2-24-13622 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasja number 2-24-13622 Kohtuasi Lüganuse vald, Kiviõli linn

§ 43lg 2 alusel ka võlgnevuste eest, mis tekkisid endistel korteriomanikel.

Avaldaja palub avaldus rahuldada ja välja mõista puudutatud isikult ajavahemikul juuli 2023– juuli 2024 tekkinud võlgnevus ja viivis ning lisaks menetluskulud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Kohtudokumendid on puudutatud isikule kätte toimetatud 19.09.2024 TsMS § 3111 lg 51 kohaselt (e-posti aadressile). Vastuse esitamise tähtaeg oli 03.10.
2. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
3. Avalduse kohaselt kuuluvad puudutatud isikule korteriomandid asukohaga Soo tn 18-83 ja M84, Kiviõli linnas Lüganuse vallas. Puudutatud isik on jätnud perioodil juuli 2023 kuni juuli 2024 korrektselt tasumata majanduskulude arved (vesi, soojus) kokku 1709,90 eurot.
4. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (

) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

§ 40lg 2

§ 43

lg 1 kohaselt, korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest.

§ 43

lg 2 kohaselt korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. 828 Property Advisors UÜ vastutab avaldaja ees

§ 43

lg 2 alusel ka võlgnevuste eest, mis tekkisid endistel korteriomanikel (s.o Kodukandi Kinnisvara OÜ ja Kifka Haldus UÜ).

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud majandamiskuludest ning laekumistest. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla 1709,90 eurot perioodil juuni 2023 kuni juuli
3. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole korrektselt tasutud. Arvetelt nähtub osutatud teenus ja selle tariif. Seega on võlgnevuse kujunemine jälgitav ja arusaadav. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla 1 709,90 eurot. 7.

§ 42

lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivis alates 10.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni 0,01 % päevas. Menetluskulud
2. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva lahendiga kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
3. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 297 eurot sh tasutud riigilõiv 50 eurot, 3