) § 213 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 349 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Eve Soostar Süüdistatav Aleksandr Avanessov – isikukood: 39204010249; xxx kodakondsus; elukoht: xxx; xxx haridus; emakeel: xxx keel; töökoht: A AS ja P OÜ, varem kriminaalkorras karistatud, sh viimati Harju Maakohtu 2. märtsi 2017 otsusega asjas nr 1-17-1760
jaanuari 2018 määrusega vabastati isik karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 15. mai 2019, millest esimeseks 3 kuuks kohaldati elektroonilist valvet, katseajal allutati isik
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile koos lisakohustustega Kaitsja Liis Suik (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1 1-24-3010 1. Tunnistada Aleksandr Avanessov süüdi
lg 2 p 1,
lg 1,
lg 1 ja
järgi ning kohaldades
lg 1 mõista temale
2.
lg 8 ja
märtsi 2017 otsusega nr 1-17-1760 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 2 kuud ja 29 päeva) ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva. 3.
lg-te 1 ja 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 719 tundi üldkasulikku tööd. Määrata üldkasuliku töö tegemiseks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 4.
lg 4 alusel allutada Aleksandr Avanessov üldkasuliku töö tegemise ajal
Aleksandr Avanessovile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele tingimusel, et ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all
Aleksandr Avanessov peab:
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. 6. Rahuldada kannatanu L.D.C tsiviilhagi ja mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel Aleksandr Avanessovilt kannatanu L.D.C kasuks välja 7419,01 eurot, mis tuleb Aleksandr Avanessovil hüvitada O OÜ arveldusarvele nr xxx Swedbankis. Selgituseks märkida maksja nimi ja kohtuasja number ja viitenumber: xxx. 7. Rahuldada kannatanu H.J.G tsiviilhagi ja mõista TsMS § 440 lg 1 alusel Aleksandr Avanessovilt kannatanu H.J.G kasuks välja 3466,07 eurot, millest 736,69 eurot tuleb Aleksandr Avanessovil hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xxx selgitusega „xxx, K.Q“ ja 2729,38 eurot tuleb Aleksandr Avanessovil hüvitada kannatanu arveldusarvele xxx selgitusega „xxx, K.Q.“ 8. Rahuldada kannatanu F.K.R tsiviilhagi ja mõista TsMS § 440 lg 1 alusel Aleksandr 2 1-24-3010 Avanessovilt kannatanu F.K.R kasuks välja 5243,20 eurot, mis tuleb Aleksandr Avanessovil hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xxx viitenumbriga xxx. 9. Rahuldada kannatanu T B tsiviilhagi ja TsMS § 440 lg 1 alusel Aleksandr Avanessovilt kannatanu T B kasuks välja 1018,08 eurot ning põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni võlgnevuse tasumiseni, mis tuleb Aleksandr Avanessovil hüvitada Q.F.M arveldusarvele nr xxx SEB pangas viitenumbriga xxx. 10. Rahuldada kannatanu U.S.M tsiviilhagi ja mõista TsMS § 440 lg 1 alusel Aleksandr Avanessovilt kannatanu U.S.M kasuks välja 1040,35 eurot, mis tuleb Aleksandr Avanessovil hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xxx viitenumbriga xxx. 11. Rahuldada kannatanu K.Q tsiviilhagi ja mõista TsMS § 440 lg 1 alusel Aleksandr Avanessovilt kannatanu K.Q kasuks välja 4075,08 eurot, mis tuleb Aleksandr Avanessovil hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xxx. 12. Rahuldada kannatanu F.V.N tsiviilhagi ja mõista TsMS § 440 lg 1 alusel Aleksandr Avanessovilt kannatanu F.V.N kasuks välja 5446,05 eurot ning viivist 14,90% aastas põhiosalt summas 3382,28 eurot kuni põhiosa täieliku tasumiseni, mis tuleb Aleksandr Avanessovil hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xxx LHV Pangas, selgitus: „K.Q järelmaksulepingud“. 13. Rahuldada kannatanu M.Y.A tsiviilhagi ja mõista TsMS § 440 lg 1 alusel Aleksandr Avanessovilt kannatanu M.Y.A kasuks välja 9092,39 eurot, mis tuleb Aleksandr Avanessovil hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xxx LHV pangas. 14. Aleksandr Avanessovilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena määratud kaitsja kohtueelses menetluses osalemise tasu 691,20 eurot, käekirjaekspertiis (ekspertiisiakt nr xxx) 564 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1230 eurot, s.o kokku 2485,20 eurot. 15. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber xxx. