lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
S AS on enne krediitkaardi lepingu sõlmimist hinnanud kostja krediidivõimelisust krediitkaardi taotluse kostja S AS konto väljavõtte (perioodiga 15.02.2018 – 15.07.2018) alusel, arvesse on võetud taotlemisel esitatud info olemasolevate kohustuste kohta. Maksevõime hindamisel oli aluseks kliendi 6 kuu keskmine töötasu suurusega 700 eurot, töökoht D OÜ. Taotluse analüüsil võeti arvesse, et kostjal oli taotluse esitamise hetkel väljaspool panka kohustusena kaks järelmaksulepingut kuumaksetega kokku ca 93 eurot (lepingud olid lõppemas 2019 a). Creditinfos maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Lepingu maksimaalne intressi makse maksimaalselt kasutatud limiidisummalt sai olla ca 13 eurot. Krediitkaardi lepingu sõlmimisel moodustasid kostja kõik kohustused tema sissetulekust 15,4 %. Kuna kliendi konto väljavõttest ei nähtunud majapidamiskulusid, kasutas krediidiandja majapidamiskulude arvestamisel üldkohaldatavaid määrasid ning arvestas majapidamiskuluna 351 eurot. Majapidamiskulude leidmiseks kasutatakse Statistikaameti poolt avaldatud 2 uuringut Leibkonnaliikmete aastastest kulutustest leibkonna tüübi järgi (konkreetses kaasuses leibkonna tüüp „üksik alla 65-aastane“). Krediidiandja kasutas 2016 aasta uuringu tulemusi. Majapidamiskulutustena on defineeritud kulutused toidule ja mittealkohoolsetele jookidele, eluasemele ning sidele. 3.2. 01.04.2021 sõlmiti kostja ja S ASi vahel väikelaenuleping xxxx laenusummaga 3000 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 20,960%. Laen 3000 eurot on kantud kostja arvelduskontole xxxx. Laenusumma tuli tagasi maksta annuiteetgraafiku alusel 35 maksega. Krediidiandja poolt on lepingu katteks tagasimakseid debiteeritud kokku summas 2293,28 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 1487,85 eurot, intressi katteks 802,24 eurot, viivise katteks 3,19 eurot. Kostja ei taganud arvelduskontol piisavalt raha maksetähtajaks tasumisele kuuluvate summade debiteerimiseks, jäädes täielikult viivitusse 28.01.2023, 28.02.2023 ja 28.03.2023 osamaksete tasumisega, mistõttu andis krediidiandja kostjale 03.04.2023 teatisega tähtaja võla tasumiseks hiljemalt 20.04.2023. Kuid kuna kostja võlga ei tasunud, luges S AS laenulepingu kooskõlas
S AS hindas enne väikelaenulepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust väikelaenu taotluse ja kostja Xxxx konto väljavõtte (perioodiga 1.10.2020 – 1.04.2021) põhjal. Maksevõime hindamisel oli aluseks kliendi 6 kuu keskmine töötasu suurusega 627 eurot, töökoht D OÜ. Igakuised kohustused S AS ees enne kõnealuse lepingu sõlmimist oli krediitkaardi kasutamise leping (xxxx, limiidiga 700 eurot, maksimaalne intressi makse 13 eurot). Kostjal kohustused väljaspool panka puudusid. Creditinfos maksehäired puudusid. Laenulepingust nr xxxx tulenev kuumakse oli ca 115 eurot. Lepingu xxxx sõlmimisel moodustasid kostja igakuised laenukohustused kokku 128 eurot, ca tema sissetulekust ca 20,52 %. 3.
S AS hindas enne väikelaenulepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust väikelaenu taotluse ja kostja konto väljavõtte (perioodiga 26.10.2020 – 26.04.2021) põhjal. Maksevõime hindamisel oli aluseks kliendi 6 kuu keskmine töötasu suurusega 624 eurot, töökoht D OÜ. Igakuised kohustused S AS ees enne kõnealuse lepingu sõlmimist oli krediitkaardi kasutamise leping (xxxx, limiidiga 700 eurot, intressimakse kuni 13 eurot kuus) ning leping nr xxxx kuumaksega 115 eurot. Kostjal kohustused väljaspool panka puudusid. Creditinfos maksehäired puudusid. Laenulepingust nr xxxx tulenev kuumakse oli ca 38 eurot. Lepingu xxxx sõlmimisel moodustasid kostja igakuised laenukohustused kokku 166 eurot, mis tema sissetulekust oli ca 26,6 %.
kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima
sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.
lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). Hageja on kohtule esitanud kõik kolm nõude aluseks olevat lepingut, mis on kostja poolt digiallkirjastatud. Digiallkirja konteineris on leping, iga laenu tingimused ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Väikelaenude laenusummade 3000 eurot ja 1000 eurot välja maksmine kostjale on tõendatud kohtule esitatud konto väljavõttega. Hageja selgitas, et krediitkaardi kasutamise lepingu alusel saab klient lepingus kokkulepitud krediidilimiiti kasutada omal äranägemisel – limiidi väljamaksmist nagu tavalaenulepingu puhul, ei toimu, limiidi kasutust on näha krediidi kasutuse väljavõttelt, mis on hagiavalduse lisa 4 (dtl 58). Arvestades hageja poolt 29.08.2024 esitatud täiendavaid selgitusi antud failist nähtuvate kannete kohta ning võttes arvesse, et lihtmenetluses võib kohus lugeda tõendiks ka poole seletuse, on kohtu hinnangul tõendatud, et lepingu üles ütlemise seisuga oli kostja kasutuses oleva laenu jääk 699,96 eurot, mille kostja võttis kasutusse 11.10.2021. Hageja on seega tõendanud, et leping sõlmiti seadusega nõutud vormis ning et laenud on kostja kasutusse antud. Lepingutes välja toodud krediidi kulukuse määr jäi lepingute sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra (vastavalt 01.04.2021 ja 21.04.2021 kehtis 60,27%, 15.07.2021 kehtis 56,04%) piiresse. 4 7. Nõude loovutamine Hageja on esile toonud, et hagi aluseks olevatest lepingutest tulenevad nõuded on hagejale loovutatud. Hageja on esitanud mitmed kirjavahetused algse krediidiandjaga, mistõttu kohus peab usutavaks, et algne krediidiandja on nõuded hagejale loovutanud. 8. Vastutustundliku laenamise põhimõte 8.1.
kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (
Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata. 5 8.
kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada.
lg 7 kohaselt arvestada kõik kostja poolt tasutu põhivõla katteks, sest lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0% ning muid tasusid tarbija sel juhul ei võlgne. Sellest tulenevalt jääb hageja intressinõue rahuldamata. Hageja on toonud, välja, et kui kohus asub seisukohale, et leping/ud sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes palub hageja kohtul kostjalt välja mõista krediidilepingust xxxx (xxxx*) tulenev põhivõlg 82,17 eurot (saadud krediit 4889,80 eurot – tagasimaksed kokku summas 4807,63 eurot), väikelaenulepingust xxxx tulenev põhivõlg 706,72 eurot (saadud laen 3000 eurot – tagasimaksed kokku summas 2293,28 eurot) ja väikelaenulepingust xxxx tulenev põhivõlg 248,05 eurot (saadud laen 1000 eurot – tagasimaksed kokku summas 751,95 eurot), lepingute xxxx (xxxx*), xxxx, xxxx põhivõlalt 1036,94 eurolt tulenev viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 27.04.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 30.11.2023 kokku summas 71,55 eurot. Hageja toob välja, et krediitkaardi lepingu tingimuste kohaselt on leping tähtajatu, kuid et krediidi kulukuse määra arvestuse kohaselt tuli kasutusse võetud krediit tagastada 12 kuu jooksul. Kohus märgib, et lähtuda tuleb siiski krediitkaardi lepingu tingimustest kasutusse võetud limiidi tagasimaksmise kohta, mitte krediidi kulukuse määra jaoks ette nähtud arvestustest. Hageja ei ole kohtule esitanud krediitkaardi lepingu üldtingimuste tõlget, kuid Euroopa tarbijakrediidi teabelehes on märgitud, et krediit tuleb tagasi maksta lepingu lõppemisel ning igakuiselt tuli tasuda üksnes intressi. Seega ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et krediitkaardi leping on korraliselt lõppenud. Hageja väitel ütles krediidiandja kõik kolm lepingut üles alates 26.04.2023. Hageja väitel on lepingu ülesütlemise teatis (dtl 61) kostjale edastatud 03.04.2023 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kostja poolt pangasüsteemis avaldatud ja kinnitatud e-posti aadressile 7 xxxx. Hageja kinnitusel ei ole kostja teavitanud krediidiandjat oma kontaktandmete muutumisest. Viimane krediidi kasutuselevõtt krediitkaardi lepingu alusel toimus 11.10.2021 summas 699,96 eurot. Hageja esitatud krediitkaardi maksete arvestuse failist (dtl 60) nähtub, et viimati on kostja tasunud intressi 07.01.2023. Hageja väitel jäi kostja täielikult viivitusse 27.01.2023, 27.02.2023, 27.03.2023 intressi maksetega tasumisega.
