← Eesti

4-18-2992/60

Obsah (4)§ 275§ 2§ 56§ 57

4-18-2992 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik Määratud kaitsja Kohtuväline menetleja Istu

§ 275

lg 1 järgi rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, selle eest, et 15.09.2017 A.A läbi kolmanda isiku solvas inspektor-kontaktisikut, nimetades teda „lehmaks“. Samuti 10.01.2018 ja 11.01.2018 solvas A.A valvur M M’it ja O O’u sellega, et pritsis ametnike pudelist nende pihta tundmatu vedelikku, mis lehkas fekaalide järgi, tabades sellega M’it kaela ja rinna piirkonda ning O’u vastu vasakut kätt ja rinnapiirkonnas olevat lipsu (kohtuvälise menetleja toimiku lk 70-73). Kaebus

  1. A.A esitas 31.05.2018 kaebuse nimetatud otsuse tühistamiseks, mis laekus Viru Maakohtule 5.06.2018 (KoTo lk 2).
  2. Kaebuse põhjenduste kohaselt kuulub kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele, sest ühelgi juhul ei olnud täidetud väärteokoosseis. Menetlus ei olnud läbi viidud objektiivselt ega erapooletult, sest kuulati üle vaid tunnistajad nö kannatanute poolt, A.A poolt ei küsitletud ühtegi tunnistajat. Välja selgitamata jäi, mis vedelikuga tegemist oli. Väide fekaali järgi lehkava lõhna/vedeliku kohta on oletuslik. A.A’le ei tutvustatud ühtegi kannatanu/tunnistaja ütlust ega videosalvestit ning tal puudus võimalus esitada omapoolseid vastuväiteid/ütlusi enda kaitseks. A.A palus tühistada kohtuvälise menetleja otsus. Eelmenetlus
  3. Kohtu 11.06.2018 määrusega jäeti kaebus käiguta, andes A.A’le võimaluse puuduste kõrvaldamiseks ja teatamaks, kas ta soovib kaitsja osavõtu istungist või riigi õigusabi korras kaitsja määramist (KoTo lk 7).
  4. 20.06.2018 kirjas, mis laekus kohtule 26.06.2018, teatas A.A, et ei soovi kaitsja määramist ja kaitseb end ise (KoTo lk 10). Ühtlasi palus A.A kutsuda kohtuistungile tunnistajatena ülekuulamiseks Viru Vangla sisekontrolliosakonna ametnik R R, Justiitsministeeriumi sisekontrolliosakonna ametnik Ü Ü, Viru Vangla direktor A A, kinnipeetavad A A, I I, viidates, et nende ülekuulamine on vajalik asja õiglaseks lahendamiseks ja kaebuse esitaja süütuse tõendamiseks. 2

(22)4-18-2992
  1. Kohtu kirjale 28.06.2018-st (KoTo lk 12), milles kohus palus põhjendada seni tunnistajatena ülekuulamata isikute ülekuulamise vajadust, mille A.A sai kätte 29.06.2018 (KoTo lk 16), pole A.A midagi vastanud. Põhjendused täiendavate isikute tunnistajatena ülekuulamiseks jäid esitamata.
  2. Kohtu 19.07.2018 määrusega võeti A.A kaebuse menetlusse (KoTo lk 17). Sama kohtumäärusega jäeti A.A taotlus V V, Ü Ü, A A, S S, I I ülekuulamiseks rahuldamata kui põhjendamata. Asja määrati istungile arutamiseks kolmeks istungipäevaks, s.o 4.,
  3. ja 11.01.2019, millest esimeseks päevaks oli planeeritud istungi rakendamine, A.A ja kahe tunnistaja ülekuulamine, teiseks päevaks veel nelja tunnistaja ülekuulamine ning kolmandaks päevaks veel kahe tunnistaja ülekuulamine, asitõendite, dokumentaalsete tõendite uurimine, kohtuvaidlused ja viimane sõna. Varasemaks ajaks asja arutamisele määramine ei olnud võimalik, sest kohtunikul olid juba määratud teised kohtuasjad, sh mitu üldmenetluse kriminaalasja, mitu nädalat oli kohtunik valvekohtuniku ülesannetes, samuti pidi arvestama ajaga, mis kuulub kohtuotsuse täisteksti kirjutamiseks. Esimene selline võimalus oligi kohtunikul alates 4.01.
  5. 4.01.2019 aga ei saanud kohus asja arutamist alustada, sest A.A, kes kannab karistust Viru Vanglas, keeldus kambrist väljumast ja kohtuistungile minemast (KoTo lk 25, 26), ütles, et on haige ja lisaks soovis A.A saada kaitsja abi (KoTo lk 28). Vangla arsti arvamusel sai A.A istungil osaleda, kuid A.A hakkas agressiivselt karjuma arsti peale ja arst lõpetas vastuvõtu (KoTo lk 29).
  6. 4.01.2019 istungil (KoTo lk 31) määras kohus lükata asja arutamine edasi kuni A.A’lt laekub kirjalik taotlus riigi õigusabi andmiseks (KoTo lk 31). Taotlus riigi õigusabi saamiseks laekuski kohtule 4.01.2019 (KoTo lk 33). Kohtu 7.01.2019 määrusega taotlus rahuldati, tellimus kaitsja määramiseks saadeti advokatuurile ning asja arutamiseks määrati uued kuupäevad, s.o 4.,
  7. ja 7.02.2019 (KoTo lk 36). 7.01.2019 kohtumääruse sai A.A kätte 9.01.2019 ehk oli istungite toimumise ajast teadlik (KoTo lk 40). Riigi õigusabi andmise tellimuse võttis 1.02.2019 (ehk viimasel tööpäeval enne planeeritud asja arutamise algust) vastu advokaat Ahto Sirendi (KoTo lk 41).
  8. Aga ka 4.02.2019 ei saanud kohus asja arutamist alustada, sest ka siis keeldus A.A istungile minemast. Vanglaametnike ettekannetest ja A.A taotlusest nähtuvalt keeldus ta istungile minemast, sest ei saa istungil osaleda, kohtuistungist teavitati teda liiga hilja, advokaat ei ole tema juures vestlemas käinud (KoTo tl 59), tal on vaja oma tööasju ajada ja naisele helistada (KoTo tl 61). Kohus lükkas istungi edasi samaks päevaks aga hilisemaks ajaks. Kaitsja suundus vanglasse kaitsealusega kokku saamiseks. Peale vestlust advokaadiga teatas A.A, et uued tõendid tulid ilmsiks ja ikka ei saa kohtusse minna (KoTo tl 56). Kohus määras kohaldada A.A suhtes sundtoomist (KoTo lk 45), põhjendusel, et menetlusalune isik keeldub kohtu korralduse täitmast ja kohtuistungile vabatahtlikult ilmumast.
  9. Sundtoomise määruse alusel toodi A.A kohtuistungile, kuid istungi alguses avaldas A.A, et on tugeva stressi seisundis ning ei saa istungil osaleda, soovis esitada kohtule kuriteoteate endise abikaasa suhtes ning taotles lükata istungid edasi kuni kriminaalmenetluse algatamiseni ja selle käigus kõikide asjaolude väljaselgitamiseni. Enne seda tunneb ennast endise abikaasa poolt ohustatuna, sh kohtusaalis ning ei saa istungil stressiseisundi tõttu osaleda. Kohus määras tagastada kuriteoteate A.A’le (selgitades, et KrMS § 195 lg 1 järgi esitatakse kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuuri, mitte kohtule) ning jätta istungid 3
(22)4-18-2992 edasi lükkamata. Selle peale esitas A.A taandamistaotluse kohtuniku suhtes, mille kohus jättis rahuldamata (KoTo lk 48). Kohtuistungil
  1. Menetlusalune isik A.A jäi esitatud kaebuse juurde. Seletas, et ei ürita pääseda karistusest – nagunii kannab vangistust. Tema jaoks oluline on jõuda selguseni ja õiglase lahendini. Tema arvates aga jättis vangla oma töö tegemata. Esimeses episoodis (H.H solvamine) – toimikus pidi olema kõne salvestis. Kontaktisikud jagasid kinnipeetavatele infolehed, et kõned läbi kõneterminali salvestatakse. Kuna salvestus puudub, ja vangla ei oodanud, et ta kaebab otsuse edasi, siis praegu otsitakse tõendeid. Solvamine pidi käima otse näkku. Siin ütles aga teisele valvurile. Ei oodanud, et täiskasvanu inimene läheb ja ütleb tema sõnad teisele ametnikule edasi. Süüteokoosseis puudub, tõendid puuduvad, menetlus tuleb lõpetada. Teises episoodis (Mi suhtes) - K väidab, et nägi kuidas tegi korgi lahti. Videost on näha, et kork läks ise lahti ja see oli ka tema (A) enda jaoks ootamatu. Ka siin süüteokoosseis puudub ja tuleb asi lõpetada. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Väidetakse fekaalilõhnalisest vedelikust, nüüd üks tunnistaja räägib, et oli lihtsalt ebameeldiva lõhnaga vedelik. Videost ei ole näha, et vedeliku oleks kuskil maas. Tuvastamata jäi, mis vedelikuga tegemist on, seda pidi tuvastama. Mi suhtes ei olnud tahtlust teda solvata. Kui keegi ei tea, mis vedelikuga oli, võis olla tegemist ohtliku ainega ja siis oleks tegemist kuriteoga, aga vedelik jäi välja selgitamata. Ametnike ütlused on vastuolulised, nende mälu lünklik, tunnistaja M pidi minema sündmuskohale, seda fikseerima. Nendes episoodides süüd ei tunnista. Kolmandas episoodis (L.O suhtes) tunnistab oma süüd, vabandas tema ees. Viru vanglas on paljud ametnikud omavahel suguluslike sidemete kaudu seotud, sellised seosed vaikitakse maha. Ka antud juhul ametnikud on omavahel sõbrad. Ei ole nõus karistusega. Teistes juhtumites, kus ametnike visati, määriti uriiniga, fekaalidega karistati tunduvalt leebemalt, mõnekümneeurose trahviga. M’i episoodis forsseeriti asjad üle. Peale menetluse algatamist sai aru, et niimoodi ametnikega suhelda ei tohi, käitumine on muutunud ettevaatlikumaks, aasta peale seda ühtegi distsiplinaarkaristust ei ole, midagi taolist enam ei ole juhtunud. Viimases episoodis on süüd tunnistanud ja vigadest õppinud, aru saanud, ei käitu enam nii. Võib määrata karistuseks tunduvalt leebem trahv.
  2. Kaitsja A.Sirendi toetas oma kaitsealuse kaebuse. Ei nõustu kohtuvälise menetleja hinnanguga toimunule. Esimeses episoodis – ei ole seda öelnud. Kui vanglas on kõnede salvestus korraldatud, siis vanglal on kohustus see tõend esitada, mitte seda vältida. A on nõudlik isik, aga ta ei nõua midagi ebamõistlikku, nõuab ametnikkelt vaid seaduse täitmist. Kui sõnadega „ärgu see lehm…“ kõnesalvestis oleks olemas, siis oleks see ka esitatud. Praegu on need väited paljasõnalised. Aga isegi kui möönda, et need sõnad olid öeldud, H.H sai teada S.V suust. A.A ei võinud eeldada, et S.V meesterahvana sellised sõnad naisterahvale – H.H edasi ütleb. A ei saanud arvestada, et ärrituse mõjul naisterahva kohta öeldud sõnad annab S.V H.H edasi, kui möönda, et need sõnad olid A poolt öeldud. Aga lõppkokkuvõttes tõendeid nende sõnade kohta ei ole. Tahtlust tuvastatud ei ole. Selles episoodis menetlus tuleb lõpetada süüteokoosseisu puudumise tõttu. Teises episoodis – Mi pritsimine. Videost on näha, et A.A ütlused peavad paika osas, et see episood oli ühekordne ja hetkeline, tõesti äkiline. A ehmatus sellest ka ise ära. Ei ole põhjust 4
(22)4-18-2992 arvata, et ta oleks tahtnud teha seda meelega. Teised isikud, kes räägivad fekaalilõhnast – kindlasti olid seal ebameeldivad lõhnad, aga ei saa olla kindel, kas tegemist oli just fekaalilõhnaga. M ütles, et pritsis mitu korda. Videost on aga näha, et oli ühekordne episood. Ka A.A ütles, et vaid korra ja kogemata. Edasine oli äkktegevus, M ründas A’t. K nägi konkreetselt, millise käega A prügi viskas jne, väga täpselt, nagu oleks filmist näha, aga reaalselt ei saanud seda nii täpselt näha, video seda kinnitab. A oli tema suhtes küljega, nende vahel oli valvur M, läbi tema ei olnud võimalik näha, mida A teeb. K ütlused ei ole usaldusväärsed. Olenemata, mis lõhnaga vedelik oli, meelega A seda ei teinud. A tegevuses puudus süüteokoosseis. M võis ennast solvatuna tunda, aga A seda – M’i solvamist ei tahtnud, see tuli asjaolude kokkusattumisest. Ka selles episoodis tuleb menetlus lõpetada koosseisu puudumise tõttu. Kolmanda episoodi osas vaidlust ei ole. O ütles, et oli ebameeldiv lõhn, aga kohtuväline menetleja käsitles kõike vedelikke fekaalilõhnaliste vedelikena. A ütles kohe, et oli nii, oli ärritunud ja juhtus nii. A vabandas L.O ees ja seda tuleb arvestada karistust kergendava asjaoluna. Karistus 600 eurot on ebamõistlikult suur ja seda just kinnipeetava puhul. A istub vanglas aastaid, sissetulekut tal ei ole. Karistuse suurus ei ole see, mis inimese käitumist tingimata mõjutab. Kindlasti mõjutab teda see, et ta saab karistada kasvõi mõne episoodi eest. Esimeses ja teises episoodis tuleb menetlus lõpetada, kolmandas mõista karistus, mis oleks oluliselt leebem. Menetluskulud – võimaldada kulude tasumine 1 aasta jooksul. A ei ole süüdi selles, et kaitsjat ei suudetud leida, et kasutati kõrgendatud koefitsienti. 14. Kohtuvälise menetleja esindaja M.L palus jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Väärtegude toimepanemine on tõendatud. Esimeses episoodis solvamine oli teadlik tegevus, A läks endast välja. Solvamine kolmanda isiku kaudu on ka võimalik. S. S ei saanudki teistmoodi aru saada, et see väljend käis kontaktisiku H.H kohta. Et telefonikõnes ei kasutatud konkreetse isiku nime ei välista vastutust. A kohtus antud ütlused on vastuolulised. Teises episoodis vaidlust ei ole sündmuse toimumise üle, küsimus on subjektiivses küljes. Tegemist oli sihipärase tegevusega. A ütlused ei ole usaldusväärsed. Sellist pritsimist ei saa pidada nalja tegemiseks, seda ka väljaspool vangla tingimusi. Videost on näha, et oli lausa valamine, ei olnud juhuslik, viimane ei ole eluliselt usutav. Ebausaldusväärsed on A ütlused kraanikaussi vee „Fairy“ pudelisse sattumisest. Oli läbimõeldud tegevus – võttis kaasa ja pritsis ametniku suunas. Vedelikust proovide võtmine ei ole nõutav, see ei ole oluline, tuvastatud on et tegemist oli ebameeldiva lõhnaga, kas oli tegemist fekaalidega või mitte ei ole oluline. Sellise ebameeldivalt lõhnava vedelikuga pritsimine ei ole mingil juhul lubatav. Kolmandas episoodis oli sihilik tegevus ametniku suunas. Oli selline käitumine kaks päeva järjest, juhuslikult ei saanud see juhtuda. Tegemist ei ole normaalse ega talutava käitumisega. Käitumise põhjuste väljaselgitamata jätmine – motiivi puudumine ei välista vastutust. Ei ole vajalik tuvastada vigastuste tekitamine või selline soov, vastupidi tulnuks alustada kriminaalmenetlus. Sündmuskoha fikseerimata jätmine ei väärteomenetluses piisab ka ühest tõendist. välista vastutust. Riigikohus leidis, et 5
(22)4-18-2992 Karistuse määr on põhjendatud. 150 päevamäär on keskmine ühe episoodi puhul, siis kolme episoodi puhul on see võib olla isegi leebe, kindlasti ei ole tegemist ebamõistlikult suure rahatrahviga. Kõnesalvestustest – kindlalt väita, et kõnesalvestised on olemas ei saa. Kohtuväline menetleja kogub kõik võimalikud tõendid. Fekaalilõhna inimesed üldiselt tunnevad, siin ei ole vastuolusid. Menetluskulud – A on ettevõte juhatuse liige, see et A kannab vangistust ei vabasta teda automaatselt kulude kandmisest. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  1. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud asjas kogutud tõendid ja kuulanud ära poolte seisukohad leiab, kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
  2. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 87 alusel arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus lahendab VTMS § 133 loetletud küsimused.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 17. Väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse järgi pani A.A toime kolm

