← Eesti

1-23-4295/72

Obsah (11)§ 339§ 341§ 305§ 7§ 333§ 61§ 268§ 306§ 338§ 337§ 185

1-23-4295 KOHTUOTSUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2024. a Tallinn Kriminaalasja number 1-23-4259 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Eesistuja Pavel Gontšarov, l

§ 339

lg 1 p 5 kohaselt, mis kaitsja veendumusel toob kaasa kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmise teises kohtukoosseisus (

§ 341lg 1).

Kui ringkonnakohus ei peaks selle argumendiga nõustuma, leiab kaitsja, et lisaks on kohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust (

§ 305¹ lg 1 rikkumine) ning on andnud ebaõige hinnangu asjas kogutud tõenditele.

Eelnimetatu on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse muu olulise rikkumisena

§ 339lg 2 järgi.

Kaitsja on seiskohal, et: 1) kohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust sellega, et on ebaõigelt hinnanud asjas kogutud tõendeid ning on teinud uuritud tõenditest ebaõigeid järeldusi (kohus on eksinud tõendite hindamise põhimõtete vastu –

60 lg 1 ja 2 rikkumine), mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse muu olulise rikkumisena

§ 339

lg 2 järgi; 2) kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik, kuivõrd kohtuotsus põhineb oletustel; 3) kohus on rikkunud

§ 7lg 3 põhimõtet, kuna on kõrvaldamata kahtluseid tõlgendanud süüdistatava kahjuks; 4) kohus on rikkunud Kar

S § 285 lg 1 ja 5 sätestatut. 4.1. Oma apellatsiooni põhitaotluse osas märgib kaitsja, et praegust kriminaalasja arutas maakohus järgmises koosseisus: eesistuja Margit Roots-Dervishi ning rahvakohtunikud Merlyn Rei ja Diana Suun (alates 12.03.2024 nimi Diana Trump). Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 07.02.2024 toimunud kohtuistungil. Samal päeval s.o 07.02.2024 esitas kaitsja e-toimiku vahendusel kohtule teate, et soovib kohtuotsuse apelleerida. 09.02.2024 hommikul kell 8.56 sai 3

(13)kaitsja tundmatult numbrilt (number +XXXXXXXX) kõne (vt Toomas Laanemaa telefoni ekraanipilt sissetulnud kõnest – lisa 1). Kaitsja vastas kõnele ning helistaja tutvustas ennast Dianana. Helistaja selgitas, et on rahvakohtunik kriminaalasjas, kus advokaadi kaitsealuseks on Roman Russ. Kaitsja mõistis, et tegemist on rahvakohtunik Diana Suunaga (Suun), kes on praeguses kriminaalasjas maakohtu koosseisu liige. (Asjaolu, et telefoninumber XXXXXXXX on Diana Suuna kasutuses nähtub muuhulgas äriregistri infosüsteemist, kus MTÜ Aitame Vähekindlustatud Peresid kontaktandmetena on toodud juhatuse liikme Diana Suuna e-posti aadress ja telefoninumber; vt lisa 2). Rahvakohtunik hakkas kaitsjale rääkima, et ta ei ole rahul tehtud kohtuotsusega ning et see on ebaõige. Vestluse käigus sai kaitsja aru, et otsuse tegemise arutelu ajal tekkis rahvakohtunikul lahkarvamus kohtunik Roots-Dervishiga. Rahvakohtunik ei olnud rahul nõupidamistoas toimunuga, sh aset leidnud aruteludega, kohtuniku käitumisega ning laiemalt sellega, kuidas toimus kohtuotsuse tegemisel lahendatavate küsimuste otsustamine. Põgusalt tõi rahvakohtunik näiteid nõupidamistoas toimunud aruteludest. Muu hulgas olid vestluse teemaks rahvakohtuniku enda kogemused seoses tema isikliku kriminaalasjaga, kus ta oli kannatanuks, mis tema arvates sai ebaõiglase lahenduse. Kaitsjale jäi mulje, et rahvakohtunik Suun oli tõsiselt häiritud asjas tehtud otsusest ning see tundus tema jaoks äärmiselt ebaõiglane, kuna rahvakohtunik isegi väitis, et ta ei saa öösel magada. Kaitsja selgitas rahvakohtunikule, et kavatseb kohtuotsuse igal juhul apelleerida. Rahvakohtunik Suun rääkis kaitsjale ka millegi kirjutamisest kellelegi, kuid kellele, see jäi kaitsjale alguses arusaamatuks. Ilmselt pidas rahvakohtunik silmas eriarvamust. Rahvakohtunikuga toimunud telefonivestlusest informeeris kaitsja 09.02.2024 ka Harju Maakohtu esimeest Astrid Asit e-kirja teel (vt lisa 3), kes 15.02.2024 kinnitas kaitsja e-kirja kättesaamist (lisa 4). Kaitsja leiab, et rahvakohtunik Suuna poolt 09.02.2024 telefonivestluse käigus süüdistatava kaitsjale avaldatu näol oli tegemist kohtu nõupidamissaladuse rikkumisega. Seda eelkõige seetõttu, et 07.02.2024 oli kaitsja kohut teavitanud soovist kohtuotsus apelleerida ning selleks ajaks ei olnud motiveeritud kohtuotsust veel koostatud (kohus koostas ja avaldas motiveeritud otsuse alles 28.03.2024). Rahvakohtunik Suuna kõne tekitab muu hulgas kahtluse, et kohtuotsuse tegemisel lahendatavate küsimuste otsustamine ei toimunud seadusega kooskõlas. Tulenevalt

§-st 339 lg 1 p 5 ja §-st 341 lg 1 annab eeltoodu kaitsja arvates aluse kohtuotsuse tühistamiseks ja kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmiseks teises kohtukoosseisus. 4.

