KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 26. september 2024 Tsiviilasja number 2-24-8664 Tsiviilasi Hannes

) § 41 lg-t 2 ning praegu kehtiva tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 29 lg-t

1. Võlgniku hinnangul on sissenõudja poolt väljamakstud raha tagasinõudmise täitemenetluse algatamiseks vajalik kahe erineva haldusakti andmine. Võlgnik lähtub õigusnormi grammatilisest tõlgendamisest ning õiguskeeles väljendile „haldusakti andma“ omistatud tähendusest. Töötukassal tuleb esmalt teha ettekirjutus koos hoiatusega ning hoiatuses märgitud tähtaja eiramise korral on töötukassal õigus koostada teine ettekirjutus, mille alusel saab nõude edastada sundtäitmiseks. Täitedokumendiks saab olla vaid konkreetne ettekirjutus sundtäitmise kohta ning täitedokument ei ole tingimuslik haldusakt.
2. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. 2 Kohtutäitur alustas võlgniku suhtes täitemenetlust sissenõudja
3. märtsil 2024 esitatud täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel. Töötukassa
4. augusti
5. a ettekirjutus nr 67.2/23/1071 on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 21 tähenduses. Täitemenetlust on alustatud õiguspäraselt kehtiva ja võlgnikule kätte toimetatud täitedokumendi alusel.
6. Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Töötukassa
7. aprilli
8. a otsusega nr 7-8.1/22/0400 anti võlgnikule ettevõtluse alustamise toetust äriplaani elluviimiseks 5460 eurot. Töötukassa
9. juuni
10. a otsusega nr 78.1/23/0593 muudeti töötukassa
11. aprilli
12. a otsust nr 7-8.1/22/0400 ning toetuseks loeti 4326 eurot. Sellest tulenevalt on võlgnikult tagasi nõutav summa 1134 eurot. Otsus saadeti töötukassa infosüsteemi kaudu võlgnikule tema enda poolt ettevõtluse alustamise toetuse avalduses soovitud viisil, e-posti aadressile XXX. Töötukassa koostas võlgnikule
13. juulil 2023 tagasinõude nr 6-7.2/23/1071, milles palus tagastada 1134 eurot. Tagasinõue saadeti töötukassa infosüsteemi kaudu võlgniku poolt toetuse avalduses soovitud viisil, s.o e-posti aadressile XXX. Töötukassa märkis tagasinõudes muu hulgas, et on

§ 41

lg 2 alusel kohustatud tegema õigusliku aluseta saadud toetuse tagasinõudmiseks ettekirjutuse koos hoiatusega juhul, kui võlgnik ei ole ettenähtud tähtajaks (

1. august 2023) toetust tagastanud ega võtnud töötukassaga ühendust tagasimaksegraafiku koostamise asjus. Võlgnik ei tagastanud toetust ega võtnud töötukassaga ühendust. Töötukassa tegi
2. augustil 2023 ettekirjutuse nr 67.2/23/1071 tasumata toetuse 1134 euro tagastamiseks ja selgitas, et ettekirjutuse määratud tähtajaks (
3. september 2023) täitmata jätmise korral annab töötukassa ettekirjutuse sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Töötukassa edastas
4. augusti
5. a ettekirjutuse nr 6-7.2/23/1071 koos hoiatusega võlgnikule posti teel tähitud kirjana, võlgnik kinnitas selle kättesaamist
6. septembril
7. Töötukassale saabus
8. septembril 2023 võlgniku avaldus saata võlgniku postiaadressile uuesti ettekirjutuse aluseks olevad dokumendid. Töötukassa saatis võlgnikule
9. septembril 2023 veelkord töötukassa
10. juuni
11. a otsuse nr 7.8.1/23/0593 ja
12. juulil 2023 esitatud tagasinõude nr 6.7.2/23/
13. Töötukassa koostas
14. detsembril 2023 täitmisavalduse, milles palus pöörata täitmisele TMS § 2 lg 1 p 21 alusel seaduses sätestatud juhul haldusakt avalikõigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. Töötukassale saabus
15. jaanuaril 2024 võlgniku vaie, milles ta soovis vaidlustada töötukassa
16. juuni
17. a otsust nr 7.8.1/23/
18. Töötukassa leidis, et vaie on esitatud vaide esitamise tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks puudub alus. Töötukassa tagastas võlgnikule vaide
19. jaanuari
20. a kirjaga nr 5-3/24/
21. Töötukassa
22. augusti
23. a ettekirjutus nr 6-7.2/23/1071 on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 21 tähenduses. Täitemenetlust on alustatud õiguspäraselt kehtiva ja võlgnikule kätte toimetatud täitedokumendi alusel. MAAKOHTU SEISUKOHT
24. Tartu Maakohus jättis
25. juuni
26. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.

