lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav N.K Kaitsja isikukood või sünniaeg: XXX elu- või asukoht ja aadress: Tartu, XXXXXXX XX karistatus: kriminaalkorras karistatud 6- l korral: viimati Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 19.12.2008.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7; § 182 alusel 10 k vangistusega tingimisi 2 a katseajaga; Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 26.06.2009.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel 5 k vangistusega tingimisi 1a 6 k katseajaga; väärteokorras karistatud 12-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 30.09.2009. a riigi poolt määratud korras advokaat Ahto Sirendi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-st 313 maakohus otsustas: Süüdi tunnistada N.K KarS § 25 lg-te 1,
MS § 413 ja KarS § 65 lg 1 ning KarS § 64 lg 1 alusel moodustab kohus liitkaristuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
lg 2 p 9 järgi karistuseks mõistetud 5 (viie) kuu pikkust vangistust 10 (kümne) kuu pikkuse vangistuse võrra ning lugeda N.K-le mõistetavaks liitkaristuseks kõigi kohtuotsuste kogumi eest 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada N.K-le mõistetud 1 (ühe) aasta 3 (kolme) kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 910 (üheksasada kümme) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata N.K üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend – elukohas lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9,10; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, lg 3 välja mõista N.K-lt menetluskuluna sundraha 3000.- (kolm tuhat) krooni; KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et N.K-l on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr , menetluskulu”. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasu jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu N.K ’i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on aasta jooksul toime pannud vargusi süstemaatiliselt, 26.09.2009 kella 18.15 ajal, viibides Tartus Vitamiini 1 asuvas A-Selver AS 2 kaupluses Selver, püüdis võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil varastada kahte pudelit viina Katysha koguväärtusega 127.- krooni, kuid turvatöötajate sekkumise tõttu jäi kuritegu lõpule viimata. Sellega N.K pani toime KarS § 25 lg 1,
võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Asitõendid ja nende asukoht: asitõendeid ei ole. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskulud: - sundraha 6525 krooni; - kaitsjatasu kokkuleppemenetluses 840 krooni Karistuse liik ja määr: KarS § 25 lg 1,
lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale N.K’i karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. Moodustada KrMS § 413 ja KarS § 65 lg. 1 ning KarS § 64 lg. 1 alusel Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 19.12.2008.a. ja Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 26.06.2009.a. kohtuotsustega karistuseks mõistetud vangistustest liitkaristus selliselt, et lugeda kergem karistus, s.o. 5 kuud vangistust kaetuks raskema karistusega, s.o. 10.kuu pikkuse vangistusega, ning mõista N.K ’i liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada KarS § 25 lg. 1,
2 p. 9 järgi karistuseks määratud 5 kuud vangistust 10 kuu pikkuse vangistuse võrra ning lugeda N.K-le mõistetavaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 910 tundi (455 vangistuse päeva eest) KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul. N.K-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et N.K , tema kaitsja ja prokurör vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et N.K on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse N.K süüdi 3 tunnistada KarS § -de 25 lg 1,
lg 2 p 9 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on sundraha suuruseks II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samuti kuuluks süüdimõistetu poolt tasumisel kaitsjatasu summas 960.- krooni ja postikulu summas 32.- krooni. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades N.K varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid, on põhjendatud tema osas jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja anda talle KrMS § 423 ja § 424 alusel võimalus menetluskulud tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rutt Teeveer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.