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu (avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine). Alljärgnevalt kontrollib kohus, kas nende toimepanemine leidis tõendamist kohtuliku uurimise käigus. I. (15.09.2017 H.H solvamine) 18. Väärteo lühikirjeldus: 15.09.2017 kella 9.00 paiku Jõhvi, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla V hoone V7 eluosakonna kambris nr XX solvas kinnipeetav A A tahtlikult läbi kõneterminali valveruumi helistades ametikohustusi täitnud teise üksuse inspektor-kontaktisik H H, kui ütles tema aadressil, et „ärgu see lehm enam tema juurde nägu näidaku“. H H tundis ennast A.A poolt öeldust solvatuna. Selle tegevusega pani A.A toime

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o avaliku korda kaitsva võimuesindaja solvamise. Uuritud tõendid:

  1. Antud väärteoepisoodis ei olnud vaidlust selle üle, et väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas viibis menetlusalune isik A.A Viru Vanglas kinnipeetavana V7 osakonnas kambris nr V723 ning helistas läbi kõneterminali tunnistajale V V. Pooled vaidlesid selle üle, kas selle vestluse käigus on A.A kutsunud inspektorkontaktisikut H HH „lehmaks“. Vaidlust ei olnud ka sellele üle, et tol ajal, s.t 15.09.2017 töötas H.H Viru Vanglas inspektor-kontaktisikuna ja nimelt oli A.A inspektor-kontaktisik.
  2. Menetlusalune isik A.A H.H solvamist otseselt ei tunnistanud. Tema ütluste järgi 15.09.2017 ei olnud temal konflikte H.H. Ei ole kontaktisikut solvanud. Eelnevates asjades oli konflikt kontaktisikuga. Ütles kohtuvälisele menetlejale, et kui on liiga teinud, siis vabandab, aga lehmaks ei ole (H.H) kutsunud. Samal päeval pole temaga (H.H) kohtunud. Vestlus S.S 6

