja kohtule, et ta ei ole käesoleva tsiviilasja materjalidega tutvunud, kuid arusaamatuste vältimiseks vaidleb vastu nii avalduse menetlusse võtmisele kui ka avaldusele.
2. Puudutatud isik esitas 11.05.2023 vastuväite kohtu tegevusele, sest kohus on puudutatud isiku hinnangul rikkunud uurimispõhimõtet. Samuti ei ole kohus taganud puudutatud isikule

§ 477lg-s 4 sätestatud ärakuulamise õigust.

Puudutatud isik avaldab, et tema 04.05.2023 taotlusest nähtub olla tahe olla ära kuulatud. Puudutatud isiku vastuväite kohaselt on kohus rikkunud ka eelmenetluse läbiviimise kohustust. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 15.02.2023 üldkoosoleku päevakorrapunktis 4 vastu võetud otsus on tühine. Esmalt lahendab kohus 11.05.2023 vastuväite kohtu tegevusele (I), seejärel 15.02.2023 üldkoosoleku otsust puudutava avalduse (II), selgitab esialgse õiguskaitsega seonduvat tulenevalt asjas lõpplahendi tegemisest (III) ning jaotab ja määrab kindlaks menetluskulud (IV). (I)
2. Kooskõlas

§ 333lg-ga 1 lahendab kohus vastuväite määrusega.

Kohus jätab vastuväite rahuldamata. 13. Kohus ei nõustu puudutatud isikuga, et kohus ei ole taganud puudutatud isikule

§ 477lg-s 4 sätestatud ärakuulamise õigust.

Puudutatud isikule oli ärakuulamise õigus tagatud läbi kohtu poolt avaldusele vastamiseks määratud tähtaja, millise jooksul puudutatud isik oma õigust ei kasutanud. 14.

§ 331

lg 1 on oma tagajärgedelt ühemõtteliselt selge ja menetlustähtaja järgimise riisikot kannab menetlusosaline. Puudutatud isiku 04.05.2023 taotlus ega 11.05.2023 vastuväide kohtutegevusele ei sisalda menetlustähtaja möödalaskmise mõjuvat põhjust.

§ 331

lg 1 alusel hilinenult esitatud avalduse menetlemata jätmine ja uue tähtaja määramata jätmine on kohtu kaalutlusotsus, millist kohus põhjendas 05.05.2023 määruses. 3 2-23-5701

