KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tsiviilasja number 2-23-7302 Otsuse avalikult teatavaks 26. september 2024 Jõhvi kohtumaja tegemise aeg ja koht Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi T. K.

§ 147

). Kaaspärijad on pärandvaras olevate üksikute asjade ühisomanikud, mistõttu kuuluvad need kaaspärijatele üheaegselt kindlaks määramata osades AÕS § 70 lg 4 mõttes.

§ 159

lg 3 ja 4 järgi jagatakse pärandvara kas pärijate kokkuleppel või kohtus, järgides kaasomandi jagamise sätteid osas, milles

ei näe ette teisiti. 7. Poolte vahel puudub vaidlus pärandvara koosseisu (½ mõttelist osa aiamaast, graažiboksist, rahalised vahendid ja pensionifondi osakud) üle. Vaidlus puudub ka selles, et hageja ja kostja on õde ja vend, kes pärisid oma ema vara võrdsetes osades. Seega on mõlemad eelduslikult emotsionaalselt seotud jagatava varaga võrdselt.

§ 159

lg 2 ja 3 kohaselt võib pärandvarasse kuuluva eseme jagada reaalosadeks, jätta kaasomandisse, anda ühele pärijale või müüa avalikul enampakkumisel, mille järel jagatakse raha võrdeliselt varaühisuse osade suurusega. Kohtul tuleb pooltevaheline vaidlus jagamise viiside osas lahendada poolte huvide kaalumise teel. Ka pärandvara ühisuse lõpetamisel on asjakohane Riigikohtu praktika, mille kohaselt saab vara jagamisel jätta eseme ühele ühisomanikule vaid juhul, kui ta on valmis maksma nõutud ja põhjendatud hüvitise omandi kaotavale ühisomanikule (RKTKo 3-2-1-14-17 p-d 25.2, 25.3). Hageja soovib saada aiamaa ja graažiboksi ainuomanikuks ja maksta teisele välja hüvitis vastavalt vara turuväärtusele. 3 Kostja sellele, sh. kohtuistungil vastu vaielnud ei ole ja pole ka avaldanud soovi saada ise eeltoodud vara ainuomanikuks.

1. Graažiboksi väärtuse osas pooled ei vaidle ja leiavad, et see on 1000 eurot, sh. on kostja sellise hinnaga nõustunud kohtuistungil. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostjale jäävad pärandaja arvel XXXXXXXXXXXXXX olev raha 1849,50 eurost ja LHV Pensionifond L pensionifondi osakud väärtusega 843,68 eurot. Kokku 2943, 18 eurot. Pooled vaidlevad XXX kinnistu (aiamaa) väärtuse üle. Hageja on esitanud OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa 17.04.2023 hinnangu, mille kohaselt on kinnistu väärtuseks 4600 eurot ning kostja on esitanud Pindi Kinnisvara OÜ 09.04.2024 hindamisakti, mille kohaselt on kinnistu väärtuseks 9400 eurot. Hageja on 24.04.2024 esitanud taotluse, et kohus määraks kinnistu turuväärtuse kindlaksmääramiseks ekspertiisi, kuid hiljem sellest loobunud, arvestades ekspertiisi maksumust. Kohtuistungil on hageja selgitanud, et kostja võib aiamaa osas esitada asjatundja arvamuse ning sellisel juhul on hageja nõus tasuma rohkem.
2. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et pärandvara turuväärtust tuleb hinnata pärimistunnistuse väljaandmise seisuga.

§ 159

lg 3 ja 4 järgi jagatakse pärandvara järgides kaasomandi jagamise sätteid ning kaasomandi jagamisel tuleb hinnata kaasomandi väärtust tervikuna võimalikult täpselt jagamise aja seisuga, et tagada omandist ilma jäänud kaasomanikule adekvaatne rahaline hüvitis omandiõiguse kaotamise eest. Kohtu hinnangul tuleb kinnistu väärtuse kindlakstegemisel võtta aluseks Pindi Kinnisvara OÜ 09.04.2024 hindamisakt, mille kohaselt on kinnistu väärtuseks 9400 eurot. Pindi Kinnisvara OÜ hindamisakt on tehtud oluliselt hiljem, st. lähem jagamise ajale ning hindamisaktis on aluseks võetud 3 hinnatava varaga kaudselt võrreldavat pakkumist, samas kui OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa hindamisaktis on ära toodud 1 pakkumine Toila Vallas Martsa 1 asuva kinnistu kahe kordse elumajaga ja maksumusega 89 000 eurot, mis on võrdluseks aiamajaga xxxs oluliselt kaugem, kui Pindi Kinnisvara OÜ hindamisaktis toodud pakkumised.

1. Eeltoodu alusel loeb kohus XXX kinnistu (aiamaa) väärtuseks 9400 eurot, millest ½ on 4700 eurot. Graažiboksi väärtus on 1000 eurot ja sellest on pärandvaraks ½, so. 500 eurot, pärandaja arvel on raha 1849,50 eurot ja LHV Pensionifond L pensionifondi osakud väärtusega 843,68 eurot. Seega on pärandvara väärtuseks kokku 7893, 18 eurot ja kummagi poole osa sellest on 3946, 59 eurot. Hageja omandisse jääb garaažiboks (500 eurot) ja kinnistu XXX (4700 eurot), kokku 5200 euro väärtuses pärandvara ning kostja omandisse jääb pärandaja arvel olev raha ja pensionifondi osakud, kokku pärandvara väärtuses 2693, 18 eurot. Seega jääb hagejale pärandavara 1253, 41 euro ulatuses rohkem, mille hageja peab kostjale hüvitama.
2. TsÜS § 68 lõikele 5 alusel asendab kohtuotsus kostja tahteavaldust vastava kinnisturaamatu kande tegemiseks. TsMS § 445 lõike 1 alusel määrab kohus otsuse täitmise korra selliselt, et nõusoleku asendamine kinnistu (reg.nr. xxxxxxxx) omanikukande muutmiseks kehtib juhul, kui hageja on täitnud rahalise hüvitise (1253, 41 eurot) maksmise kohustuse kostjale või kostja on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Hagi hind 4 TsMS § 132 lg 4 p 4 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka kaasomandi lõpetamise nõue. TsMS § 132 lg 1 1 järgi loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Seega on hagihind 3500 eurot. Menetluskulud jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). Riigikohus on leidnud, et kuna kaasaomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (RKTKo 3-2-1-70-10 p 14). Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Sel põhjusel ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5