(22)4-18-2992 oli, helistas temale, riidles temaga teisel teemal, aga fraasi „ärgu see lehm enam nägu näidaku“ ei öelnud. Teised sõnad võisid läbi käia. Solvavaid väljendeid ei kasutanud mitte kellegi suhtes. H.H oli varem vaidlusi telefoni kasutamise teemal, aga ei solvanud teda. S.S võis midagi öelda, aga sõna „lehm“ ei kasutanud. H.Hga on varasemate aastate jooksul küll riidu läinud, aga solvanud teda ei ole. Temaga oli vaidlus seoses telefoni kasutamisega ja helistamise võimalusega. Taotles kohtuväliselt menetlejalt, et võtaks kõnesalvestise välja. Kirjalikult ei ole sellist taotlust esitanud. Ülekuulamisel taotles seda. H.H töö suhtes ei olnud pretensioone. Ülekuulamisel ei ole sellest rääkinud. Protokolli ei lugenud. Ülekuulamisel kohtuvälise menetleja juures ei tunnistanud H.H solvamist. Protokollis olev fraas „ärgu see lehm siia oma nägu näidaku“ – see lause ei olnud öeldud H.H suunas, tema mäletamist mööda ei ole sellist lauset ülekuulamisel öelnud. Selliseid sõnu ei kasutagi, kasutab jõhkramaid sõnu. Pani enda ülekuulamise protokollile allkirja seda lugemata.
  1. Kohtu arvates menetlusaluse isiku ütlused on vastuolulised ja ebajärjepidevad osas, kas vestluses S.Sga on ta solvanud inspektor-kontaktisikut H.H või mitte. Ühes kohas väidab A.A, et selle vestluse käigus ei ole üldse kedagi solvanud. Siis möönab, et S.Sle võis midagi öelda, et sõna „lehm“ ei kasutanud, sest kasutab jõhkramaid sõnu. Kohtuvälise menetleja koostatud ülekuulamisprotokolli kohta ütles aga, et lause „ärgu see lehm siia oma nägu näidaku“ ei olnud öeldud H.H suunas (järelikult oli siiski öeldud). Alguses ütles, et H.H töö suhtes ei olnud pretensioone. Teises kohas aga, et eelnevates asjades ja seoses telefoni kasutamisega oli tal konflikt kontaktisikuga. Ülalmainitud vastuolude tõttu loeb kohus selles osas A.A ütlused ebausaldusväärseteks ning jätab tõendikogumist välja.
  2. Tunnistaja S S ütluste järgi töötab ta Viru Vanglas vanemvalvurina. Oli üks juhtum, kui kinnipeetav A A helistas valveruumi läbi kambri kõneterminali ja ütles kontaktisiku kohta, et „ärgu see lehm siia enam tulgu“. Enne seda nägi videokaamerast, et kontaktisik käis tema toiduluugi juures, neil oli mingi vestlus ja siis vahetult peale seda kinnipeetav helistas valveruumi, et ta ei soovi seda kontaktisikut (H H) enam näha. Solvang käis otseselt tema pihta. Ütles, et soovib kontaktisikut vahetada. A.A hääle toon oli kõrgendatud. Peale seda teavitas tunnistaja juhtunust H.H ja koostas ettekande. H.H oli A.A kontaktisikuks mitu aastat, vähemalt kaks aastat. Nende suhted olid sellised, et vahel rääkis, et H.H on üks parimaid kontaktisikuid, samas oli perioode, kus ei olnud rahul tema tööga ega vangla tööga.
  3. Tunnistaja H H ütluste järgi praegu ta enam Viru Vanglas ei tööta, aga siis (15.09.2017) töötas inspektor-kontaktisikuna ja oli juhtum, kus ta ei võimaldanud A.A’l helistada ning A.A helistas valveruumi ja ütles S Sle, et „ei taha, et see lehm oleks tema kontaktisik“. Sai sellest teada nii, et S S tuli pärast seda tema kabinetti ja ütles, et A.A ütles niimoodi. Tema (H.H) reaktsioon oli selline, et oli nördinud ja solvunud. Arvab, et selline solvamine võis kinnipeetava poolt tulla seetõttu, et tema lahtioleku aeg sai täis ja ei saanud rohkem helistada, aga tahtis helistada ja kui selle peale öeldi, et ei saa helistada, siis karjus valimatute sõnadega, et tema õigusi rikutakse. Teda ärritas, et keeldusid mittelahtioleku ajal telefonikõne võimaldamast. Oli A.A kontaktisikuks viis aastat, seda teadsid ka teised üksuse ametnikud (et just tema on A.A kontaktisik). Otse näkku ei ole A.A teda lehmaks sõimanud. Ei kahtle S.S sõnades. Suhted S.S’ga olid tööalased.
  4. H.H ja S.S kinnitavad oma ütlustes üheselt, et enne S.Sle läbi kõneterminali kõne tegemist käis H.H A.A juures ja ei võimaldanud tal telefonikõne tegemist, millega A.A ei olnud kategooriliselt nõus ja mis teda ärritas, sest ta leidis, et tema õigusi rikutakse. Sellega riimuvad ka H.H ja S.S edasised ütlused, et peale telefonikõne tegemise võimaldamisest keeldumist helistas A.A S.Sle ning selle kõne käigus kutsus H.H „lehmaks“. 7
(22)4-18-2992
  1. Kuigi A.A viitas oma lõpukõnes üldsõnaliselt sellele, et Viru Vanglas on levinud praktika, et erinevatel ametikohtadel töötavad sugulased ning ametnike vahel on ka sõprussuhteid, konkreetselt tunnistajate S või H suhtes ei A.A ega keegi pooltest ei toonud välja asjaolusid ega tuginenud sellele, et neil oleks põhjust A.A kahjuks valeütluste andmiseks või A.A laimamiseks. Seetõttu leiab kohus, et kõik tõendid antud väärteoepisoodis on usaldusväärsed ja lubatavad, välja arvatud A.A ütlused, mida kohus on eelnevalt tunnistanud ebausaldusväärseteks ja mis on ümber lükatud ka tunnistajate S ja H ütlustega. Sellise kõne tegemist läbi kõneterminali tunnistab ka A.A ise. Tunnistaja S aga räägib konkreetselt, et A.A kutsus H.H „lehmaks“. H.H kinnitas, et S.S ütles temale edasi A.Aga toimunud kõne sisu, sh et A.A kutsus teda „lehmaks“.
  2. Dokumentaalne tõend – inspektor-kontaktisiku ametijuhend, kinnitatud Viru Vangla direktori 27.06.2013 käskkirjaga nr 1-1/115, millest nähtub muuhulgas, et inspektorkontaktisik lahendab kinnipeetava avaldusi ja taotlusi oma pädevuse piires ning täidab vahetu juhi või vangla juhtkonna poolt antud ühekordseid ülesandeid (p 7 ja 22) (kohtuvälise menetleja toimiku tl 36). Puudub vaidlus selle üle, et telefonikõnede tegemise võimaldamise üle otsustamisel tegutses H.H ametiisikuna, täites sellega oma ametiülesanded.
  3. 16.11.2017 õiendist nähtuvalt peale A.A menetlusaluse isikuna ülekuulamist õiendi koostaja on vestelnud H.Hga ning edastatud A.A soov vabandada 15.09.2017 toimunud juhtumi pärast, kus isik helistas läbi kambri nr V723 paikneva kõneterminali V hoone neljanda korruse valveruumi ja ütles inspektor-kontaktisiku H H aadressil solvava lause „ärgu see lehm enam minu juurde oma nägu näidaku“. H.H sõnul ei pea ta A.A poolset soovi tema ees vabandada siiraks, kuna ka varasemalt on taolisi solvanguid ette tulnud ning kinnipeetava soov vabandada tulenevat pigem sellest, et vastutusest kõrvale hoiduda (kohtuvälise menetleja toimiku tl 40). Kuna nimetatud dokumendi sisuks on sisuliselt H.H ja A.A ütlused, H.H ja A.A aga olid kohtus vahetult üle kuulatud, siis ei pea kohus võimalikuks sellele dokumendile tugineda ning jätab selle tõendikogumist välja ega arvestada antud kohtuotsuse tegemisel. Kohus tugineb tunnistajate kohtus antud ütlustele. Kokkuvõte
  4. Eeltoodu alusel tuvastab kohus ja loeb tunnistajate S.S ja H.H ütluste alusel tõendatuks, et väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas, s.o 15.09.2017 kella 9.00 paiku Jõhvis, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla V hoone V7 eluosakonna kambris nr V723 solvas kinnipeetav A A läbi kõneterminali valveruumi tunnistajale S.Sle helistades oma ametikohustusi täitnud teise üksuse inspektor-kontaktisik H H’t, kui ütles tema aadressil, et „ärgu see lehm enam tema juurde nägu näidaku“. H H ütlused kinnitavad, et ta tundis ennast A.A poolt öeldust solvatuna. Süüteokoosseis: 29.

§ 275

lg 1 puhul on tegemist formaalse koosseisuga, mille objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametiülesannete täitmisega ehk eelkõige korrakaitseorganites (KorS § 6) töötavaid võimuesindajaid. (KorS § 6 lg 1 kohaselt korrakaitseorgan on seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik). Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, nö sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega. 8

(22)4-18-2992 Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt isiku välimuse või isikuomanduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises tema elukutse alavääristamises jne. Ebasünnis vorm ei hõlma seejuures mitte üksnes vulgaarseid sõnu, vaid ka oma sisult negatiivseid ja halvustavaid piltlikke väljendeid (RKKKo nr 3-1-1-80-97). Solvavad väljendid võivad käia nii võimuesindaja enda kui ka tema ametialase tegevuse suhtes. (

-i

  1. kommenteeritud väljaanne, lk 370 p 7, lk 704-705 p 2, 3, 3.1, 4).
  2. Erinevalt

§-des 262 ja 263 sätestatud süütegudest ei eelda

§ 275

lg 1 koosseis, et solvamine leiaks aset avalikus kohas ja oleks tajutav ning häiriv ka asjassepuutumatutele kolmandatele isikutele. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks

§ 275lg 1 tähenduses.

Lisaks tuleb

§ 275

lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega (RKKKo nr 3-1-1-31-16, p 10). Järeldus: 31. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et H.H täitis antud juhul oma ametiülesanded ja kahtlemata tuleb teda pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks

§ 275lg 1 tähenduses.

Seda kinnitab ka eelpool uuritud dokumentaalne tõend – Viru Vangla inspektorkontaktisiku ametijuhend. Kohus on tuvastanud ka seda, et A.A solvas H.H just seoses viimase poolt oma ametikohustuste täitmisega, sest H.H Viru Vangla inspektorkontaktisikuna ei lubanud A.A’l helistada tema soovitud ajal. Samuti tuvastatud on, et A.A poolt H.H aadressil kasutatud sõna „lehm“ solvas teda ning kahtlemata riivas see H.H kui (tol ajal inspektor-kontaktisiku ametis olnud) avalikku korda kaitsnud võimuesindaja au ja väärikust. 32. Seega

§ 275lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on A.A teoga täidetud.

  1. Kohtu arvates pani A.A selle väärteo toime otsese tahtlusega, sest ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönis seda. Tuvastatud asjaolud ei viita, et H.H solvamise suhtes oleks A.A tahtlus olnud niivõrd intensiivne, et see oleks tema jaoks omaette eesmärgiks, ehk et ta oleks tegutsenud kavatsetult. Samas pidi A.A aru saama ja vähemalt möönma, et S.Sle H.H suhtes öeldu antakse H.H’le ka edasi. Alusetu on selles mõttes A.A seisukoht, et ta olevat arvestanud sellega, et S.S meesterahvana ei ütle H.H’le kui naisterahvale viimast solvavaid sõnu. A.A ise viitas oma ütlustes, et Viru Vangla ametnike vahel valitsevad sõbralikud suhted, samuti H.H on konkreetselt A.A inspektor-kontaktisikuks ning A.A suhtumine oma kontaktisikusse ilmselgelt puudutab viimast, mistõttu A.Al puudus alus eeldada, et S.S hakkab varjama H.H eest teda puudutanud kõne sisu. Ülejäänud osas nõustub kohus kohtuvälise menetleja põhjendustega subjektiivsete tunnuste suhtes, mis on esitatud kohtuvälise menetleja otsuses ega hakka neid kordama.
  2. Sellega

§ 275lg 1 süüteokoosseis on A.A teoga täidetud.