1. Vastuseks puudutatud isiku väitele, et 04.05.2023 taotluses toodud vastuväitest, mille kohaselt puudutatud isik vaidleb vastu nii avalduse menetlusse võtmisele kui ka avaldusele tulenes tahe olla ära kuulatud, märgib kohus järgmist. Puudutatud isikul oli võimalus olla ära kuulatud selleks määratud tähtaja jooksul, puudutatud isik jättis oma seisukohad kohtule tähtaegselt esitamata. Puudutatud isik märkis 04.05.2023 taotluses samuti, et taotluse esitaja ei ole kohtumaterjalidega tutvunud, mistõttu on ilmne, et vastuväide avalduse menetlusse võtmisele ja avaldusele on esitatud „igaks juhuks“ ilma avaldusega eelnevalt tutvumata. Selliste sisustamata ja hilinenult esitatud vastuväidete menetlemise kohustust kohtul ei ole.
2. Kohus jätab vastuväite rahuldamata ka osas, milles puudutatud isik on seisukohal, et kohus on rikkunud uurimispõhimõtet ja jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded. Kohtu ette on koos avaldusega toodud piisavalt andmeid ja tõendeid asjas sisulise otsustuse tegemiseks. Uurimispõhimõtte kohaldamine ja eelmenetluse ülesannete täitmine on kontrollitav määruskaebemenetluses seaduses sätestatud korras. (II)
3. Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:  07.02.2023 edastatud üldkoosoleku kokkukutsumise teates on päevakorrapunkt 4 sõnastatud järgmiselt „Tasmo Ärigrupp AS võlgnevus, häiriv tegevus KÜ Punane 14a suhtes“ (dtl 14);  15.02.2023 üldkoosolekul kinnitati päevakorrapunkt 4 järgmises sõnastuses „Tasmo Ärigrupp AS võlgnevus, häiriv tegevus KÜ Punane 14a suhtes“ (dtl 10);  15.02.2023 üldkoosolekul võeti punktina 4 vastu otsus järgmises sõnastuses „Tasmo häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist, on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes, segab normaalset KÜ toimimist (Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §32), on korduvalt jätnud täitmata Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §-s 31 sätestatud kohustused. Võõrandada Tasmo Ärigrupi korteriomandid“ (dtl 12);  Koosolekul osales 25 korteriomanikku, korteriomandeid on 28 (dtl 10).
4. Vastavalt KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 20 lg 6 koostoimes üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Tegemist on minimaalsete sätetega korteriühistu liikmete kaitseks.
5. Koosoleku päevakorrapunktis 4 „Tasmo Ärigrupp AS võlgnevus, häiriv tegevus KÜ Punane 14a suhtes“ ei ole viidet sellele, et päevakorrapunkti all asutakse otsustama korteriomandi võõrandamist KrtS § 32 alusel. Vastava küsimuse otsustamist ei saa järeldada päevakorrapunkti ka väga laialt tõlgendades, kuivõrd nii võlgnevuse kui ka häiriva tegevusega tegelemiseks korteriühistu tasandil on arvukalt erinevaid võimalusi, millistest korteriomandi võõrandamine KrtS § 32 alusel on kõige raskemate tagajärgedega.
6. Kohus tuvastab, et üldkoosolekul otsustati avaldajale kuuluvate korteriomandite võõrandamist KrtS § 32 tähenduses ilma, et vastav küsimus oleks olnud üldkoosoleku kokkukutsumisel päevakorras.
7. Täidetud ei ole ka MTÜS § 201 lg 5 alused täiendava küsimuse päevakorda võtmiseks, sest 15.02.2023 üldkoosoleku protokolli kohaselt ei ole otsustatud täiendava küsimuse päevakorda võtmist. Korteriomandi võõrandamist ei saanud otsustada ka ilma küsimust päevakorda võtmata MTÜS § § 201 lg 6 alusel, sest tegemist ei ole järgmise üldkoosoleku kokkukutsumisega ega avaldusete, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, lahendamisega. 4 2-23-5701
8. Riigikohus on 13.02.2013 lahendis 3-2-1-181-12 (p 14) selgitanud, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse ning et kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras.
9. KrtS § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kohus on tuvastanud, et kõnealusel koosolekul ei osalenud kõik liikmed, vaid 25 liiget 28-st.
10. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine on oma olemuselt alati oluline rikkumine, mis toob kaasa sellisel koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse.
11. Seega kohus tuvastab, et 15.02.2023 üldkoosolekul vastu võetud otsus nr 4 „Tasmo häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist, on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes, segab normaalset KÜ toimimist (Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §32), on korduvalt jätnud täitmata Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §-s 31 sätestatud kohustused. Võõrandada Tasmo Ärigrupi korteriomandid“ on tühine KrtS § 29 lg 1 alusel tulenevalt koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisest.
12. Kuivõrd kohus tuvastab 15.02.2023 üldkoosoleku otsuse nr 4 tühisuse koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, ei hinda kohus teisi võimalikke tühisuse või kehtetuse aluseid. (III) 27.

§ 442

lg 5 koostoimes § 477 määruse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. 28. Kohus on kohaldanud asjas esialgset õiguskaitset ja peatas vaidlustatud otsuse kehtivuse kuni menetlust lõpetava määruse jõustumiseni. Seega, käesoleva määruse jõustumisega lõpeb kohaldatud esialgne õiguskaitse. (IV) Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 29.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 30. Kuivõrd kohus rahuldab avalduse ning tuvastab vaidlustatud üldkoosoleku otsuse tühisuse, on põhjendatud jätta menetluskulud korteriühistu kanda. 31. Kohus määrab vastavalt

§ 173

lg 1 kindlaks menetluskulude suuruse.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 5 2-23-5701 32. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis on põhjendatud ja vältimatu kulu.

Avaldaja taotleb samuti kahe pangaülekande teenustasu kokku sumas 0,32 eurot hüvitamist. Tegemist on kohtuvälise kuluga

§ 144

p 2 tähenduses, mis on põhjendatud ja kuulub puudutatud isiku poolt hüvitamisele. 33.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on temale osutatud õigusabi kokku summas 1 190 eurot, mis vastab kokku 7 tunnile õigusteenusele hinnaga 170 eurot tunnis. Avaldaja käibemaksu hüvitamist ei taotle.
2. Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu kui ka osutatud õigusteenuse maht on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalik.
3. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajale osutatud õigusteenust 7 tunni ulatuses seoses avalduse koostamisega, sh materjalide kogumisega ja nendega tutvumisega. Avaldaja on algses avalduses esitanud erinevad alternatiivsed käsitlused tagamaks oma õiguste igakülgne kaitse. Asjaolust, et kohus tuvastas vaidlustatud otsuse tühisuse tulenevalt kokkukutsumise korra rikkumisest ei muuda aga ainetuks või ebavajalikuks avaldaja poolt esitatud põhjalikku avaldust ja sellega kantud kulu.
4. Seega moodustavad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 1 310,32 eurot (riigilõiv 120 eurot + 0,32 eurot kohtuväline kulu + 7 tundi * 170 eurot) ja kohus mõistab vastavad menetluskulud puudutatud isikult avaldaja kasuks välja.
5. Avaldaja taotlusel ja juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda tema avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 39.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 6