  1. Lisaks leiab kaitsja esitatud apellatsioonis süüdistuse KarS § 200 lg 2 p 4 osas, et maakohtu järeldus, et R. Russ on hõivanud Yle kuulunud kilekoti, ei ole põhjendatud ning ei rajane asjas kogutud tõenditel. Kohtu vastupidine seisukoht on oletuslik. Kohtu järeldus R. Russi poolt Y kilekoti röövimise kohta on põhjendamatu ka seetõttu, et kohtu arutluskäigust jääb arusaamatuks, kuidas R. Russ on saanud täita röövimise koosseisu, kui pole tuvastatud kellelt või kuidas R. Russ kilekoti on hõivanud ning kuidas ja kelle suhtes R. Russ vägivalda tarvitas. See tähendab, et tõenditele tuginedes on jälgitavalt tuvastamata, et R. Russ on hõivanud Y kilekoti või selle hõivamiseks kasutanud vägivalda. 4.
  2. Kaitsja arvates süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi on samuti tõendamata. Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et R. Russ oli 13.08.2022 sõidukit juhtides (ajavahemikul kell 20.00 kuni 20.13) joobeseisundis. See tähendab, et pole tuvastamist leidnud, et ajal, mil süüdistatav mootorsõidukit juhtis, oli tema alkoholisisaldus veres vähemalt 1,5 mg grammi kohta. Siinjuures vajab rõhutamist, et vereproov võeti süüdistatavalt kell 21.18 ehk ligikaudu tund hiljem, kui süüdistatav lõpetas mootorsõidukiga sõitmise. Asjaolu, et mootorsõidukiga sõitmise 4

(13)lõpetamise ajal tundus isik tunnistajale W napsine, ei tõenda, et süüdistatav oli sõidu lõpetamisel joobeseisundis, st sõidu lõpetamisel oli süüdistatava alkoholisisaldus veres vähemalt 1,5 mg grammi kohta. 4.
  1. Eeltoodud seisukohtade mittenõustumise korral leiab kaitsja, et süüdistatavale mõistetud karistus on liialt karm ning R. Russi süü ei ole nii suur, et tingiks karistuste liitmise tervikuna. Olemuselt on kohus sisuliselt võrdsustanud R. Russi süü ja karistuse moodustamise põhimõttel, mida kohaldatakse liitkaristuse mõistmisel kohtuotsuste kogumi eest vastavalt KarS § 65 lg-le
  2. Kaitsja leiab kokkuvõttes, et kohus on liitkaristusi moodustades eksinud ning R. Russile tuleks igal juhul mõista kergem karistus. 4.
  3. Harju Maakohtus esitas kaitsja taotluse R. Russile süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks muuhulgas põhjusel, et süüteomenetluses on R. Russi ebainimlikult ja alandavalt koheldud politseiametniku (Z) poolt 13.08.2022 vahetult enne R. Russi kinnipidamist (ja kinnipidamise käigus). R. Russi ebainimlik kohtlemine on seisnenud selles, et R. Russi suhtes kohaldati igasuguse põhjuseta erivahendina gaasi, mida politseiametnik pihustas R. Russile näkku. Maakohus on vääralt asunud seisukohale, et R. Russile gaasi näkku pritsimine oli õiguspärane korrakaitseseaduse (KorS) § 78 mõttes, kuna R. Russ ise oma käitumisega andis aluse rakendada tema suhtes gaasi kui vahetut sundi. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
  4. Ringkonnakohtus 21.05.2024 toimunud eelistungil jäi kaitsja oma apellatsioonis väljendatud põhitaotluse juurde ning palus

§ 339

lg 1 p 5 ja 341 lg 1 alusel tühistada Harju Maakohtu 07.02.2024 otsus kriminaalasjas 1-23-4295 ning saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Prokurör vaidles kaitsja apellatsiooni põhitaotlusele vastu ning leidis, et kohtuotsuse tegemine ning seega rahvakohtunikule laienev nõupidamistoa saladuse hoidmise kohustus lõpeb resolutsioonotsuse allkirjastamisega kõigi kohtukoosseisu liikmete poolt. Rahvakohtunik Diana Suun oli 07.02.2024 tehtud ning kuulutatud kohtuotsusele oma allkirja andnud.