35. Selle väärteoepisoodi osas ei nõustu kohus kaitse etteheidetega, et kohtuvälise menetleja poolt pidi tõendina olema esitatud kõnesalvestis kõneterminalist vestlusest S.Sga. 9

(22)4-18-2992 Väärteomenetluses, nagu ka kriminaalmenetluses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt (VtMS § 31 lg 1, KrMS § 61 lg 1, 2). Seega, kaitsja seisukoht, et A.A ja S.S vahel toimunud kõne sisu saab tõendada vaid kõnesalvestisega, ei vasta nimetatud põhimõttele. Välistatud ei ole selle asjaolu tõendamine ka teiste tõenditega, nt tunnistaja ütlustega. Tuleb märkida, et puuduvad tõendid selle kohta, et selline salvestis oli üldse olemas või et kõned läbi kõneterminali salvestatakse ja et see konkreetne kõne ka salvestati. A.A viitas oma ütlustes sellele, et kunagi olevat neile jagatud infot selle kohta (et kõned läbi kõneterminali salvestatakse), aga täpsem info selles osas puudub. Tõendeid, et kõned läbi kõneterminali salvestatakse ei olnud esitatud. Samuti taotlusi selle salvestise tõendina esitamiseks pole A.A kohtus ega kohtuvälises menetluses esitanud (A.A ise väitis vastupidist, et ülekuulamisel kohtuvälise menetleja juures küsis ta seda suuliselt, aga peale A.A sõnu ei kinnita seda midagi). Arvestades, et sündmusest möödus juba rohkem kui 1 aasta ja 3 kuud, puudub veendumus, et see kõne, kui ta üldse oli, on praeguseni säilinud. II. (10.01.2018 M M’i solvamine) 36. Väärteo lühikirjeldus: 10.01.2018 kell 18:08 Jõhvis, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla V hoone neljanda korruse valveruumi esisel alal, prügikonteinerite juures solvas kinnipeetav A A tahtlikult ametnikohustusi täitunud teise üksuse valvur M M’it, kui pritsis „Fairy“ pudelist ametniku pihta tundmatut vedelat fekaali järgi lehkavat vedelikku, tabades sellega valvurit kaela ja rinna piirkonda. A.M tundis ennast A.A poolsest teost solvatuna. Selle tegevusega pani A.A toime

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o avaliku korda kaitsva võimuesindaja solvamise. Uuritud tõendid:

  1. Antud väärteoepisoodis ei vaielnud pooled selle üle, et väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuse märgitud ajal ja kohas toimus kirjeldatud intsedent kinnipeetava A.A ja valvuri A.M’i vahel ja et tundmatu vedelik sattus A.A käes olnud „Fairy“ pudelist valvur A.M’i kaela ja rinna piirkonda.
  2. A.A ja tema kaitsja versioon aga oli selline, et vedelik sattus A.M’ile juhuslikult, A.A tahtis vaid teha nalja, aga pudeli kork läks kogemata lahti, ise ei oodanud seda, A.M aga hakkas A.A’t ootamatult ründama. Pudelis ei olnud fekaalilõhnalist vedelikku vaid oli must nõudepesu vesi umbes olnud kraanikaussist A.A kambrist.
  3. Kohtuvälise menetleja versioon on vastupidine, et tegemist oli A.A tahtliku tegevusega ning ta meelega viskas A.M’it fekaalide järgi lehkava vedelikuga.
  4. A.A ütluste järgi tegemist oli äpardusega. M saatis teda prügikonteineriteni ja seal tahtis A.A teda (M’it) naljaga hirmutada, aga kui vajutas tugevalt pudelile läks „Fairy“ pudeli kork lahti. Pudelis oli must nõudepesu vesi. Kraanikauss oli umbes ja vesi, mis sinna kogunes – valas pudelisse ja tahtis konteinerisse visata. Vesi hakkas üle kogunema, tahtis ära visata. Ei oska seletada, miks ei visanud seda WC-sse. Mõtles, et läheb viskab prügisse. Ei olnud mõeldud kellegi solvamiseks. Tahtis M’it nalja pärast hirmutada. Viru Vanglas on tavaline, et kinnipeetavad viskavad valvurite üle nalja ja vastupidi. Kõik pidid saama hea tuju. Aga kork läks ootamatult lahti ja vedelik sattus M’ile. Ei oodanud, et M hakkab teda ründama. Ei tea kuhu vedelik on M’ile sattunud. Ise ehmatus sellest ära. Tegi ühe liigutuse. Pudel põrkas vastu konteinerit. M hakkas ründama, tema hakkas taganema, väänasid põrandale. Rahumeelselt tõusis püsti. Seletas J (valvur J J), et tagamõtet ei olnud. See nõudepesuvesi seisis 10