(kehtis kuni

1. detsembrini 2023) § 41 lg 2 kohaselt juhul, kui isik ei maksa alusetult makstud summasid tagasi, tehakse nende tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega, need toimetatakse kätte elektrooniliselt või posti teel väljastusteatega tähtkirjaga. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Töötukassa
2. juuni
3. a otsusega nr 7-8.1/23/0593 muudeti Töötukassa
4. aprilli
5. a 3 otsust nr 7-8.1/22/0400 ja otsustati võlgnikule esitada tagasinõue 1134 eurot. Töötukassa esitas võlgnikule tagasinõude
6. juulil 2023 nr 6-7.2/23/1071, milles kohustati võlgniku tagastama hiljemalt
7. augustiks 2023 või 30 päeva jooksul tagasinõude kättesaamisest 1134 eurot. Tagasinõudes teavitati võlgnikku, et

§ 41

lg 2 alusel ollakse kohustatud tegema võlgnikule õigusliku aluseta saadud toetuse tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega, kui võlgnik ei ole

1. augustiks 2023 toetust tagastanud ega võtnud ühendust tagasimaksegraafiku koostamise asjus. Ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmise korral on töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning summale lisanduvad täitekulud. Töötukassa koostas
2. augustil 2023 nr 6-7.2/23/1071 ettekirjutuse koos hoiatusega rakendada sundtäitmist

§ 41lg 2 alusel.

Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli

1. september
2. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et kui võlgnik määratud tähtajaks ettekirjutust ei täida, antakse ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Võlgnik sai ettekirjutuse tähitud kirjaga kätte
3. septembril
4. Võlgnik kinnitas
5. septembri 2023 kirjas Töötukassale ettekirjutuse kättesaamist. Võlgnik kinnitas Töötukassale
6. jaanuaril 2024 saabunud vaides
7. juuni
8. a otsuse nr 7-8.1/23/0593 ja
9. juuli
10. a tagasinõude nr 6-7.2/23/1071 kätte saamist
11. oktoobril
12. Võlgniku vaie oli esitatud peale vaide esitamise tähtaja möödumist (s.o
13. novembril 2023) ja tähtaega ei ennistatud, mistõttu Töötukassa tagastas vaide võlgnikule.

§ 41

lg 2 kohustab ettekirjutust koos hoiatusega toimetama kätte elektrooniliselt või posti teel väljastusteatega tähtkirjaga. Töötukassa toimetas

1. augusti
2. a ettekirjutuse nr 6-7.2/23/1071 koos hoiatusega rakendada sundtäitmist võlgnikule väljastusteatega tähtkirjaga kätte ja võlgnik kinnitas kirjalikult kättesaamist. Seega on sissenõudja nõuetekohaselt ettekirjutuse koos hoiatuse sundtäitmise rakendamiseks võlgnikule kätte toimetanud. Töötukassa on koostanud

§ 41lg 1 ja lg 1² alusel 17.

juulil 2023 tagasinõude nr 67.2/23/1071 ja seejärel 24. augustil 2023 ettekirjutuse nr 6-7.2/23/1071 koos hoiatusega rakendada sundtäitmist (

§ 41lg 2).