  1. 22.05.2024 võttis ringkonnakohus apellatsioonid menetlusse, jättes põhistatud määrusega rahuldamata kaitsja apellatsiooni põhitaotluse maakohtu otsuse tühistamiseks kriminaalmenetlusõiguse olulise (nõupidamistoa saladuse) rikkumise tõttu ning kriminaalasja tagasi saatmiseks Harju Maakohtule uueks arutamiseks teise kohtukoosseisu poolt.
  2. 05.06.2024 toimunud kohtuistungil jäid apellandid oma kaebustes väljendatud seisukohtade juurde. Samas süüdistatav oma kohtukõnes (salvestise aeg 40.31) võttis omaks, et sõitis mopeediga joobeseisundis, kuna sõidab sellega alati purjuspäi. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu ning palus jätta maakohtu otsus muutmata ning esitatud apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  3. Kohtukolleegium, kuulanud kohtuistungil ära pooled, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja esitatud apellatsioonides toodud väidetega, leiab, et nendes esitatud argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. 5

(13)
  1. Ringkonnakohtu istungil kaitsja kordas oma apellatsiooni põhitaotlust kohtuotsuse tühistamiseks nõupidamistoasaladuse rikkumise tõttu ning kriminaalasja maakohtule tagasi saatmiseks uueks arutamiseks teise kohtukoosseisu poolt. Kohtukolleegium jääb oma varasema 22.05.2024 määruses väljendatud põhistatud seisukoha juurde, jätab selle taotluse rahuldamata ning ei pea vajalikuks korrata oma varasemaid põhjendusi käesolevas otsuses.
  2. Mõlemad apellandid leiavad esitatud kaebustes, et R. Russile inkrimineeritud röövimise koosseis on tõendamata. Süüdistatav küll tunnistab, et lõi kannatanut kahel korral vastu pead, kuid pole tema käest midagi röövinud. Viin, mida ta jõi, seisis tunnistaja Q kõrval maas ning tal lubati seda viina juua. Kaitsja omakorda märgib, et kannatanu ütlused ristküsitlusel olid vastuolulised ning ebajärjepidavad. Kriminaalasjas ei ole usaldusväärseid tõendeid, et süüdistatav kasutas vägivalda X suhtes süüdistuses toodud asjade hõivamiseks, kuigi vägivalla kasutamist kannatanu suhtes süüdistatav ise tunnistab. Samas on kohus jätnud täielikult tähelepanuta ja arvestamata asjaolu, et tunnistaja Q ütluste järgi toimus kannatanu X ja R. Russi ärritatud suhtlus ilma igasuguse omavahelise vägivallata enne seda, kui kannatanu X pani viinapudeli tunnistaja Q jalgade vahele ja kui R. Russ selle tunnistajalt ära võttis (vt 8.11.2023 kohtuistungi protokoll lk 7–9). Seega nähtub ka tunnistaja Q ütlustest, et R. Russ ei kasutanud väidetavalt kannatanule kuulunud, kuid tunnistaja valduses olnud viinapudeli saamiseks (hõivamiseks) vägivalda ei tunnisaja ega kannatanu suhtes. Kohtukolleegium apellantide kaitsepositsiooniga ei nõustu järgnevatel põhjustel. 10.
  3. Ringkonnakohus märgib sissejuhatavalt, et kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt lasub kriminaalmenetluses tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Vältimaks vahetu ja suulise kohtuliku arutamise tulemina maakohtu otsuses tõenditele antud hinnangu kergekäelist muutmist, peab ringkonnakohus, tehes süüdistatava süüküsimuse osas sama tõendikogumi põhjal maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, sellist otsustust eriti hoolikalt põhjendama. Lisaks omapoolsele tõendite analüüsile peab ringkonnakohus ära näitama ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis tingisid kohtu järelduste lahknemise tuvastatud faktilistest asjaoludest. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. detsembri
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-107-12, p 7). Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole süüdistuse aluseks olevate sündmuste ahela tuvastamises ega tõendikogumi hindamises teinud vigu, mis oleks aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks R. Russile KarS § 200 lg 2 p 4 järgi etteheidetud kuriteo osas. Nii süüdistatava kui ka kannatanu omavahel riimuvate ütluste osast nähtub, et R. Russ tuli X juurde, et viimase käest alkoholi nõuda. Süüdistatav seletas, et oli nördinud, et X vastas tema nõudmisele eitavalt, kuna ta on X varasemalt väga palju aidanud. Selle pinnalt tekkiski juba trepikojas konflikt ning ärritunud süüdistatav oma seletuste kohaselt andis Xle kaks kõrvakiilu. 10.
