Obsah (5)

§ 424§ 68§ 69§ 75§ 50

1-20-9251 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-9251 (20231501362) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 424

lg 2 järgi Kokkuleppemenetluses Marek Soomaa Prokurör Süüdistatav A.E ik: XXX, Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; töökoht: xxxx, xxxx, elukoht: xxxx. Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 02.07.2020 kuni 03.07.2020 ja 09.07.2020 kuni 10.07.2020. Varasem karistatus: kehtivaid karistusi ei ole. Kaitsja Advokaat Mare Lust RESOLUTSIOON 1. A.E süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. 2.

§ 68

lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.07.2020 kuni 03.07.2020 ja 09.07.2020 kuni 10.07.2020, s.o 4 (neli) päeva, lugedes mõistetud karistusest ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta, 3 (kolm) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva. 3.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada mõistetud ja ära kandmata vangistus, s.o 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 476 (nelisada seitsekümmend kuus) tundi, mille tegemisajaks määrata 1 (üks) aastane tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 4.

§ 69

lg 4, 6 ja 7 alusel allutada A.E üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning A.E-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2, 8 sätestatud 1 kohustusi Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, telefon: 6 12 77 58). 5.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada A.E-d järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustada A.E-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

7.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada A.E-d käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis. 8.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada A.E suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 8 (kaheksa) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Vastavalt LS § 127 sätetele on A.E kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Menetluskulu
2. A.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „A.E , 120-9251, menetluskulud“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel A.E poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid
3. Lääne-Harju politseijaoskonna parklas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas hoiustatud ja T L (xxxx) nimele registreeritud sõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx (VIN: xxxx) pärast kohtuotsuse jõustumist välja anda sõiduki omanikule või tema volitatud ja vastava kategooria juhtimisõigusega esindajale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu 2 A.E-d süüdistatakse

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et ta juhtis tahtlikult 02.07.2020 kella 18:43 ajal Harjumaal, Tallinnas, Pirita teel suunaga Merivälja tee poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 1,37 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l mõõtetulemus 1,25 mg/l), ning seejärel juhtis uuesti, s.t korduvalt ja tahtlikult, 09.07.2020 kella 20:39 ajal Harjumaal, Tallinnas, Läänemere tee 34 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 1,26 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l mõõtetulemus 1,14 mg/l), millega rikkus LS § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1 ning LS § 69 lg 2 p 1 nõudeid. LS § 69 lg 1: Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1: Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1: Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht juhul, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani A.E toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 15.12.2020 Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marek Soomaa, süüdistatav A.E ja tema kaitsja Mare Lust sõlminud järgneva kokkuleppe: Karistuse liik ja määr: Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus A.E süüditunnistamist

§ 424

lg 2 järgi ning tema karistamist vangistusega 1 aasta 4 kuud.

§ 68

lg 1 järgi arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.07.2020– 03.07.2020 ja 09.07.2020–10.07.2020, s.o kokku 4 päeva, ning lugeda kandmise kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, ning mõista lõplikuks karistuseks 476 tundi üldkasulikku tööd.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustada süüdistatavat üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kohustada süüdistatavat: -

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi; -

§ 75

lg 2 p 8 alusel osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Lisakaristus:

§ 50

lg 1 p 1 ja

§ 424

lg 4 p 2 alusel kohaldada A.E suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 8 kuuks. LS § 127 alusel on A.E kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta: - mootorsõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx (asub Lääne-Harju politseijaoskonna parklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn) /tl 47/ – sõiduk tagastada peale kohtuotsuse jõustumist sõiduki omanikule või tema volitatud esindajale. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. Kui kohtuotsuse kuulutamine jääb peale 31.12.2020 ja töötasu alammäär muutub peale seda kuupäeva, siis on pooled nõus, et kohus mõistab välja kohtuotsuse tegemise ajal kehtiva sundraha summa. Kokku eespool nimetatud kriminaalmenetluse kulud, mis süüdistatava kanda jätta: 876 eurot. Süüdistatav tasub menetluskulud ühe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. A.E kaitsjatasud jäävad süüdistatava kanda. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
2. peatüki
3. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle

§ 424

lg 2 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4