lg 7 kohaselt ümberarvestuse tõttu aga muutus krediitkaardi lepingu intress nulliks, mistõttu kostjal ei oleks intressi tasumise kohustust olnud ning seetõttu ei saanud tekkida ja makseviivitust intressimaksetega. Sellest tulenevalt on lepingu erakorralise üles ütlemise eeldused (makseviivituse näol) täitmata ja üles ütlemine toimetu.
§ § 4034 lg 7 kohaselt, kui leping ei ole korraliselt lõppenud, tuleb tagasimaksed uuesti määrata. Hageja tagasimakseid uuesti määranud ei ole. Kohus selgitas seda 31.07.2024 kirjas hagejale ning juhtis eraldi ka hageja tähelepanu, et krediitkaardileping on tähtajatu ning et ümberarvestuse korral tuleb hinnata ka üles ütlemise kehtivust. Kuna hageja ei ole krediitkaardilepingu osas tagasimakseid uuesti määranud, lepingut ei saa lugeda erakorralise üles ütlemise tõttu lõppenuks, ei ole kogu põhivõlg sissenõutav. Sellest tulenevalt jätab kohus krediitkaardilepingust tuleneva põhivõla ja viiviste nõude rahuldamata. Hageja on esile toonud, et väikelaenulepingute tähtajad on saabunud (lepingu xxxx tähtaeg 28.03.2024 ja lepingu xxxx tähtaeg 28.04.2024). Sellest tulenevalt ei olnud vajalik nende lepingute osas tagasimaksete uuesti määramine. Ent hageja ei ole esile toonud, et ümberarvestuse tulemusel oleks kostja olnud tagasimaksetega viivituses ka lepingu üles ütlemise ajal, s.o 26.04.2023. Seetõttu ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mille pinnalt kohus saaks hinnata üles ütlemise kehtivust ümberarvestuse korral. Kohus selgitas selle esile toomise vajalikkust 31.07.2024 saadetud kirjas. Kuivõrd lepingud on tähtaegselt lõppenud, mõistab kohus kostjalt välja lepingutest tuleneva põhivõla jäägi ümberarvestuse kohaselt, ent viivise mõistab välja seadusjärgses määras alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast. Kohus mõistab seega
lg 1,
lg 1, § 403 4 lg 7, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 kostjalt välja väikelaenulepingust xxxx tuleneva põhivõla 706,72 eurot (saadud laen 3000 eurot – tagasimaksed kokku summas 2293,28 eurot) ja väikelaenulepingust xxxx tuleneva põhivõla 248,05 eurot (saadud laen 1000 eurot – tagasimaksed kokku summas 751,95 eurot) ning viivise seadusjärgses määras 706,72 eurolt alates 29.03.2024 ja viivise 248,05 eurolt alates 29.04.2024 kuni 04.09.
Hageja menetluskulu on tasutud riigilõiv 420 eurot. Algne hagi hind oli 3226,65 eurot, hageja on sellelt riigilõivu tasunud 420 eurot. Võla sissenõudmiskulude hüvitisest 35 eurot loobumise tagajärjel on hagi hind 3191,65 eurot ning riigilõiv sellelt oleks samuti 420 eurot. Seega loobumise tagajärjel ei ole hageja riigilõivu enamtasunud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud 8 võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Loobumise tagajärjel on hagi hind 3191,65 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 954,77 eurot (706,72 + 248,05) ja viivisenõudes summas 49,12 eurot (38,30 + 10,82) ning ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 1003,89 euro ulatuses, mis on hagihinnast (3191,65 eurot) 31,45%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 31,45% ulatuses kostja kanda. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu vajalikuks menetluskuluks. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 31,45% hageja põhjendatud menetluskuludest (420 eurot), millele vastab summa 132,09 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). 11. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.