  6. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et süüdistuse esemeks olev kuriteosündmus tuleb jagada tinglikult justkui kaheks: löömine trepikojas siis, kui X läks esimest kutsutut taksot ära saatma ning R. Russile vastu ja mille osalisteks olid ainult X ja R. Russ ning sellele järgnenud füüsilise vägivalla kasutamine juba Regati pst 10 hoovis – siis, kui X oli oma korterist asjad võtnud ja koos Qga tagasi õue liikunud. Kohtukolleegium märgib siinjuures maakohtuga nõustuvalt, et ajalis-ruumiliselt on trepikojas ja õues toimunud sündmused siiski üheselt seotud – süüdistatav asus oma alkoholi nõudmist kehtestama vägivallaga juba trepikojas ning jätkas nõudmist ning ka hõivas kannatanute alkoholi juba õues. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja 6
(13)seisukohaga, et maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta, et pärast trepikojas või selle ees toimunud vägivallategu läksid süüdistatav ja kannatanu viimase korterisse. Kohtukolleegiumi veendumusel ei ole sellel asjaolul R. Russi käitumisele õige juriidilise hinnangu andmisel tähtsust. Kannatanu seletas, et kogu sündmus alates R. Russi saabumisest kuni viimase koos kannatanu käest hõivatud kahe viina ja õllega lahkumiseni kestis kokku 10-15 min (Kd I lk 47). Ka süüdistatav hindas kogu sündmuse kestvuseks alates tema saabumisest ajaliselt 15-20 min. Kannatanu selgitab, et ta käis vaid korraks korteris, et ratastel ostukäru ja alkohol sealt ära tuua, sõbranna Q kutsuda, et edasi liikuda. Tõsi, kannatanu ütluste kohaselt tuli R. Russ jõuga korterisse temale järgi ainult korraks ning ütles, et hakkab pelmeene keetma, kuid sai sellele kategoorilise eitava vastuse (Kd I lk 48). Seejärel liiguti kõik koos välja õue, kus R. Russ jätkas alkoholi nõudmist ning asus kannatanul kaasas olnud kotte läbi otsima. 10.
  1. Kaitsja leiab, et kannatanu X ütlused tuleb vastuolulisuse ning ebajärjepidavuse tõttu tõendikogumist tervikuna kõrvale jätta. Kannatanu ütluste usaldusväärsuse osas märgib kohtukolleegium esiteks, et erinevalt tunnistaja Q ning süüdistatava ristküsitlemisest, kannatanu X ülekuulamise käigus ei taotlenud keegi vastaspooltest tema eeluurimisel antud ütluste avaldamist nende ristküsitlusel antud ütlustega kõrvutamise ning nende vahel väidetavate vastuolude kõrvaldamise eesmärgil. See tähendab, et tõendamiseseme seisukohalt tähtsust omavates asjaoludes jäid tema ütlused menetluse kestel muutumatuks. Teiseks ei tuvastanud kohtukolleegium tema ütlustes sellise kvaliteediga vastuolusid, mille tagajärjel tuleks kannatanu ütlused ebausaldusväärsuse tõttu tervikuna tõendikogumist kõrvale jätta. Märkida tuleb, et nende ütluste pinnalt jääb segaseks millal ja mis asjaoludel liikus korterist õue tunnistaja Q. Siiski kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava ütlusi kogumis hinnates, järeldub nende ühisosast, et süüdistatav tuli korterisse vaid korraks ning seejärel liiguti koos õue. Korterisse korraks tulemist kinnitab ka süüdistatav, kes seletas, et korteris viibis Q, alkoholi talle ei antud ega lubatud korterisse jääda. Seega kannatanu ütlustes esinenud vastuolu sellest, kas süüdistatav käis korteris või siiski mitte, on kõrvaldatud. 10.
  2. Nii kannatanu X, tunnistaja Q kui ka süüdistatav ise selgitavad kokkulangevalt X ning R. Russi vahel tekkinud konflikti põhjusega, et kannatanu ei tahtnud R. Russile alkoholi anda. Kaitsja juhtis tähelepanu, et kannatanu seletas maakohtus vastuseks prokuröri küsimusele (Kd I lk 45), et esimeste löökide tekitamisel ei rääkinud süüdistatav kannatanule mitte midagi, mis on peksmise põhjuseks ega nõudnud midagi tema käest. Ometi selgitas kannatanu veidi enne, et süüdistatav kujutas endast ohtu (sama lk) ning oli selge, et ta tuli alkoholi järele. Kannatanu ütlustest tervikuna on üheselt arusaadav, et kogu süüdistatavapoolne vägivald oli seotud üksnes alkoholi hõivamise sooviga. Kannatanu ütlused riimuvad selles osas tunnistaja Q ütlustega, et ta andis Qle pooleliitrise Lauaviina pudeli ning palus see süüdistatava eest ära peita. Ka süüdistatav ise tegelikult seletab oma ütlustes, et ta lootis, et temale pakutakse X poolt viina, kuid saanud eitava vastuse, ta ärritus ning andis kannatanule kaks kõrvakiilu. 10.
