RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 339 lg 1 p 5 mõttes. See säte loeb oluliseks nõupidamissaladuse rikkumise kohtuotsust tehes. Maakohtu otsuse resolutiivosa allkirjastamise ja kuulutamisega 7. veebruaril 2024 oli kohtuotsus tehtud, sest kohtukoosseis oli lahendanud kõik

§ 306lg-s 1 loetletud küsimused ega saanud enda otsustusi enam muuta.

Seega rikkus rahvakohtunik nõupidamissaladust alles pärast kohtuotsuse tegemist.

2. mai
3. a määrusele lisatud eriarvamuses leidis üks ringkonnakohtunik, et rahvakohtuniku tegevus on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 1 p 5 mõttes.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 6. Kaitsja taotleb kassatsioonis nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks maakohtule või ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Muu hulgas on kassaator seisukohal, et maakohus rikkus nõupidamissaladust kohtuotsust tehes, mitte pärast seda ja järelikult on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339lg 1 p 5 mõttes.

1. Prokuratuur palub jätta kassatsiooni rahuldamata ja kohtuotsused muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Vaidlust ei ole selles, et maakohtus kriminaalasja lahendanud kohtukoosseisu üks liige, rahvakohtunik D. Trump, rikkus kaitsjaga peetud telefonikõnes keeldu avaldada nõupidamistoa arutlusi (

§ 305lg 2 ja kohtute seaduse (KS) § 72 lg 1 ning § 111 lg 3).

Küsimus on, kas nõupidamissaladust rikuti

§ 339

lg 1 p 5 mõttes kohtuotsust tehes, sest viidatud telefonivestlus toimus pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist ja apellatsiooniteate esitamist, ent enne kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemist. 9. Kolleegium leiab erinevalt ringkonnakohtust, et

§ 339

lg 1 p-s 5 peetakse kohtuotsuse tegemise all silmas ka kohtuotsuse põhiosa (

§ 312

) koostamist – ja seda olenemata asjaolust, kas kohus koostab põhiosa enne või pärast otsuse resolutiivosa kuulutamist.

§-st 312 ning § 315 lg-test 4, 5, 7 ja 8 ilmneb, et juhtudel, mil kohtuotsusel peab olema ka põhiosa, on see kohtuotsuse lahutamatu osa. Seega on ka põhiosa koostamine kohtuotsuse tegemine, isegi kui resolutiivosa on selleks ajaks allkirjastatud (

§ 306

lg 3) ja kuulutatud (

§ 315lg 4).

10.

§ 305

lg-s 2 ja KS § 72 lg-s 1 sätestatud keeld on üks kohtuniku sõltumatuse tagatisi, mille peamine eesmärk on kindlustada kohtukoosseisu liikmele võimalus nõupidamistoas vabalt arutleda, kartmata, et tema üks või teine mõttearendus saab teatavaks kohtumenetluse pooltele, menetlusvälisele isikule või laiemale avalikkusele. See omakorda soodustab arutelu ja vähendab välise surve riski. Ühtlasi piirab nõupidamissaladus kohtukoosseisu liikmete võimalust arutada lahendatavat asja kohtumenetluse poolega väljaspool istungit või kirjalike seisukohtade küsimist või mõne kõrvalise isikuga ja lasta end sel moel ebakohaselt mõjutada. 2

§ 306lg-s 1 loetletud küsimuste lahendamist ja kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist.

Põhjendused ei ole kohtuotsuse õigusliku toime seisukohalt tähenduseta.

§ 3051

lg-st 1 ja § 339 lg 1 p-dest 7 ja 8 ning lg-st 2 koosmõjus

§ 338

p-ga 3 ja § 362 p-ga 2 järeldub, et kohtuotsuse põhiosast sõltub suurel määral, kas kohtuotsuse resolutiivosa jääb edasikaebemenetluses jõusse (vt selle järelduse eri aspektide kohta nt RKKK 22.02.2013, 3-1-1-7-13, p 7; 29.11.2023, 1-22-4785/46, p 20; 07.03.2023, 1-21-5033/38, p 12; 30.06.2014, 3-1-1-14-14, p-d 699–701; 05.06.2020, 1-17-11182/201, p 29). Järelikult võib nõupidamissaladuse rikkumine ka pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist, kuid enne tervikotsuse avalikult teatavakstegemist mõjutada kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Kohtuotsuse põhiosas sisalduv võib ka muul viisil oluliselt mõjutada kohtumenetluse poolte huve. 12.

§ 339

lg 1 p 5 ja § 341 lg 1 kohaselt tingib nõupidamissaladuse rikkumine kohtuotsuse tegemisel otsuse tühistamise, olenemata sellest, kas rikkumine võis mõjutada kohtukoosseisu liikmete erapooletust ja kaalutlusi ning seekaudu kohtulahendi sisu (vt ka RKKK 08.04.2020, 1-15-6483/415, p 23). Niisugune lahendus ei ole nõupidamissaladuse kaitsmiseks ainumõeldav. Seda kinnitab kasvõi võrdlus teiste kohtumenetluse seadustikega. Nii tsiviilkohtu-, halduskohtu- kui ka väärteomenetluses kehtib samuti kohtu nõupidamissaladuse hoidmise kohustus (KS § 72, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 21, halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 7), kuid selle rikkumine kohtuotsust tehes ei too automaatselt kaasa kohtuotsuse tühistamist. Kriminaalmenetluses on niisugune õiguslik tagajärg aga praegu seadusandja valik. 13. Eeltoodud põhjustel on see, et rahvakohtunik D. Trump avaldas 9. veebruari 2024. a telefonikõnes kaitsjale kohtu nõupidamistoa arutluste sisu, kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 339

lg 1 p 5 mõttes.

§ 361

lg 2 ja § 341 lg 1 kohaselt tuleb kolleegiumil

§ 361lg 1 p-dest 6 ja 7 ning § 362 p-st 2 juhindudes tühistada nii Harju Maakohtu 7.

veebruari

1. a otsus kui ka Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a otsus ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtu teisele kohtukoosseisule. Ringkonnakohtu otsus jääb jõusse vaid osas, millega määrati kaitsjale riigi õigusabi tasu. Kuna käesolevas otsuses toodud põhjustel pidanuks ringkonnakohus tegema

§ 337

lg-s 2 nimetatud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu – kaitsjale määratud riigi õigusabi tasu 644 eurot 16 senti –

§ 185lg 1 alusel riigi kanda.

Kaitsja kassatsioon rahuldatakse.

§ 186lg 1 alusel jätab kolleegium riigi kanda ka kassatsioonimenetluse kulu ehk R.

Russi kaitsjale

1. augustil 2024 määratud riigi õigusabi tasu summas 351 eurot 36 senti.
2. Väljaspool kriminaalasja lahendamise piire märgib kolleegium järgmist. Ehkki KS § 111 lg 3 kohaselt laieneb nõupidamissaladuse hoidmise kohustus ka rahvakohtunikule, ei ole viimasel selle kohustuse rikkumise korral karta mingeid õiguslikke tagajärgi (erandiks on juhud, mil nõupidamissaladuse rikkumisega kaasneb ka muu rikkumine, näiteks isikuandmete ebaseaduslik avaldamine (KarS §-d 157–1571) või altkäemaksu võtmine (KarS § 294)). KS § 105 lg 1 ja § 103 lg 2 järgi ei anna nõupidamissaladuse rikkumine alust isegi rahvakohtuniku volituste lõpetamiseks. Kolleegiumi arvates võib niisugune seaduselünk ohustada kriminaalkohtupidamise usaldusväärsust ja tõhusust. (allkirjastatud digitaalselt) 3