(22)4-18-2992 kraanikausis poolpäeva, mingi lõhn oli, aga ei olnud fekaali lõhn. See toimus valveruumi ees, prügikonteinerid pidevalt haisevad, hais tuli konteinerist, mingit fekaali haisu ei olnud. Mile tulid appi J (J), K K, O O.
  1. A.A esitas omakäeliselt tehtu V7/V8 osakonna plaani, millest nähtuvalt asuvad prügikonteinerid valveruumi vastas. Valveruumist vaadatuna paremat kätt jääb V8 osakond, vasakut kätt jääb V7 osakond (KoTo tl 50).
  2. Tunnistaja M M ütluste kohaselt tol ajal töötas ta Viru Vanglas valvurina. Oli vahetuse lõpp, õhtune aeg. Vanemvalvur K Kl andis korralduse saata kinnipeetav A.A, et ta viiks oma olmeprügi prügikonteinerisse. Tema kamber paiknes V7 osakonnas. A. A tuli kambrist välja, tunnistaja hakkas teda saatma mööda koridori prügikastini. Prügikasti juures tegi A.A prügikasti lahti, tühjendas oma prügikorvi. Üleval oli „Fairy“ pudel, et oleks mugavam võtta. Siis võttis „Fairy“ pudeli ja pritsis tema (tunnistaja) suunda, tabas rinna ja kaela piirkonda. Ühe korra tugevasti vajutas. Vahemaa oli siis umbes meeter, peaaegu võis käega temani ulatuda. „Fairy“ pudelis oli haisev vedelik, pruunikollast värvi, haises fekaalide järgi, see sattus nii naha peale kui riietuse peale. Vajutas pudeli peale ja vedelik pritsis välja. Ei mäleta, kas A.A on seejuures midagi rääkinud. (Tunnistaja) hakkas ennast kaitsma, tahtis A.A alla suruda. Ei mäleta, kas A.A viskas pudeli maha või tema (tunnistaja) võttis käega ära. Vanemvalvur K Kl vajutas häirenuppu ja mõne aja pärast jooksis tema juurede valvur J J, kes aitas tunnistajal panna A.Ale käerauad. Pärast seda liikus tunnistaja valveruumi, kuna see vedelik haises kõvasti, liikus valveruumi WC-sse, hakkas puhastama käed ja nägu, sest tilgad sattusid näo piirkonda. Kuna häirenupp oli vajutatud tuli kohale mitu valvurit appi. Kui õigesti mäletab helistas K Kl peavalvesse ja seletas olukorda. Öeldi, et peab liikuma peavalve juurde, seal on korrapidaja abi, kes ütleb, mida veel teha ja läks temaga koos lattu, kust võttis endale uued riided. Pärast seda läks jõusaali duširuumi. Oli halb enesetunne juhtunu pärast. Vedelik haises halvasti. Kindlasti ei olnud see tavapärane juhtum. Tundis ennast solvatuna. See kõik juhtus valveruumi ees. K Kl oli pritsimise ajal valveruumis. Pritsimise juures ei olnud teisi ametnikke, pärast tuli juurde K Kl ja J J, koos kinnitavaga oli viis inimest, L O ka. Enne muu prügi oli ära vistaud. See ei saanud toimuda juhuslikult „Fairy“ pudeli ära viskamise käigus, sihtis tema pihta. Juhtunu pärast tekkis solvumise tunne. Arutas kolleegidega, mis võib olla A.A sellise käitumise põhjuseks ja üks ettepanek oli, et A.A’le ei meeldi, kuidas tunnistaja oma tööd teeb. Oletab, et vedelikus oli fekaal, aga ei tea, kas sellest võeti proovi. Korrapidaja abi tegi tunnistajast fotod, et fikseerida vedeliku paiknemist. Punetust, ärritust kehal meditsiiniosakonnas fikseeritud ei olnud. Sama päev ei läinud meditsiiniosakonda, ohtu elule ja tervisele ei tundnud. Konteinerid prügiga, mis on valveruumi ees tol hetkel nendest mingit haisu ei olnud. Kui teha konteineri kaas lahti – ka siis tol hetkel haisu ei tundnud. Ei olnud nii, et A.A tahtis pudeli ära visata ja pudeli kork läks lihtsalt lahti.
  3. Fototabelitest nr 1-3 (lisa tunnistaja R.M ülekuulamise protokolli juurde) on näha A.M’i vormiriietust, vormisärgi krae, millel on näha pruuni värvi plekke, ja lipsu (kohtuvälise menetleja toimiku tl 49-50).
  4. Tunnistaja J J ütluste kohaselt töötab ta Viru Vanglas valvurina. Tol päeval teostas V8 osakonnas järelevalvet, valvurina, tuli juurde valvur O O, ütles, et tule kiiresti välja, abi vaja. Läks välja ja siis nägi, et vanemvalvur K Kl ja valvur M M olid kinnipeetava A.A maha väänanud. Oli näha, et kinnipeetav on agressiivne, oli visanud fekaalilõhnalise veega. A.A oli pooleldi pikali maas, M ja Kl kasutasid tema suhtes jõudu. Tema teada ei osutanud A.A vastupanu. Sinna minnes tundis valveruumi ees tugevat fekaalide lõhna. Nägi „Fairy“ pudelit 11
(22)4-18-2992 maas ja pruune laike põrandal. Mil oli riietus märg, see oli „Fairy“ pudelist. Kuulis, et A.A oli visanud vedeliku Mi poole, vist Kl või M ise ütles, et A.A viskas vedeliku „Fairy“ pudelist. A.A ütles siis K Kle, et „sina oled järgmine“. Sai sellest aru nii, et eeldab, et viskab nüüd vedeliku ka Kle. Tugev fekaali lõhn tuli just pudelist ja vedelikust. Enne seda umbes pooltundi oli samas kohas valveruumi ees ja siis selliseid lõhnasid seal ei olnud. M läks nägu pesema. Tunnistaja koos teiste valvuritega, kes appi tulid, viis A.A kambrisse. Minut-kaks oli seal valveruumi ees. Vestles K Kliga ja siis läks tagasi tööpostile. See oli peale lõunat. Hetkeks oli veel teisi ametnikke, aga nimesid ei oska öelda. M võttis juhtunu väga tõsiselt. Ta oli poolšokis, see oli tema jaoks väga ebameeldiv, nägu oli nutmise piiril. Kuna nägi, et pudel maas ja fekaali lõhn, siis aimas ette, mis võis juhtuda. Senise teenistuse aja kestel pole kunagi olnud, et vanglas oleks tunda kuskilt mujalt tulevat fekaalilõhna.
  1. Tunnistaja R R ütluste kohaselt töötab ta Viru Vanglas inspektor-korrapidajaabina. Teab juhtunust, et valvur M’it visati fekaali ja muude ainete seguga ja tema (R) käis teda pildistamas. Tuli sisse häire, võimalik, et helistati peavalvesse. Vist helistas teise üksuse vanemvalvur, ei mäleta. Öeldi, et M’it visati fekaali ja muude ainete seguga, ise kohale ei läinud, lasi M’il tulla pääsla juurde, et teha pildid ja siis edasi suunata pesema ja riided vahetama. Tegi temast pilte. Ümberringi oli ebameeldiv fekaalihais. Oli segu – fekaali ja mõne kemikaali lõhn. M tuli sinna haisuga. Tema riiete peal olid märjad plekid. M oli ärritatud, närviline, tahtis, et saaks kähku minna ennast pesema.
  2. Tunnistaja K Kl ütluste järgi töötab ta Viru Vanglas vanemvalvurina. Tol päeval peale õhtusööki kella 17-18 vahel helistas A.A valveruumi ja tahtis prügi ära visata. Prügi ära viskamise käigus pritsis „Fairy“ pudelist mingit haisvat vedelikku valvuri suunas. Siis oli tunnistaja valveruumis, kõrval oli O O, nägi kinnipeetavat koos valvur M’iga. Kinnipeetav sorteeris prügi. Viskas ära teise prügi ja tegi lahti „Fairy“ pudeli ja pritsis sealt M’it. Selle peale vajutas paanika nuppu, saatis O Ou V8 osakonda välja vahetama J Ji, ise läks M’i juurde, kes oli juba kinnipeetava maha surunud, tunnistaja võttis teise käe haardesse. J (J) vahetas tunnistajat välja, ta lasi teised ametnikud korrusele. Valveruumist on näha ka konteinerid, kuhu prügi visati, kinnipeetav koos valvuriga sinna prügikonteinerite ette tuligi. Kinnipeetaval oli prügiämber, seal oli ka muud sodi. „Fairy“ pudel oli kõige peal ja võttis sealt „Fairy“ pudeli, ise nägi seda valveruumist. Tõstis konteineril kaane üles, sorteeris muu prügi ära, siis tegi pudeli lahti ja korduva liigutusega tegi mitu liigutust valvur Mi suhtes. Enne tegi nipli lahti. Kui tuli valveruumist ja läks prügikastide juurde oli jube fekaali hais. „Fairy“ pudelist jooksis välja pruun vedelik. Varem sellist lõhna selles kohas ei olnud. Ka prügikonteinerist ei saanud sellist lõhna tulla. Pudel jäi maha valveruumi ja konteinerite vahele põrandale, sellest on põrandale välja voolanud pruun vedelik. M ja J aitasid kinnipeetava püsti ja ta (A.A) vaatas tema (Kl) poole ja ütles, et „sina K oled järgmine“. Mit pidi pildistama korrapidajaabi. Ta ei tulnud, vist M läks kuskile. Mit saadeti ennast pesema. See vedelikuga pritsimine ei saanud olla juhuslik. Liigutused olid korduvad ja sihitud Mi pihta. Kui esimene kord püüdis vedelikuga vista, siis läks mööda, piisad olid teise seina ääres, teisel korral tabas M’it. Mõni aeg hiljem ütles kinnipeetav (A.A) ise tunnistajale, et M oli selle ära teeninud, et oli sel päeval liiga ülbe. See vestlus ei olnud samal päeval, vaid hiljem. Selle juures teisi ei olnud. M reageeris juhtunile nii, et oli ilmselt löödud, ei saanud aru, miks tema oli välja valitud, ütles, et ei saa aru miks, oli endasse tõmbunud, praegu enam vanglas ei tööta. Ei tundnud, et teises üksuses oleks tunda õuest läbi ventilatsiooni levivat haisu, fekaalide haisu.
  3. Tunnistaja O O ütluste järgi töötab ta Viru Vanglas valvurina. Valvur M ja kinnipeetav läksid prügi sorteerima, kui juhtus intsedent. Otseselt seda ei näinud, oli valveruumis koos 12
(22)4-18-2992 valvur K Kliga. Kui väljusid K valveruumist, siis Kl läks M’ile appi ja tunnistaja läks V8 osakonda järelevalvet teostama, kuna osakond ei tohi üksi jääda. J J läks Mile ja Kle toeks. Tuli V8 osakonnast välja, et lubada valveruumi ette ametnikke, kes tulid appi täiendavalt. Ei näinud, mis juhtus Miga. Seal oli väga halb hais, mida ta ise tundis, valveruumi ees, ei saanud aru, kust see tuleb.
  1. Dokumentaalne tõend – valvuri ametijuhend, kinnitatud Viru Vangla direktori 28.12.2011 käskkirjaga nr 1.1-1/250, millest nähtub, et vangla valvur rakendab abinõud erakorraliste sündmuste tõkestamiseks ja likvideerimiseks, teostab vanglasiseseid tööülesandeid vastavalt saadud korraldusele, täidab vanemvalvuri antud tööülesanded (p 2, 4, 17) (kohtuvälise menetleja toimiku lk 43).
  2. 2.04.2018 vaatluse protokollist nähtuvalt vaadeldi Viru Vangla V hoone neljanda korruse valveruumi esisel alal asuvate kaamerate salvestised kella 18:08:00-st kuni 18:10:20-ni ning kaamera V7LADU kell 18:07:35 kuni 18:10:30-ni. Salvestisest on näha, et kell 18:07:58 kinnipeetav A.A väljub valvur A.M’i saatel V7 osakonnast V hoone neljanda korruse valveruumi esisele alale. A.A’l on vasakus käes prügikorv. Kell 18:08:01 A.A pistab liikumise ajal oma parema käe prügikorvi (kaamera V7LADU). Kell 18:08:03 A.A võtab liikumise ajal oma parema käe prügikorvist välja ja tema käes on valve värvusega pudel (kaamera V.KO4KOR1). Kell 18:08:05 A.A liigub valveruumi ees oleva prügikonteineri juurde ja kallab vasaku käega prügikorvist prügi konteinerisse. Paremas käes on tal endiselt valge värvusega pudel. Kell 18:08:08 valvur M jääb A.A kõrvale seisma ning A.A sirutab tema näo ja kaela piirkonda parema käe ning pritsib käes olevast valget värvi pudelis tundmatut vedelikku valvuri pihta (kaamera V.KO4KOR1). M keerab näo kõrvale ja lükkab enda vasaku käega A.A käes oleva pudeli endast eemale. On näha M’i suunas liikuvad vedelikupritsmed. Pudel kukub põrandale. A.A taganeb, hoides käega rinna ees prügikorvi V7 osakonna ukse juurde, M järgneb talle, kinnipeetava ja valvuri vahel toimub rüselus, M võtab A.A kõriluku ning viib ta põrandale. Kell 18:08:18 valveruumist väljub vanemvalvur K Kl, suundub M’ile appi. Valvur L.O jookseb valveruumist V8 osakonda. M’il ja Kl ei õnnestu A.A pikali maha suruda. Kell 18:08:32 valvur J J jookseb V8 osakonnast V7 osakonda sissepääsu juurde ametnikele appi. Kell 18:08:43 surutakse A.A põrandale kõhuli asendisse ja M paigaldab talle käerauad (kohtuvälise menetleja toimiku tl 52, protokolli lisa videosalvestis on CD-plaadil tl 53).
  3. Hinnates tõendite usaldusväärsust antud väärteoepisoodis, leiab kohus, et kõik uuritud tõendid on lubatavad ning tunnistajate ütlused on usaldusväärsed.
  4. Kuigi tunnistaja Kl ütlustes on mõningaid ebatäpsusi, nt tema kirjelduse järgi tegi A.A mitu liigutust, kuigi videosalvestisest on näha, et oli üks liigutus, kohtu arvates ei mõjuta see muus osas tema ütluste usaldusväärsust. Ülejäänud osas riimuvad tema ütlused ka teiste tunnistajate – M’i, O, J, R ütlustega aga ka videosalvestisega ning puudub alus kahelda nende usaldusväärsuses.
  5. Kohus ei nõustu ka kaitsja etteheitega tunnistaja Kl ütluste osas, et need on ebausaldusväärsed, sest on liiga detailsed ja Kl ei saanud tegelikult kõike seda näha. Videosalvestisest on näha ning teiste tunnistajate (M, O) ütlused kinnitavad, et Kl oli valveruumis, mis on prügikonteinerite vastas, valveruumi seinad on läbipaistvad, videost on näha, et Kl istub valveruumis ja prügikonteinerid, nagu ka M’i ja A.A tegevus on talle hästi näha, sh, mida ja millise käega A.A hoiab (vt salvestise kell 18:08:05, mil Mi ja A.A vahel on vahemaa ja ta ei kata veel vaatevälja A.Ale). 13
(22)4-18-2992
  1. Menetlusaluse isiku A.A ütlused aga ei ole eluliselt usutavad.
  2. Usutav ei ole A.A väide, et Viru Vanglas kinnipeetavad ja valvurid viskavad üksteise üle nalja, sh A.A kirjeldatud viisil – hirmutades pritsida valvurit pudelist vedelikuga. Selles osas jätab kohus A.A ütlused tõendikogumist välja.
  3. Eluliselt usutavad ei ole A.A ütlused ka pudelis olnud vedeliku osas. Puudub loogiline põhjendus, miks peale umbes kraanikaussi puhastamist peaks seda vett hoidma „Fairy“ pudelis ja visata seda koos muu olmeprügiga prügikonteinerisse. Samuti kõik tunnistajad viitasid, et peale toimunu oli selles kohas tugev fekaalide hais ning üldiselt teadaolevalt ei haise must nõudepesuvesi fekaalide järele. Järelikult tegemist ei saanud olla ainult musta nõudepesuveega. Ka selles osas jätab kohus A.A ütlused tõendikogumist välja.
  4. Usutavad ei ole A.A ütlused ka osas, et „Fairy“ pudeli kork läks kogemata ja tema jaoks ootamatult lahti. Uuritud videosalvestisest on selgelt näha A.A käeliigutus M’i suunas ja pudelist vedelikuga M’i pritsimist, kusjuures A.A käitumises ei osuta midagi, et toimunu, sh vedeliku pudelist väljumine ja M’i tabamine, teda üllatab või on tema jaoks ootamatu või ebasoovitav. Ta ei peata oma tegevust ise ja pudel jääb põrandale alles peale seda kui M hakkab ennast vasaku käega kaitsma ja lööb sellega vastu A.A paremat kätt, milles ta pudelit hoiab. Kui tegemist oleks A.A jaoks üllatusliku olukorraga oleks mõistlik eeldada tema poolt hoopis vastupidist reaktsiooni, nt koheselt peatuda, tõsta käed üles vms, et näidata, et tema ei tahtnud midagi sellist ja ei ole juhtunus süüdi. Midagi sellist aga A.A ei tee ning hakkab M’i eest taganema, hoides enda ees prügiämbri ja liikudes seljaga V7 osakonna poole. Kui M üritab haarata parema käega A.A vasakust käest, siis ei anna A.A seda teha ja jätkab taganemast V7 osakonna suunas. Vahetusse füüsilisse kontakti astub M A.Aga ja hakkab viimast maha suruma juba V7 osakonna ukse juures. A.A käitumine näitab selgelt, et M’i vedelikuga pritsimine ei olnud A.A jaoks sugugi mitte ootamatu sündmus, vaid hoopis vastupidi, tema tegevuse eesmärk. Seetõttu ka selles osas – et ta tahtis vaid visata nalja M’i üle ning vedeliku M’ile sattumine oli tema jaoks ootamatu, loeb kohus A.A ütlused ebausaldusväärseteks, teiste tõenditega (M’i, Kl, J, R ja O ütlustega, aga ka videosalvestisega) ümber lükatuks ning jätab selles osas A.A ütlused tõendikogumist välja. Kokkuvõte
  5. Eeltoodu alusel ning tunnistajate M, J, Kl, R ja O, aga samuti 2.04.2018 vaatluse protokolli ja sellele lisatud videosalvestise alusel tuvastab kohus, et väärteoprotokollis ning kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas, s.o 10.01.2018 kell 18.08 Jõhvis, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla V hoone neljanda korruse valveruumi esisel alal, prügikonteinerite juures kinnipeetav A A pritsis „Fairy“ pudelist ametikohustusi täitunud teise üksuse valvur M M’it tundmatut fekaali järgi lehkavat vedelikku, tabades sellega M’it kaela ja rinna piirkonda, millest A.M tundis ennast solvatuna. Süüteokoosseis: 58.