  3. Süüdistatav sisuliselt tunnistab viinapudeli äravõtmist Q käest, kuid seletab, et tegi sellest pudelist vaid paar lonksu ning pudel seisis maa peal tunnistaja kõrval. Selles osas süüdistatava ütlused lahknevad kannatanu ja tunnistaja Q ütlustest. Kahe viimaste omavahel riimuvate ütluste kohaselt pooleliitriline Lauaviina pudel oli Qle antud selle peitmise eesmärgil. Õues toimunut kirjeldab Q kui süüdistatava poolt X tagaajamist ning raske kilekotiga löömist. Maakohus tuvastas õigesti, et ilmselt oli selleks kotiks segastel asjaoludel juba süüdistatava poolt hõivatud kannatanu Yle kuulunud kilekott viina ja õllepudeliga. Nii kannatanu X kui ka 7
(13)tunnistaja Q riimuvalt seletavad, et see kilekott oli neil Regati 10 õue mineku ajal kaasas. Ka kannatanu Y kinnitab alkoholiga koti varasemat jätmist X ja Q kätte. Asjaolul, et Qle peitmise eesmärgil üle antud Lauaviina pudel oli süüdistatava poolt hõivatud Q suhtes vägivalda kasutamata, ei ole süüdistatava käitumisele õige juriidilise hinnangu andmisel tähtsust. Tuvastamist on leidnud, et R. Russ nõudis alkoholi Xlt, mille saamiseks kaustas viimase suhtes füüsilist vägivalda. Vaidlust pole selles, et Qlt hõivatud Lauaviina pudel kuulus kannatanu Xle. 10.
  1. Põhjendamatu on kaitsja seisukoht, et X kõne Häirekeskusesse ei tõenda süüdistatava poolt Xlt vägivallaga alkoholi hõivamist. Kohtukolleegium märgib, et maakohus on sellele kaitsja seisukohale põhjalikult ning veenvalt vastanud. Kohe süüdistuses toodud sündmuse järgselt
  2. augustil 2022 kell 22.58 on kannatanu X Häirekeskusele helistanud ning teatas, et soovib esitada avalduse R. Russi kohta, sellepärast et ta andis talle praegu peksa – mitu korda lõi rusikaga Xt vastu pead, raputas tema koti tühjaks ja võttis ära /arusaamatu tekst/. Kohtukolleegium on kõne salvestisega vahetult tutvunud ning veendus, et X teatas, et R. Russ võttis talt midagi ära. Mille R. Russ temalt vägivalda kasutades ära võtnud oli, jäi selgusetuks, kuna Häirekeskuse töötaja sekkus oma järgmise küsimusega vahele, kui X temalt äravõetud asja nimetas. Häirekeskuse töötaja ei küsinud üle, mille R. Russ temalt ära võttis ega tulnud selle küsimuse juurde tagasi (Tõendite kd lk 7). 10.
  3. Ringkonnakohus ei nõustu samuti kaitsja kriitikaga osas, mis puudutab kannatanu X pöördumist meditsiiniasutuse poole kehavigastuste fikseerimiseks. Kaitsja toob välja, et pöördumine toimus 24.08.2022, seega 10 päeva peale sündmust. Patsiendikaardi kohaselt teatas aga X, et talle tuldi kallale 1 nädal tagasi. Kohtukolleegium selles vastuolu ei näe, kui hinnata ajaperioodi nädalates, mitte päevades. Kannatanu X avaldus tähendab üksnes, et kahte nädalat sündmusest pole veel möödunud, mis vastab ka tõele. Samuti kannatanul fikseeritud kehavigastused (hematoomid näol ja kehal) vastavad täpselt tema poolt kirjeldatud vägivalla iseloomule. Maakohus on sellel üksikasjalikult peatunud, mistõttu ei pea kohtukolleegium selles osas maakohtu põhjendusi vajalikuks korrata. 10.
  4. Põhjendamatu on kaitsja kriitika süüdistuse aadressil, et sellest ei selgu, mis moel ja kelle käest on süüdistatav hõivanud kannatanu Yle kuulunud kilekoti viina ja õllepudeliga. Kohtukolleegium leiab, et süüdistuses on selles osas teokirjeldus piisavalt konkreetne. Süüdistuse kohaselt Regati pst 10 maja trepikojas ja õues jooksis R. Russ järele tema eest põgenevale Xle, kelle käes oli Yle kuuluv kilekott alkoholiga ja ratastega kott oma isiklike asjadega, ning hakkas Xlt rebima käest kotti, et leida alkoholi./ …/ Ratastega koti äravõtmise järel hakkas R. Russ sealt alkoholi otsima, mida aga selles kotis ei olnud. Seejärel võttis R. Russ Yle kuuluva kilekoti, milles oli Läti õlle pudel ja Lauaviina pudel maksumusega 9,60 eurot ning tunnistaja juurest X poolt peidetud viinapudeli ja lahkus sündmuskohalt. Asjaolu, et sündmusest ligi kaks aastat hiljem toimunud kohtuistungil ei suutnud kannatanu ja tunnistaja Q enam täpses ajalises järjestuses toimunut meenutada, ei muuda kuidagi maakohtu tõdemust, et R. Russile esitatud süüdistus on täielikku kinnitamist leidnud. R. Russ kasutas X suhtes vägivalda ning see vägivald oli alkoholi hõivamise vahend.
  5. Vastuseks apellantide kaebustele R. Russile KarS § 424 lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas märgib ringkonnakohus sissejuhatavalt, et oma kaitsekõnes (kohtuistungi salvestise aeg 40.31) võttis R. Russ omaks, et sõitis 13.08.2022 mopeediga joobeseisundis, kuna sõidab sellega alati purjuspäi. Siiski ei käsitle ringkonnakohus süüdistatava sellist avaldust loobumisena apellatsiooni osast