Seega on töötukassa koostanud kaks eraldiseisvat haldusakti enammakstud toetuse tagasi nõudmiseks. Maakohus märkis, et TöMS § 29 lg 5 seletuskirjas on selgitatud: „Ettekirjutus on haldusakt, milles on juba antud uus tähtaeg ja sisaldab ka hoiatust, et kui selleks ajaks ei täida, antakse ettekirjutus sundtäitmisele. Hoiatust eraldi ei tehta. Ettekirjutus koos hoiatusega on täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 punktis 21 sätestatud täitedokument (seaduses sätestatud juhul haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks)“. Sarnaselt

§ 41lg-le 2 on ka Tö

MS § 29 lg 5 kohaselt töötukassal õigus teha ettekirjutus koos hoiatusega ning ettekirjutuse tähtaegselt mittetäitmisel anda koostatud ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Töötukassa

1. augusti
2. a ettekirjutus nr 6-7.2/23/1071 koos hoiatusega rakendada sundtäitmist on täitedokument TMS § 2 lg 21 tähenduses, s.o nõue, mis tuleneb seaduses sätestatud haldusaktist avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks (RKTKo 12.03.2014, nr 3-2-1-1-14, p 15). Töötukassa poolt
3. augustil 2023 tehtud ettekirjutuse ajal kehtis

§ 41

lg 2, mille kohaselt hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral oli Töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning täiendavat haldusakti ei pidanud ta selleks enam koostama. Eeltoodust tulenevalt oli maakohus seisukohal, et kohtutäitur on alustanud täitemenetlust kehtiva täitedokumendi alusel. TMS § 217 lg 4 kohaselt teatab kohtutäitur menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja 4 vähemalt kolm tööpäeva enne kaebuse läbivaatamist. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista läbivaatamist. Kohus kontrollib TMS § 218 lg 1 järgse kaebuse lahendamisel täituri otsuse õiguspärasust. Maakohus nõustus võlgnikuga, et kohtutäitur peab TMS § 217 lg 4 alusel teatama menetlusosalisele kaebuse läbivaatamise aja. Asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäitur oleks seda teinud. Oma vastuses kaebusele ei ole kohtutäitur selles osas seisukohta esitanud. Samas ei ole võlgnik 17. mail 2024 kohtutäiturile esitatud kaebuse täienduses ega 2. juunil 2024 kohtule esitatud kaebuses esile toonud, mida ta oleks soovinud 14. mail 2024 esitatud kaebusele ja 17. mail 2024 esitatud kaebuse täiendusele veel juurde lisada. Võlgniku kaebused koosnevad peamiselt

§ 41lg 2 ja Tö

MS § 29 lg 5 tõlgendamisest, mis erineb nii sissenõudja kui kohtutäituri seisukohast. Menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja teatamata jätmine ei ole aluseks kohtutäituri

1. mai
2. a otsuse ja
3. mai
4. a seisukoha tühistamisele ega kohustamaks kohtutäiturit veelkord kaebust läbi vaatama (TRKKm 19.10.2017, 2-17-7598, p 12). Nii võlgnik kui sissenõudja ja kohtutäitur on saanud kohtumenetluses oma seisukohad esitada ja asja veelkordne läbivaatamine kohtutäituri juures ei muudaks

§ 41lg 2 alusel antud ettekirjutust koos sundtäitmise hoiatusega tühiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

1. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles ta palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega tema kaebus rahuldada. Võlgnik palub jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Kohus ei saa ilmselgete täitemenetluse protseduurireeglite rikkumise korral leida, et need ei ole olulised ega too kaasa kohtutäituri otsuse tühistamist. TMS § 217 lg 1 kohaselt võis võlgnik esitada kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Täitur peab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamisest teatama vähemalt kolm tööpäeva enne kaebuse läbivaatamist. Vastavalt TMS § 217 lg-le 5 teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Kohtutäitur ei teavitanud võlgnikku ega sissenõudjat kaebuse läbivaatamisest, ei vaadanud kaebust läbi menetlusosaliste juuresolekul ega koostanud kaebuse kohta motiveeritud otsust. TMS § 217 lg 7 näeb ette, et kui kohus kohustab oma otsuse või määrusega kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama ja selle kohta otsust tegema, lahendab kohtutäitur kaebuse sama paragrahvi lg-s 3 sätestatud tähtaegu järgides. Kaebuse lahendamise tähtaeg algab kohtu otsuse või määruse jõustumisest teadasaamisest arvates. Töötukassal tulnuks
2. augusti
3. a ettekirjutusele lisaks koostada täiendav dokument täitmata tagasinõude kohtutäiturile suunamiseks. Tingimuslik haldusakt ei saa olla aluseks täitemenetluse algatamisele. Igale juristile on