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 16. Välja mõista süüdistatav Aleksandr Avanessovilt kannatanu K.Q kasuks menetluskulu (kannatanu valitud esindajale makstud tasu) 780 eurot, mis tuleb tasuda K.Q arveldusarvele nr xxx. 17. Jätta riigi kanda määratud kaitsja Kadi Sitska kohtumenetluses osalemise tasu 1119,96 eurot ja kaitsja Liis Suik kohtumenetluses osalemise tasu 710,04 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD 3 1-24-3010 Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS Aleksandr Avanessovit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise (Harju Maakohtu 2. märtsi 2017 otsus asjas 1-17-1760), tekitas teisele isikule varalise kahju arvutisüsteemi andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil alljärgneval viisil: Aleksandr Avanessov, teades enda K.Q isiklikke- ja pangaandmeid ning omades juurdepääsu tema isikutunnistustele ja autentimisvahenditele, kuritarvitas K.Q teadmata ja nõusolekuta viimase nimele väljastatud tähtsaid isiklikke dokumente – passi ja ID-kaarti – samuti internetipanga kasutajatunnust ja juurdepääsuparoole, et identifitseerida ennast laenu ja järelemaksu andvate ettevõtete internetikeskkonnas K.Q-na ja sõlmida oma vajaduste katteks, kuid K.Q nimel laenu-, järelmaksu- ning krediidilepinguid, omamata võimekust võetud kohustusi enda sissetulekutest katta. Selliselt lõi Aleksandr Avanessov laenuandvatele ettevõtetele ebaõige ettekujutuse laenuvõtja isiku maksevõimelisusest ning maksevalmidusest, omamata tegelikkuses kavatsust mainitud laene enda varade arvelt tagasi maksta. Vaadeldes Aleksandr Avanessovi ametlikke sissetulekuid tegude toimepanemise ajal ning tema igapäevaseid kulutusi, nähtub, et valdav enamus tema poolt tehtud lepingujärgsetest tagasimaksetest on tehtud K.Q nimele võetud krediitkaartide, laenude ja järelmaksuga ostetud kauba arvelt. Aleksandr Avanessov vormistas 2018. aastal neljal korral M OÜ töötajana K.Q nimel krediiditaotluse järelmaksuga kauba ostmiseks M OÜst, esitades AS-ile K krediiditaotluse infosüsteemis. Selle tulemusena tegi arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse ning Aleksandr Avanessov koostas M OÜ töötajana järgmised lepingud, mis edastas M OÜ poolt koos K.Q ID-kaardi koopiaga K AS-ile:
Samuti tema, kasutades võltsitud dokumente laenu saamiseks, pani toime võltsitud dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi, s.o
Samuti tema, kasutades lepingute sõlmimisel K.Q passi või ID-kaarti, pani toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi, s.o
Samuti tema, oma eelkirjeldatud ühtsest tahtlusest kantud jätkuva tegevusega erinevate lepingute sõlmimisel, pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise arvutisüsteemi andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil, olles isikuks, keda on varasemalt karistatud omastamise eest s.o
KOKKULEPPE SISU Prokurör on kokkuleppes selgitanud, et lähtus karistuse küsimuse otsustamisel asjaolust, et Aleksandr Avanessovile inkrimineeritavate kuritegude toimepanemisest on möödas märkimisväärselt pikk aeg. Käesolevaks ajaks pole Aleksnadr Avanessovil ühtegi kehtivat karistust, sh väärteokaristust. Seega on ta pikka aega elanud õiguskuulekat elu, tal on püsiv töökoht ja igakuine sissetulek. Pärast aastaid tagasi toimepandud kuritegusid seaduskuulekalt käitunud isiku karistamisel võivad nii üld- kui eripreventiivsed eesmärgid olla oluliselt teistsugused võrreldes olukorraga, kui arutatakse lähemas minevikus toimepandud tegu. Seega võib pikk ajavahemik teo ja karistuse mõistmise vahel olla selliseks erandlikuks asjaoluks
mõttes, mis võimaldab karistuse individualiseerimisel teatud juhtudel selle kohaldamist alla seaduses sätestatud alammäära. Lisaks ei pea prokurör käesolevas situatsioonis, kus isik on mitme aasta vältel näidanud üles head tahet ja suutlikkust elada õiguskuulekat elu otstarbekaks, mõistlikuks ega eesmärgipäraseks teda reaalselt ühiskonnast isoleerida vaid peab võimalikuks asendada Aleksandr Avanessovile mõistetav karistus vangistus üldkasuliku tööga. Süüdistatava Aleksandr Avanessovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Aleksandr Avanessovile
lg 2 p 1,
lg 1,
lg 1 ja
järgi
ja
lg 1 alusel karistuseks mõistetav vangistus 9 kuud.