§ 333tähenduses, kuna ta ei avaldanud, et soovib apellatsiooni osast loobuda. Märkimist väärib, et ka 8

(13)maakohtu menetluses möönis süüdistatav, et võis sõita alkoholijoobes, kuna seletas, et alates 02.08.2022 juhtus tal alkoholiga „tagasilangus“. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata maakohtu põhjendusi osas, millega on veenvalt ümber lükatud R. Russi apellatsioonis toodud seisukoht, et tema purjuspäi ei sõitnud, vaid politsei saabumise hetkel lihtsalt seisis oma mopeedi juures. 11.
  1. Kaitsja apellatsiooni põhiväiteks KarS § 424 lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas on jätkuvalt seisukoht, et tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et R. Russ oli 13.08.2022 sõidukit juhtides (ajavahemikul kell 20.00 kuni 20.13) joobeseisundis. See tähendab, et pole tuvastamist leidnud, et ajal, mil süüdistatav mootorsõidukit juhtis, oli tema alkoholisisaldus veres vähemalt 1,5 mg grammi kohta. Siinjuures vajab rõhutamist, et vereproov võeti süüdistatavalt kell 21.18, ehk ligikaudu tund hiljem, kui süüdistatav lõpetas mootorsõidukiga sõitmise. Asjaolu, et süüdistatav tundus napsisena kohal viibinud tunnistajatele kuidagi ei tõenda tõsiasja, et temal oli mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholisisaldus veres vähemalt 1,5 mg grammi kohta. Kohtukolleegium märgib, et maakohus on sellistele kaitseargumentidele ammendavalt oma otsuses juba vastanud. Kaitsja apellatsioonis üksnes kordab oma kaitsepositsiooni maakohtu menetluses. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga selliste kaitseargumentidega ei nõustu ning lisaks maakohtu põhjendustele märgib järgmist. 11.
  2. Eesti kriminaalmenetlusõiguses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte.

§ 61

lg 1, 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Sisuliselt möönab kaitsja, et R. Russ võis tõesti mopeedi juhtida peale alkoholi tarvitamist, kuid teada pole, mis alkoholisisaldus väljahingatavas õhus või veres oli süüdistataval vahetult pärast juhtimise lõpetamist. Ringkonnakohus märgib, et kaitsja seab selles osas tõendamisele põhjendamatult kõrgeid ja rangeid nõudeid. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest esitas prokuratuur maakohtule R. Russi suhtes indikaatorvahendi kasutamise protokolli, millega 13.08.2022 kell 20.15 mõõdeti R. Russil mittetõendusliku alkomeetriga 6020 AQ Plus väljahingatavas õhus alkoholi sisalduseks 1,08 mg/l (Tõendite kd lk 49). Et nähtuvalt juures olevast tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 väljatrükist, ei suutnud R. Russ kahel katsel nõutavat õhukogust välja puhuda, et lõplik lugem tuvastada, toimetati R. Russ joobeseisundi tuvastamise saatekirja alusel vere ekspertiisi. Ekspertiisiga tuvastati, et 13.08.0222 kell 21.18 on süüdistatava etanoolisisaldus veres 2,45 +-0,06 mg/g, st vähemalt 2,39 mg/g. Lisaks leiti R. Russi veres metadooni (Tõendite lk 23). Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Lisaks sellele sama paragrahvi ja lõike p 2 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Kohtukolleegium leiab, et arvestades asjaoluga, et nii sõidu lõpetamise järgselt kell 20.15 kui ka tund aega hiljem ekspertiisiks vere võtmise hetkel, oli R. Russil tuvastatud etanooli sisaldus nii väljahingatavas õhus kui ka veres LS § 69 lg-ga 2 kehtestatud piirmääradest nii palju kõrgem, tuleb asuda seisukohale, et mopeedi sõitmise ajal kell 20.00 kuni 20.15 oli R. Russ vaieldamatult alkoholijoobes LS § 69 tähenduses. 9

(13)11.
  1. Ringkonnakohus ei saa mööda vaadata ka sellest, et R. Russ oli 13.08.2022 kell 20.15 seisuga objektiivselt alkoholijoobes ka LS § 69 lg 2 p 2 tähenduses. Nähtuvalt uuritud tõenditest - nii tunnistajate ütlustest kui ka politseiametniku vormikaamera videosalvestisest, oli R. Russil tajutavad tugevalt häiritud kehalised ja psüühilised funktsioonid. R. Russ oli juuresviibijate suhtes meelestatud agressiivselt, tema kõne oli segane ning käitumine oli ebaadekvaatne, kuna ta viskas politseinike ees laiali oma isiklikud dokumendid. R. Russi käitumise ebaadekvaatsust ning agressiivsust tõendab ka R. Russi suhtes 13.08.2022 kell 21.47 koostatud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (Tõendite kd lk 39). 11.
  2. Ringkonnakohus märgib apellatsioonipiiride väliselt, et R. Russile esitatud süüdistuse osas KarS § 424 lg 1 järgi on tehtud vale viide rikkumist sisustavale õigusnormile. Süüdistuse kohaselt juhtis R. Russ mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus Liiklusseaduse § 32 lg 6 nõudeid. Viidatud norm näeb aga ette teede liike, kus tohib sõita kaherattalise mopeediga. R. Russi rikkumist sisutavaks normiks on LS § 69 lg 1,
  3. Kohtukolleegium leiab, et see minetus ei tingi maakohtu otsuse tühistamist KarS § 424 lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas ning on kõrvaldatav kohtumenetluses. Ringkonnakohus viitab kohtupraktikas kinnistunud arusaamale, et erinevalt süüdistuses kirjeldatud faktilistest asjaoludest ei ole prokuratuuri poolt nendele asjaoludele antud õiguslik hinnang kohtu jaoks siduv.

