veebruari 2010.a. mõistetud liitkaristuse 1 aasta 3 kuud vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
Kohustada W.U katseajal järgima
elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
lg.2 alusel hakata W.U katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu W.U karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. W.U mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 1. veebruari 2010. a otsusega ja karistati 1 aasta ja 3 kuu vangistusega, mis
Karistus pöörati Tartu Maakohtu 5. oktoober 2010.a määrusega täitmisele.
§-le 69 lg 6 loeti talle 1. veebruari 2010.a kohtuotsusega mõistetud karistusest kantuks tehtud 56 üldkasuliku töö tundi, s.o. 28 päeva vangistust ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 1 aasta 2 kuud ja 2 päeva vangistust. Karistusaja algus: 25.01.2011a, karistuse lõpp 12.07.2012.a. Tartu Vangla on esitanud kohtule W.U kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus on tal alates 18.10.2011a. Tartu Vangla iseloomustuses W.U kohta nähtub, et teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kannab kolmandat reaalset vangistust. Väärteokorras on korduvalt karistatud. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks. Vanglas töötas majandustöölisena. Kinnipeetaval oleks vaja läbida vestlused moraaliteemal ja alkoholi tarvitamise teemal. On kehtiv distsiplinaarkaristus. Agressiivset käitumist ei ole täheldatud vanglas ega vabanemisjärgselt. Korduvad samalaadsed kuriteod näitavad, et ta ei suuda õppida oma vigadest. Kuriteod on sooritatud kehva majandusliku seisu tõttu. Vangla toetab tema ennetähtaegset vabastamist, pannes talle katseajaks lisakohustused. Kriminaalhooldaja on andnud arvamuse, milles on analüüsinud kinnipeetava olukorda ja seisundit. W.U on üles kasvanud mitmes lastekodus, vallaline, pikemaajalisi püsisuhteid ei ole lähiaastatel olnud. Tema elu on suuresti mõjutanud sotsiaalse kapitali puudumine ja majanduslik kitsikus. Eelnevatel kriminaalhoolduse perioodidel võis täheldada tema kindlat soovi iseseisvalt majanduslikult ja sotsiaalselt toime tulla. Õppis sel perioodil kiiresti kasutama arvutit ja internetti. Enne vangistust elas ta üürikorteris, sugulasi ei ole. Vabanemisel on tal võimalus asuda elama talluxxxxxxxx külla, kus elavad vanadus- ja invaliidsuspensionärid xxxxxxx. Talus saab ta elamiseks oma käsutusse eraldi toa. xxxxxxx peab W.U töökaks ja püüdlikuks ja on nõus teda toetama. Kriminaalhooldaja peab oluliseks, et xxxxxxxxon nõus vabanejat toetama elukoha andmisega, pakkuma seaduskuulekat sotsiaalset suhtlusringkonda ja materiaalset abi. W.U-l on tasumata tsiviilhagid summas 1800 € ja muid nõudeid. 2
lg.1 p.2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. W.U karistus saab kantud 12.07.2012. See tähendab, et tema vabastamata jätmisel praegu ei teki tal enam uut võimalust ennetähtaegseks vabastamiseks ja tema vabanemine saaks toimuda ilma vabanemisjärgse järelevalveta ja kriminaalhoolduseta. W.U on kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud korduvalt korral, kannab kolmandat reaalset vangistust. Varem mõistetud tingimuslikud karistused on läbitud karistust täitmisele pööramata, v.a.viimane. Sellise olukorra juures võib teha järelduse, et tingimuslikult mõistetud karistused on ennast õigustanud ja kriminaalhooldus on omanud positiivset toimet. Seejuures on oluline, et W.U käis vabaduses tööl, kuid kriminaalhooldaja iseloomustusest nähtuvalt, jäi tal puudu oskusest käituda ennastkehtestavalt tööandjatega ning sageli jäi seetõttu töö eest lubatud tasu saamata. Kohus peab põhjendatuks kasutada seda teadaolevat vahendit, mille positiivne toime W.U puhul on kontrollitud, ka nüüd tema elu korraldamisel ja hoidmisel uute kuritegude toimepanemisest. Kohtuotsusest, kriminaalhooldaja ettekandest ja vangla iseloomustusest nähtub, et W.U-l on olnud tugev alkoholiprobleem. Kohus leiab, et talle tuleb panna lisakohustuseks hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kui tema vabanemisjärgses elukohas alkoholi ei tarvitata ja vastav keskkond puudub, siis on tõenäoline, et sellest kohustusest piisab alkoholitarvitamise riski maandamiseks. Kuna W.U riskiks on olnud ka ebapiisav sotsiaalne toetus, tuleb oodatava toetuse säilimiseks (xxxxxi talus) ja ebasoovitavate mõjutuste ärahoidmiseks panna W.U-le kohustus mitte suhelda isikutega, kellega on varasemaid kuritegusid (alates aastast 1992) sooritatud. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.