§ 41

lg 2 lugemisel ilmne, et „haldusakti andmise“ all mõeldakse Töötukassa poolt täiendava haldusakti koostamist. Töötukassa poolt väljamakstud rahaliste vahendite tagasinõude suhtes täitemenetluse algatamiseks vajalik kahe erineva haldusakti andmine. Käesoleval ajahetkel kehtib TöMS § 29 lg 5 järgmises sõnastuses: „Kui isik alusetult makstut tagasi ei maksa, teeb töötukassa selle tagasinõudmiseks ettekirjutuse koos hoiatusega. Ettekirjutus koos hoiatusega toimetatakse kätte elektrooniliselt või posti teel väljastusteatega tähtkirjaga. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud 5 korras.“ Kuna täitemenetlust on alustatud ilma nõuetekohase täitedokumendita, tuleb täitemenetlus lõpetada TMS § 48 lg 1 p 7 alusel.

1. Sissenõudja ja kohtutäitur paluvad jätta võlgniku määruskaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhjendustega ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel. Ringkonnakohus jätab asja materjalide juurde võtmata määruskaebusele lisatud tõendid – võlgniku
3. mail 2024 ja
4. mail 2024 kohtutäiturile esitatud kaebused ning kohtutäituri
5. mai
6. a ja
7. mai
8. a vastused. Võlgnik on eelnevalt nimetatud tõendid maakohtule juba esitanud (
9. juunil 2024 esitatud kaebuse lisad 1–4).
10. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga selles, et kohtutäitur ei ole tema esitatud kaebust nõuetekohaselt menetlenud. Kohtutäitur ei teatanud TMS § 217 lg 4 alusel menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aega ega teinud kaebuse kohta TMS § 217 lg 5 järgi nõuetekohast motiveeritud otsust. Arvestades asjas vaidluse all olevat küsimust, ei anna eelnimetatud rikkumised aga alust kohtutäituri kohustamiseks võlgniku kaebust uuesti läbi vaatama. Maakohus märkis õigesti, et menetlusosalised on saanud kohtumenetluses oma seisukohad esitada. Võlgnik ei ole esile toonud, mida ta oleks soovinud
11. mail 2024 esitatud kaebusele ja
12. mail 2024 esitatud kaebuse täiendusele juurde lisada. Võlgnik kordab määruskaebuses põhjendusi, millele ta tugines juba kohtutäiturile ja maakohtule esitatud kaebustes.
13. Ringkonnakohus ei nõustu võlgniku seisukohaga, mille kohaselt Töötukassa
14. augusti
15. a ettekirjutus nr 6-7.2/23/1071 ei ole täitedokument TMS § 2 lg 1 p 21 tähenduses. TMS § 2 lg 1 p 21 kohaselt on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitedokument seaduses sätestatud juhul. Töötukassa tegi võlgnikule ettekirjutuse koos hoiatusega rakendada sundtäitmist kuni
16. detsembrini 2023 kehtinud

§ 41

lg 2 alusel.

§ 41

lg 4 nägi ette, et kui isik ei maksa alusetult makstud summasid tagasi, tehakse nende tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Ettekirjutus koos hoiatusega toimetatakse kätte elektrooniliselt või posti teel väljastusteatega tähtkirjaga. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sama on sätestatud alates 1. jaanuarist 2024 kehtiva TöMS § 29 lg-s 5. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks tõlgendada

§ 41

lg 2 kolmandat lauset võlgniku soovitud viisil, mille kohaselt ettekirjutuse sundtäitmiseks andmine eeldab täiendava haldusakti andmist.

§ 41

lg 2 kolmandast lausest tulenes õigus anda ettekirjutus hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata jätmise korral sundtäitmiseks, millest tulenevalt on ettekirjutus täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 21 tähenduses. 10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 6