märtsi 2017 otsusega mõistetud kandmata karistuse (liidetava otsuse kuupäev muudetud protokolliliselt 19. septembri 2024 kohtuistungil), s.o ühe aasta, kahe kuu ja 29 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista ühe aasta, 11 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus, mis asendada
lg 1, 3 alusel üldkasuliku tööga 719 tundi, mille tegemisajaks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt
lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib
lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad Aleksandr Avanessovilt väljamõistmisele ka kannatanute tsiviilhagid, mille süüdistav on õigeks võtnud. Menetluskuludeks on käeskirjaekspertiis 564 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest 691,20 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 9 1-24-3010 kuupalga alammäärale vastavas summas, s.o 1230 eurot, s.o kokku 2485,20 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel tuleb Aleksandr Avanessovil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Määratud kaitsja tasu kohtumenetluses osalemise eest 1119,96 eurot tuleb jätta riigi kanda. Lisaks kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele kannatanu K.Q esinduskulud 680 eurot, millele võib lisanduda kannatanu K.Q esinduskulu kohtumenetluses (mille täpne summa on kokkuleppe sõlmimise seisuga teadmata). KOHTU SEISUKOHT Üldmenetluse kohtuistungil taotlesid prokurör, süüdistatav ja kaitsja kohtuliku arutamise jätkamist kokkuleppemenetluses. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on sõlminud kokkuleppe. Ühtlasi kinnitas süüdistatav, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kannatanud on andnud nõusolekud kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Aleksandr Avanessov
lg 2 p 1,
lg 1,
lg 1 ja
Kohus nõustub ka kokku lepitud karistusega, kuivõrd see vastab süüdistatava süüle. Nõustuvalt prokuröriga on praegusel juhul igati asjakohaselt arvestatud, et A. Avanessovile süüks arvatavate kuritegude toimepanemisest on möödas märkimisväärselt pikk aeg. A. Avanessovil pole ühtegi kehtivat karistust, sh väärteokaristust. Ka nähtub kohtule esitatud materjalidest, et A. Avanessov on juba pikka aega, pea 4 aastat elanud õiguskuulekat elu, tal on püsiv töökoht ja igakuine sisstulek. Märgitu lubab arvata, et A. Avanessov suudab ka edaspidi käituda õiguskuulekalt. Just tegude toimepanemisest möödunud pikk ajavahemik ja edaspidi seaduskuulekas käitumine ning asjaolu, et A. Avanessovil on püsiv sissetulek ehk et A. Avanessov on senimaani suutnud elada õiguskuulekat elu, on kohtu hinnangul käsitletavad seesuguste süüdistatavat iseloomustavate erandlike asjaoludena, mille puhul on põhjendatud kohaldada A. Avanessovile karistus alla sanktsiooni alammäära
Ka kohtupraktikas on seesugust lähenemist toetatud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid nr 1-20-1301/35 p 18; 1-06-9135/67). Kuigi
lg 8 näeb justkui resoluutsena ette seda, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata karistuse osa täide, siis praegusel juhul on igati põhjendatud arvestada siinjuures A. Avanessovit iseloomustavaid asjaolusid ja ka seda, et tegude toimepanemisest on möödunud märkimisväärselt pikk ajavahemik. Kohtu hinnangul oleks praeguste asjaolude valguses A. Avanessovit ligikaudu 4 aastat hiljem reaalset vangistust kandma saates vabadusõiguse riive ülemäärane. Tegelikkuses on kohtu hinnangul
lg 8 puhul alust juhinduda analoogia korras Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 1-20-2476/18 p-s 17 väljendatust, mille 10 1-24-3010 kohaselt ei tähenda vangistuse asendamine üldkasuliku tööga (
) mitte karistuse tingimisi kohaldamata jätmist, vaid üksnes karistuse kohaldamist teises ehk asenduskaristuse vormis. Sestap leiab kohus, et
Ja just eelpool loetletud A. Avanessovit positiivselt iseloomustavad asjaolud annavad kohtule aluse uskuda, et A. Avanessov suudab ka vangistust ära kandmata käituda edaspidi õiguskuulekalt. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Rahuldamisele kuuluvad ka kannatanute tsiviilhagid, sest Aleksandr Avanessov on need õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Põhjendatud on välja mõista kannatanu K.Q lepinguliste esindajate tasu 780 eurot, mis jääb süüdistatava kanda. Määratud kaitsja L. Suik kaitsjatasu summas 710,04 eurot on samuti põhjendatud ning vastavalt kokkuleppele jääb ka see kulu riigi kanda. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja tasumisele kuuluvate tsiviilhagide kogusummat on põhjendatud jätta määratud kaitsjatasu riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.