§ 275

lg 1 puhul on tegemist formaalse koosseisuga, mille objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametiülesannete täitmisega ehk eelkõige korrakaitseorganites (KorS § 6) töötavaid võimuesindajaid. (KorS § 6 lg 1 kohaselt korrakaitseorgan on seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik). Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, nö sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga (nt näkku sülitamine) (RKKKo nr 3-1-1-80-97) (

-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 370 p 7, lk 704-705 p 2, 3, 3.1, 4). 14

(22)4-18-2992 59. Erinevalt

§-des 262 ja 263 sätestatud süütegudest ei eelda

§ 275

lg 1 koosseis, et solvamine leiaks aset avalikus kohas ja oleks tajutav ning häiriv ka asjassepuutumatutele kolmandatele isikutele. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vanglavalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks

§ 275lg 1 tähenduses.

Lisaks tuleb

§ 275

lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega (RKKKo nr 3-1-1-31-16, p 10). Järeldus: 60. Kahtlemata täitis Viru Vangla valvur A.M antud juhul oma ametiülesandeid ning oli avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks

§ 275lg 1 tähenduses.

Seda kinnitab ka dokumentaalne tõend Viru Vangla valvuri ametijuhend, mille p-de 4 ja 17 järgi teostab valvur vanglasiseseid tööülesandeid vastavalt saadud korraldusele ja täidab vanemvalvuri antud tööülesanded, mida M antud juhul tegigi – saatis vanemvalvuri korraldusel kinnipeetavat prügikonteineriteni ja solvamine toimus just seoses A.M’i poolt oma ametikohustuste täitmisega.

  1. Samuti tuvastab kohus, et A.A tegu – tuvastamata sisuga ebameeldiva fekaalide haisuga vedelikuga kaela ja rinna piirkonna suunas pritsimine kahtlemata solvas A.M’it kui avalikku korda kaitsva võimuesindaja au ja väärikust.
  2. Siinkohal ei pea kohus vajalikuks täiendavalt välja selgitama selle vedeliku sisu, fekaalide sisalduse, mahtu, päritolu ja kuuluvuse vms. Et A.M’i pihta visatud vedelik oli tugeva ebameeldiva lõhnaga kinnitavad kõik tunnistajad – M, J, Kl, R ja O, kusjuures M, J, Kl ja R osutavad konkreetselt, et oli ebameeldiv fekaalide hais või lõhn, mida üldiselt teadaolevalt oskab iga inimene eristada spetsiaalset ettevalmistust läbimata ja erivahendeid omamata.
  3. Siinkohal tuleb märkida, et fekaalide sisaldus pritsitud vedelikus ei olegi antud väärteokoosseisu puhul määrava või olulise tähendusega (st ei ole nii, et kui fekaale ei sisaldu, siis vastutus on välistatud). Kohtu seisukohalt ükskõik millise vedelikuga (seda enam ebameeldiva lõhnaga, veelgi enam fekaalide lõhnaga) vanglaametniku keha ja vormiriietuse suunas pritsimine või viskamine on kahtlemata ametniku kui avalikku korda kaitsva võimuesindaja au ja väärikust solvav tegu. See võib omada tähtsust süü raskuse hindamisel, millel kohus aga praegu ei peatu.
  4. Seega

§ 275lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on A.A teoga täidetud.

65. Kohtu arvates pani A.A selle väärteo toime kavatsetult ehk seadis endale süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise eesmärgiks ja teadis, et see saabub või vähemalt pidas seda võimalikuks. Sellele viitab A.A käitumine enne antud väärteo toimepanemist (et ta valmistas ennast ette, pani „Fairy“ pudelisse vastava vedeliku ja hoidis seda pudelit muust prügist eraldi – viimane tuleneb A.M’i ja Kl ütlustest ehk see süütegu oli tal ette planeeritud, see mõte ei tekkinud äkiliselt prügikonteinerite juures). Ühtlasi osutab A.A kavatsetusele ka tema käitumine pärast antud väärteo toimepanemist, kui tunnistajate J ja Kl ütluste järgi ütles 15

(22)4-18-2992 ta viimasele, et tema (Kl) on järgmine, mis näitab, et A.Al oli vastav süüteoplaan ning see ulatus üksiku valvuri solvamisest kaugemale ja soovis teha sama rohkem kui ühe valvuri suhtes. Et see plaan jäi Kl suhtes realiseerimata ei tee neid kavatsusi veel olematuteks. Ülejäänud osas nõustub kohus kohtuvälise menetleja põhjendustega subjektiivsete tunnuste suhtes, mis on esitatud kohtuvälise menetleja otsuses ega hakka neid kordama. 66. Sellega ka antud väärteoepisoodis on

§ 275lg 1 süüteokoosseis A.A teoga täidetud.

III. (11.01.2018 O O solvamine) 67. Väärteo lühikirjeldus: 11.01.2018 kell 15.50 Jõhvi, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla V hoone V7 osakonnas solvas kinnipeetav A A tahtlikult ametikohustusi täitnud teise üksuse valvur O O’u, kui pritsis kambri toiduluugi avatud serva vahelt plastikpudelist ametniku pihta tundmatut vedelat fekaali järgi lehkavat vedelikku, tabades sellega valvuri vasakut kätt ja rinnapiirkonnas olevat lipsu. O O tundis ennast A.A poolsest teost solvatuna. Selle tegevusega pani A.A toime

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, so avaliku korda kaitsva võimuesindaja solvamise. Uuritud tõendid:

  1. A.A ütluste kohaselt tunnistab ta oma süüd selles episoodis. Viskas kruusiga, kruusis oli natuke teed, poolkruusi, kamber oli teed täis, ei tea, kuhu see (L.O’ule) sattus. Läks endast välja, ei ole rahul ametnike tööga. Selles episoodis tunnistab oma süüd, aga ei ole nõus karistusega, liiga range karistus. Vabandas L.O ees. Emotsioonid keesid üle ja L.O jäi nö hammasrataste vahele.
  2. Tunnistaja O O ütluste järgi töötab ta Viru Vanglas valvurina. 11.01.2018, peale lõunat, teostas V7 eluosakonnas järelevalvet kui kuulis, kui kinnipeetav koputas vastu ust ja hüüdis, sooviga anda üle taotlused. Kambris V723 paikneb A.A üksi. Läks ja vaatas uksesilmast. Kinnipeetav seisis, nägi tema käes taotlused, avas toiduluugi, kinnipeetav ulatas temale toiduluugi vahelt paberilehe ja surus koos paberilehega samaaegselt plastpudeli, mille sees oli tundmatu vedelik. Kohe surus toiduluugi kinni, aga tundmatu vedelik tabas tunnistaja vasakut kätt ja varruka ja käe vahelt voolas alla. Vajutas samaaegselt ka paanikanuppu, töökaaslased tulid appi. Peavalve fotografeeris. Ei näinud, mis värvi või mis vedelik, ainult, et ebameeldiva lõhnaga. Juhtunust tundis ennast väga ebameeldivalt, inimväärikust on solvatud, et on selle ebameeldiva ainega pihta saanud. A.A ei rääkinud seejuures midagi. Pesi ennast, vormiriietust tol momendil vahetama ei hakanud, kuigi lipsu tabas ka. Puhastas lipsu. Intsedendil Miga oli teine hais. Haisud olid erinevad, aga mõlemad ebameeldivad.
  3. Fototabelitest nr 1-3 (lisa tunnistaja A.AA ülekuulamise protokolli juurde) on näha vaade L.O vormiriietusele, sh vasaku käe varrukale ja vormilipsule. Lipsul on näha määrdumine (kohtuvälise menetleja toimiku tl 60-61).
  4. Tunnistaja A A ütluste järgi töötab ta peaspetsialist-korrapidajana Viru Vanglas. 11.01.2018 tuli häire peahoonesse, helistati, et kinnipeetav viskas, määris, keegi valvur helistas, tol hetkel oli peavalves, see oli peale lõunat, öeldi, et kinnipeetav määris, viskas läbi kambriluugi valvurit millegagi. Luuk pandi kinni, sellega asi lõppes. Kutsus valvuri – L.O peavalvesse pilte tegema, pilte tegi ise. O oli ehmunud, olid väiksed märgid vedelikust varruka ja rinna juures. L.O ise viitas lõhnale. Fotografeerimisel haisu ei olnud tunda, pigem 16

(22)4-18-2992 mitte. Tunnistaja pakkus talle särki vahetada ja L.O läks teenistusse tagasi. Juhtunust oli L.O hirmunud. Et tegemist on väljaheidetega ütles telefonis valvur ja L.O ka, et mingid väljaheited need on. Ei saanud aru, mis värvi plekid olid. Ei tea, et vedelikust oleks proovi võetud.
  1. 4.02.2018 vaatluse protokollist on näha, et Viru Vangla V hoone V7 osakonna kaamera salvestise järgi 11.01.2018 kell 15:49:23 valvur L.O siseneb trelluksest V7osakonna lukustatud kambrite vahelisse koridori. Kell 15:49:33 vaatab ta kambri nr V723 uksesilmast sisse. Kell 15:49:53 hakkab ta kambri nr V723 toiduluuki avama (tehnilise vea tõttu on mõnesekundiline paus). Kell 15:50:11 L.O surub enda parema käe küünarvarre osaga kambri nr V723 toiduluuki kinni. Kambri nr V723 juurde põrandale on tekkinud vedelikulaigud. Kell 15:50:03 L.O eemaldub peale luugi sulgemist kambrist, hetkeks vaatab ta ka uurivalt enda vasakut külge (kohtuvälise menetleja toimiku tl 62, sellele lisatud salvestis CD-plaadil tl 63).
  2. Dokumentaalne tõend – valvuri ametijuhend, kinnitatud Viru Vangla direktori 28.12.2011 käskkirjaga nr 1.1-1/250, millest nähtub, et vangla valvur teostab vanglasiseseid tööülesandeid vastavalt saadud korraldusele (p 4) (kohtuvälise menetleja toimiku lk 57-58). Süüteokoosseis: 74.

§ 275

lg 1 puhul on tegemist formaalse koosseisuga, mille objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametiülesannete täitmisega ehk eelkõige korrakaitseorganites (KorS § 6) töötavaid võimuesindajaid. (KorS § 6 lg 1 kohaselt korrakaitseorgan on seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik). Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, nö sisemist au ehk väärikust. Solvata saab väärtushinnangu või vale faktiväite esitamisega, samuti teoga (nt näkku sülitamine) (RKKKo nr 3-1-1-80-97) (

-i

  1. kommenteeritud väljaanne, lk 370 p 7, lk 704-705 p 2, 3, 3.1, 4).
  2. Erinevalt

§-des 262 ja 263 sätestatud süütegudest ei eelda

§ 275

lg 1 koosseis, et solvamine leiaks aset avalikus kohas ja oleks tajutav ning häiriv ka asjassepuutumatutele kolmandatele isikutele. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vanglavalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks

§ 275lg 1 tähenduses.

Lisaks tuleb

§ 275

lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega (RKKKo nr 3-1-1-31-16, p 10). Järeldus: 76. Eeltoodu alusel ning tunnistajate O ja A, samuti A.A enda ütluste alusel, 4.02.2018 vaatluse protokolli ja sellele lisatud videosalvestise alusel tuvastab kohus, et väärteoprotokollis ning kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas, s.o 11.01.2018 kell 15.50 Jõhvi, Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla V hoone V7 osakonnas kinnipeetav A A pritsis kambri toiduluugi avatud serva vahelt plastikpudelist ametikohustusi täitnud teise üksuse valvur O O’u pihta tundmatut ebameeldiva lõhnaga vedelikku, tabades sellega valvuri vasakut kätt ja rinnapiirkonnas olevat lipsu, millest O O tundis ennast solvatuna. 17

(22)4-18-2992
  1. Tunnistaja O viitas oma kohtus antud ütlustes, et tegemist oli ebameeldiva lõhnaga vedelikuga, aga ei osanud seda täpsustada ega viidanud fekaalide lõhnale. Samuti tunnistaja A ütlustest ei nähtu, et vedelik oleks fekaalide haisuga. Seetõttu puuduvad tõendid, et tegemist oli just fekaalide järgi lehkava vedelikuga ning kohus tuvastab, et tegemist oli ebameeldiva lõhnaga vedelikuga (mitte fekaali järgi lehkava vedelikuga, nagu see kohtuvälise menetleja otsuse ja väärteoprotokollis on), mille täpsem sisu ja päritolu jääb tuvastamata.
  2. Kohus märgib, et koosseisutunnuste poolest ei oma tähtsust, kas tegemist oli ebameeldiva lõhnaga vedelikuga või haises see vedelik fekaalide järgi (nagu see kohtuvälise menetleja otsuses ja väärteoprotokollis on). Nagu kohus on varasema väärteoepisoodi puhul märkinud ebameeldiva lõhnaga ametniku pihta pritsimine seoses tema ülesannete täitmisega on ametniku solvamine, olenemata sellest, kas selles vedelikus sisalduvad fekaalid, kas see lõhnab fekaalide järgi või mitte jne. Süüdistuse sisu ega mahtu see oluliselt ei mõjuta ning kohus ei välju sellega süüdistuse piiridest.
  3. Kahtlemata täitis L.O Viru Vangla valvurina antud juhul oma ametiülesandeid (kinnipeetavalt taotluste vastuvõtmisel) ja ta on avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks

§ 275lg 1 tähenduses.

Kohus tuvastab ka seda, et A.A sõimas L.O’u just seoses viimase poolt oma ametikohustuste täitmisega. Seda kinnitab ka dokumentaalne tõend – Viru Vangla valvuri ametijuhend, mille p 4 järgi vangla valvur teostab vanglasiseseid tööülesandeid vastavalt saadud korraldusele. Antud juhul tuli valvur L.O A.A kambri ukse ette, et võtta temalt vastu taotlused. Samuti tuvastab kohus, et A.A solvav tegu – ebameeldiva lõhnaga vedelikuga valvur L.O suunas viskamine riivas L.O kui avalikku korda kaitsva võimuesindaja au ja väärikust. 80. Seega

§ 275lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on A.A teoga täidetud.

  1. Kohtu arvates pani A.A selle väärteo toime kavatsetult, s.t seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise endale eesmärgiks ja teadis, et see saabub või vähemalt pidas seda võimalikuks. Sellele osutavad antud väärteo toimepanemise asjaolud. Tunnistaja O ütluste järgi koputas A.A vastu ust ja hüüdis, sooviga anda üle taotlused (ehk spetsiaalselt kutsus valvurit, et ta tuleks tema juurde ja et saaks teda ebameeldiva lõhnaga vedelikuga visata). Kui L.O avas toiduluugi, A.A ulatas temale toiduluugi vahelt paberilehe ja samaaegselt viskas teda tundmatu vedelikuga. See näitab, et väärteo toimepanemine oli A.A poolt ette planeeritud ja ta seadus selle toimepanemise endale eesmärgiks, mis kokkuvõttes realiseeruski. S.t täidetud on ka väärteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Ülejäänud osas nõustub kohus kohtuvälise menetleja põhjendustega subjektiivsete tunnuste suhtes, mis on esitatud kohtuvälise menetleja otsuses ega hakka neid kordama.
  2. Seega ka antud väärteoepisoodis on

§ 275lg 1 süüteokoosseis A.A teoga täidetud.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid 83. kohus antud asjas üheski väärteoepisoodis ei tuvasta ning keegi pooltest pole vastupidisele tuginenud. Väärteomenetlust välistavaid asjaolusid 18

(22)4-18-2992
  1. VTMS § 29 mõistes ei esine. Süüteokoosseisud on täidetud. Samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Esineb avalik menetlushuvi antud asja menetlemiseks.
  2. VTMS § 52 lg 3 kohaselt

§-s 275 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet, Justiitsministeerium ja vangla. Seega karistused on määratud menetleja poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Menetlusõiguste rikkumisi