§ 268

lg 6 esimese lause kohaselt võib kohus kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta süüdistuses esitatud õiguslikku hinnangut süüdistatava teole, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Kohtupraktikas omaksvõetud arusaama kohaselt tuleneb ka

§ 306

lg 1 p-st 3 kohtu aktiivne roll materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel (vt nt RKKK 3-1-1-99-15, p 35; 3-1-1-73-13, p 9 ja 3-1195-12, p 14.2). Eelnevast järeldub, et isegi kui süüdistuses ei ole nõuetekohaselt kirjeldatud blanketset koosseisutunnust sisustavaid sätteid, ei saa automaatselt järgneda süüdistatava õigeksmõistmist. Teisisõnu ei ole selle minetuse näol tegemist menetlustakistusega, mis muudaks tervikuna võimatuks kuriteosündmuse või kuriteo selgitamise või tõendamiseseme asjaolude tuvastamise. Praktikas kinnistunud arusaama kohaselt lasub sellisel juhul kriminaalasja lahendaval kohtul kohustus kontrollida teokirjeldust sisustava blanketse normi olemasolu (vt RKKK 3-1-1-40-14, p 70; RKKK 3-1-1-12-16, p 10).

  1. Ringkonnakohus leiab, et samuti on põhjendamatud kaitsja apellatsiooni argumendid süüdistatavale mõistetud põhi- ja liitkaristuse osas. 12.
  2. KarS § 200 lg 2 p 4 järgi mõistetud karistust puudutavas osas ei nõustu kaitsja maakohtu seisukohaga, et alkoholi röövimist tuleb hinnata R. Russi süüd suurendavana. Kohtukolleegium märgib, et maakohtu otsuse karistuse mõistmise põhjendusi tervikuna hinnates nähtub nendest, et süüd suurendavana hindas maakohus nii alkoholi röövimist kui ka röövimise korduvust. Samas aga vägivalla iseloomu ning kahju väiksust arvesse võttes, hindas maakohus õigesti R. Russi süüd keskmisest väiksemana. Ilmselt maakohtu loogika seisnes selles, et süüd suurendavana mõjub asjaolu, et isik on valmis toime panema esimese raskusastmega kuritegu väga väikse väärtusega meelemürgi saamiseks ehk tema lävi raske kuriteo toimepanemiseks on väga madal. Kohtukolleegium nõustub sellise hinnanguga, nagu ka sellega, et kokkuvõttes karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisel hindas maakohus R. Russi süüd KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kuriteo toimepanemises keskmisest väiksemana ning karistuse mõistis sanktsiooni miinimumilähedases määras. 10