  1. kohtuvälise menetluse toimetamisel kohus ei tuvasta. Õigused ja kohustused olid A.A’le nõuetekohaselt selgitatud (kohtuvälise menetleja toimiku lk 39).
  2. A.A viitas oma kaebuses, et vangla poolt ei tutvustatud talle ühtegi kannatanu/tunnistaja ütlust ega videosalvestit ning tal puudus võimalus esitada omapoolseid vastuväiteid/ütlusi enda kaitseks.
  3. Kohus nende etteheidetega ei nõustu.
  4. Episoodis H.Hga andis A.A oma ütlusi 16.11.2017 (kohtuvälise menetleja toimiku lk 38) ehk tal oli võimalus enda kaitseks oma ütlusi anda.
  5. M ja O episoodides on 3.04.2018 ülekuulamise protokollist (kohtuvälise menetleja toimiku lk 64) näha, et A.A keeldus ütlusi andmast nagu ka menetleja juurde kohale tulemast ning teda ülekuulamisele toimetada üritanud valvurile ütles, et tal pole menetlejale midagi öelda, ei soovi anda ütlusi. Ehk võimalus ütluste andmiseks oli A.Ale tagatud, aga ta ise ei soovinud seda kasutada.
  6. Väärteoprotokolli koopia sai A.A kätte 19.04.2018, mida kinnitab ka tema allkiri väärteoprotokollis (kohtuvälise menetleja toimiku lk 66). Sama väärteoprotokolliga selgitatakse A.A’le, et temal on õigus esitada vastulause, omapoolsed tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures toimikuga 15 päeva jooksul, s.o kuni 4.05.
  8. Seega ei vasta tõele A.A väide, et tal puudus võimalus esitada oma ütlused, tõendid, vastuväited. Puuduvad tõendid selle kohta (ning A.A pole ise väitnud seda), et ta soovis tutvuda toimiku materjalidega, aga kohtuväline menetleja oleks sellest keeldunud. See A.A väide on paljasõnaline.
  9. Siinkohal tuleb märkida, et kohtuväline menetleja ei pidanud toimiku materjale A.Ale n.ö omal algatusel tutvustama, vaid tagama selle võimaluse, s.t soovi toimikuga tutvumiseks pidi üles näitama A.A ise. Kui ta oleks seda teinud, siis toimikuga tutvumise võimalus oleks talle ka tagatud. Niipea kui A.A’l endal puudus huvi toimiku materjalidega tutvumiseks ei pidanud kohtuväline menetleja ise menetlusaluse isiku juurde minema ja temalt veelkord aru pärima, äkki menetlusalune isik soovib toimikuga tutvuda. Kui A.A oleks kohtuvälist menetlejat toimikuga tutvumise soovist tähtaegselt teavitanud, oleks toimikuga tutvumise võimalus talle ka tagatud. Sama puudutab ka videosalvestistega tutvumist. Puuduvad tõendid selle kohta, et A.A soovis kohtuvälise menetluse käigus tutvuda videosalvestiste sisuga ja kohtuväline menetleja oleks sellest keeldunud. Omal algatusel ei pidanud kohtuväline menetleja seda tegema. Seadus ei näe ette kohtuvälise menetleja kohustust toimiku ja tõendite menetlusalusele isikule tutvustamiseks, ilma et selleks oleks vastav soov menetlusaluse isiku enda poolt. Soovi korral aga oleks selline võimalus A.A’le tagatud.
  10. Seega ei tuvasta kohus nende asjaolude pinnalt menetlusõiguse rikkumisi. Karistus 19

(22)4-18-2992 95.

§ 56lg-test 1 ja 2 tulenevalt karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust (RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 8). Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. St. et karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (RKKKo nr 3-1-1-43-06, p 13.1). Ühtlasi on Riigikohtu praktikas rõhutatud, et

§ 56

sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventatiivseid eesmärke (RKKKo nr 3-1-1-14-07, p 6). 96.

§ 275

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati A.A rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, mis vastab sanktsiooni keskmisele määrale.

  1. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on üle keskmist määra.
  2. A.A tunnistas oma süüd ja avaldas kahetsust vaid kolmanda episoodi – L.O suhtes. Kohus võtab seda arvessee karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõistes.

Samas tuleb märkida, et kohtuvälise menetluse käigus oli A.Al teistsugune menetluspositsioon, ta ei tunnistanud süüd üheski episoodis, seetõttu kohtuvälise menetleja otsuses ongi märgitud, et karistust raskendavad, aga ka kergendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et A.A’l on 7 kehtivat kriminaalkaristust, viimane 2010.a kehalise väärkohtlemise eest, väärteokaristusi ei ole. 99. A.A solvas kolmel korral vanglaametnikke – inspektor-kontaktisikut ja valvureid, kahel korral teoga ja ühel sõnaga kolmanda isiku kaudu. Kusjuures kaks viimast väärteoepisoodi olid toime pandud kahel järjestikusel päeval, mis antud väärteoepisoodide puhul näitab A.A õigusvastase tegevuse kõrget intensiivsust. 100.Episoodis H.H suhtes jääb A.A süü alla keskmist määra. Kasutatud sõna oli küll H.H suhtes solvav, aga ei olnud ebatsensuurne vms. Keskmisest tunduvalt raskem on aga A.A süü episoodides L.O, aga eriti A.M’i suhtes, kus A.A viskas ametnikke pihta tundmatu vedelikuga, kusjuures M’it kaela ja rinna piirkonda tugeva fekaalide haisuga vedelikuga, tabades O’u ja M’it vastu keha ja vormiriietust. 101.Uued õigusrikkumised pani A.A toime kinnipidamisasutuses karistust kandes ja võimuesindajate suhtes. Kõik väärteod on toime pandud tahtlikult, kaks neist tahtluse raskeimas vormis – kavatsetult. Seetõttu põhjendatud on A.A nende väärtegude eest karistamine vähemalt sanktsiooni keskmises määras ning kohus ei tuvasta alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või muutmiseks, sh karistuse osas. (Kohus ei hakka siinkohal hindama, kas kohtuväline menetleja pidanuks karistama A.A’t veelgi rangemalt, sest see ei kuulu kohtu pädevusse ning kaebemenetluses ei saa kohus kaebaja olukorda raskendada ja mõista kohtuvälise menetleja otsusega määratust rangem karistus, isegi kui see on põhjendatud.) Samas, kohtu arvates, selline karistus, nagu ta kohtuvälise menetleja otsusega määratud on, on piisav, et täita nii eri- kui üldpreventiivset funktsiooni ehk näidata avalikkusele, et avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametiülesannete täitmisega, seda nii sõnaga kui teoga, on rangelt karistatav ja ei ole tolereeritav, sh kinnipidamisasutuse tingimustes. 20

(22)4-18-2992 102.Eeltoodu alusel ei tuvasta kohus alust kaevatava otsuse muutmiseks või tühistamiseks, sh karistuse liigi ja määra osas. Menetluskulud 103.VtMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. 104.Kuna kaebus jäetakse täies mahus rahuldamata, siis kohus leiab, et antud väärteokaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud tuleb täies mahus jätta kaebuse esitanud isiku ehk menetlusaluse isiku A.A kanda. 105.Kaitsjatasu taotlus summas 1827,72 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põhjendatud on ka erikoefitsienti 1,5 kasutamine (sellest põhjalikumalt vt allpool p 107 juures). 106.Kuigi menetluskulude – määratud kaitsja tasu summa on üsnagi suur - ei tuvasta kohus alust menetluskulude kasvõi osaliseks riigi kanda jätmiseks ja A.A menetluskulude kandmisest vabastamiseks. 107.Väärteomenetluses ei ole kaitsja osavõtt kohustuslik ning esialgu ei soovinudki A.A kaitsja abi, teatades kohtule, et hakkab kaitsma ennast ise. Soovist saada riigi õigusabi teatas A.A alles esimesel planeeritud kohtuistungil 4.01.2019, mistõttu kohus pidi asja arutamist mitmeks nädalaks edasi lükkama. Eesti Advokatuur pidi omakorda kiirkorras A.A’le kaitsjat otsima (kaitsjatel, nagu ka kohtul on töö reeglina mitu nädalat või koguni kuud ette planeeritud ning selliste kiireloomuliste tellimuste täitmine on alati raskendatud, sest enamus advokaate on juba ette planeeritud istungitega hõivatud). Selline kaitsja leidus siiski nö viimasel hetkel – istungid lükati edasi 4., 6.-7.02.2019-le, advokaat A.Sirendi võttis tellimuse vastu reedel 1.02.2019, s.o viimasel tööpäeval enne asja arutamise algust esmaspäeval 4.02.2019. Ilmselgelt nõudis see kaitsjalt täiendavaid jõupingutusi, et jõuda valmistuda kohe algavateks kohtuistungiteks ette. Seetõttu advokatuuri kantsleri 1.02.2019 esildis, mis annab kaitsjale õiguse taotleda tasule 1,5 koefitsiendi kohaldamist (KoTo tl 51) on antud juhul asjakohane, kaitsja A.Sirendi tasutaotlus summas 1827,72 eurot (KoTo tl 52) on põhjendatud ja see tuleb rahuldada ning mõista see menetluskulu A.A’lt riigituludesse välja, lubades selle tasumist 12 kuu jooksul. 108.Kuna olukord, kus advokatuur pidi A.A’le kiirkorras kaitsjat otsima ja advokaat tavalisest intensiivsemalt ette valmistuma on põhjustatud A.A enda poolt ei nõustu kohus kaitsja arvamusega, et A.A ei ole süüdi selles, et asjas kasutatakse kõrgendatud koefitsienti – 1,5, tavalise 1,0 asemel. Vastupidi, koefitsiendi kasutamine oli tingitud just A.A käitumisest. Eelmenetluses riigi õigusabi taotlemise korral oleks kaitsja määratud tavalise koefitsiendiga ja kaitsjatasu oleks tunduvalt väiksem. Eeltoodu alusel ei tuvasta kohus alust menetluskulude kasvõi osaliseks riigi kanda jätmiseks. 109.Tunnistaja sõidukulud – 14,40 eurot (KoTo tl 68) ja 14,40 eurot (KoTo tl 70) (tunnistaja H.H pidi tulema istungitele, st esimesele edasi lükatud istungile ja teisele toimunud istungile Rakverest) – tuleb samuti mõista A.A’lt riigituludesse välja. 21
(22)4-18-2992 110.Kohtuvälise menetleja otsuse järgi A.A on xxx, samuti omab ta kehtivat käskkirja majandustöödel koristajana töötamiseks. Kohtus isikuandmete kontrollimisel kinnitas A.A, et on selle xxx. Ettevõte juhatuse liikmena ja vanglas tööle määratud isikuna on tal võimalus tulu teenida. Seega puudub alus menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Kogu menetluskulu tuleb A.A’lt riigituludesse välja mõista, lubades tasumist 12 kuu jooksul. Asitõendid 111.CD plaadid videosalvestistega, mis asuvad toimiku juures, jätta toimiku juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 22
(22)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.