(13)12.
  1. Maakohtu põhjendused R. Russile mõistetud karistuse osas KarS § 424 lg 1 järgi on kohtukolleegiumi veendumusel samuti veatud. Apellandid ei olegi R. Russile KarS § 424 lg 1 järgi mõistetud karistust eraldi vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas õigesti R. Russi süüd keskmiseks ning leidis, et mõistetav põhikaristus peab jääma sanktsiooni keskmisest määrast veidi madalamaks, mõistes R. Russile 8 kuu pikkuse vangistuse. 12.
  2. Vaidlustades R. Russile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmist, nõustub kaitsja tegelikult maakohtu põhjendustega, et praeguses asjas on tegemist eriliigiliste õigushüvede vastu toime pandud kuritegudega, mistõttu ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et kergem karistus peaks neelduma raskemas. Et mõlemad mõistetud karistused olid sanktsiooni alumises pooles ning miinimumilähedased, tuleb asuda seisukohale, et õigustatud on liitkaristuse moodustamine kumulatsioonipõhimõttel. Liitkaristuse moodustamisel KarS § 65 lg 1 alusel Harju Maakohtu
  3. augusti 2023 otsusega mõistetud karistusega põhjendas maakohus õigesti, miks ka selle liitkaristuse moodustamisel tuleb lähtuda kumulatsioonipõhimõttest. Nimelt mõisteti R. Russ
  4. augusti 2023 otsusega süüdi 14 varguseepisoodi toimepanemises, mis mõjutab süü suurust ning tingib karistuste liitmise tervikuna. Ringkonnakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis oleks R. Russile karistuse mõistmisel jäänud maakohtu poolt tähelepanuta ega vigu materiaalõiguse kohaldamisel. Selliseid vigu või asjaolusid ei nimeta oma apellatsioonis ka kaitsja, piirdudes vaid konstateeringuga, et karituste liitmine kumulatsioonipõhimõtet kohaldades, on kohtupraktikas pigem erandiks.
  5. Maakohtu menetluses kaitsja poolt esitatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise osas märgib kaitsja, et ei saa nõustuda maakohtu põhjendustega, mis käsitlevad R. Russi suhtes gaasi kasutamise põhjendatust. Samas ei vaidlusta kaitsja kohtuostust osas, milles kohus leidis, et käeraudade kasutamine oli õiguspärane. Kaitsja toob apellatsioonis välja, et KorS § 78 lg 1 alusel enne vahetu sunni kohaldamist on korrakaitseorgan kohustatud hoiatama isikut, kelle suhtes /…/ ta kavatseb vahetut sundi kohaldada. Kaitsja leiab, et süüteomenetluses tekkinud kahju seisneb selles, et isikut ei hoiatatud seaduses ettenähtud korras vahetu sunni kasutamisest, samuti puudusid pipargaasi kasutamiseks seaduslikud alused. Kaitsja veendumusel ei nähtu politseiametniku rinnakaamera salvestiselt, et R. Russ oleks põgenenud või teinud politseinike suhtes ähvardava liigutuse. Kohtukolleegium kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu ning vastuseks apellatsioonile märgib järgmist. 13.
  6. Ringkonnakohus on politseiametnik Z rinnakaameraga tehtud salvestisega vahetult tutvunud. Videosalvestiselt nähtub objektiivselt, et kell 20.18.07 asub R. Russ Z juurest ära jooksma. Z jookseb talle järgi. Et R. Russi jalas on plätud, saab ta ilmselt aru, et kaugele ei jõua, peatub, keerab end ringi näoga politseiniku suunas ning agressiivselt karjudes „na, zabiraj, (ebatsensuurne)“ teeb parema käega järsu liigutuse politseiniku suunas (kell 20.18.12). Seejuures nähtub salvestiselt, et R. Russi vööl endiselt asub pipragaasi balloon, mida ta on varasemalt kasutanud tunnistaja W suhtes. Järgmisel sekundil kell 20.18.13 pihustab politseiametnik pipragaasi R. Russile näkku. Kohtukolleegium leiab, et kuna sündmused arenesid väga kiiresti, politseiametniku jaoks ootamatult ning kõigest mitme sekundi jooksul (kellast 20.18.07 kuni 20.18.13), siis polnud politseiametnik Zl mitte mingisugust võimalust R. Russi vahetu sunni kohaldamisest hoiatada. KorS § 78 lg 4 kohaselt võib hoiatamisest loobuda ainult juhul, kui hoiatamine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. Ringkonnakohus leiab, et kõnealusel juhul on 11
(13)tegemist olukorraga, kus R. Russi hoiatamisest, tulenevalt tema enda eelnevast käitumisest, võis loobuda. 13.
  1. Kohtukolleegium peab vajalikuks siinkohal korrata, et R. Russi suhtes kasutati 13.08.2022 kell 20.15, seega enne tema politseiametnike eest põgenemist, indikaatorvahendina mittetõenduslikku alkomeetrit 6020 AQ Plus, millega mõõdeti R. Russil väljahingatavas õhus alkoholi sisalduseks 1,08 mg/l (Tõendite kd lk 49). Selliselt tekkis politseiametnikel objektiivne vajadus toimetada R. Russ alkoholijoobe tuvastamiseks vastavalt KorS §-le 40 vereproovi uuringule. KorS § 40 lg 2 kohaselt vereproovi võtmise tagamiseks on korrakaitseorganil õigus kasutada vereproovi andmiseks kohustatud isiku suhtes vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Kohtukolleegium leiab seega, et kuna R. Russ proovis eelnevalt politseiametnike eest põgeneda, oli tema suhtes vahetu sunni kasutamine õiguspärane. 13.
  2. Ringkonnakohus nõustub kokkuvõtvalt maakohtuga, et politseiametnikud ei kasutanud R. Russi suhtes liigset füüsilist jõudu ega tekitanud talle rohkem kannatusi, kui oli tema enese käitumist arvestades vältimatult vajalik. Maakohus osundas õigesti, et SKHS § 8 lg 1 p 2 kohaselt ei ole isikul õigust nõuda kahju hüvitamist, kui ta põhjustas kahju kaasa toonud meetme kohaldamise tahtlikult (või ettevaatamatult). Õige on seega maakohtu järeldus, et R. Russ on ise oma tahtliku käitumisega põhjustanud tema suhtes kasutatud meetmete rakendamise, mistõttu jättis maakohus õigesti kaitsja taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata.
  3. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonides nimetatud rikkumist ega

§ 338

ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes

§ 337lg 1 p 1, § 344-345 lg 1, 2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 07.02.2023.

a otsuse Roman Russi suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. 15. Süüdistatav Roman Russile õigusabi osutanud kaitsja advokaat Toomas Laanemaa on taotlenud apellatsioonimenetluses tekkinud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 644,16 eurot. Kaitsja tasu ja kulude hüvitamise taotluses on menetlustoiminguteks märgitud tutvumine maakohtu otsusega ning selle analüüs ja apellatsiooni koostamine, nõupidamine süüdistatavaga, ettevalmistus ja osalemine eelistungil ning ringkonnakohtu istungil. Ajakuluks on näidatud kokku 425 minutit. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasu ja kulude hüvitamise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jääb kaitsjatasu süüdistatav R. Russi kanda ning kuulub temalt väljamõistmisele. Allkirjastatud digitaalselt Tühistatud osaliselt Riigikohtu 31.10.2024 otsusele 12

(13)RESOLUTSIOON
  1. Tühistada nii Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a kui ka Harju Maakohtu
  4. veebruari
  5. a otsus, välja arvatud osas, millega ringkonnakohus määras kaitsjale riigi õigusabi tasu.
  6. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.
  7. Kassatsioon rahuldada.
  8. Jätta riigi kanda apellatsioonimenetluse kulu 644 eurot 16 senti ja kassatsioonimenetluse kulu 351 eurot 36 senti. 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.