Obsah (8)

§ 111§ 102§ 2172§ 101§ 97§ 98§ 143§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Anneli Roonet, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2024, Tartu Tsiviilasja number 2

) § 101 lg-s 1 sätestatud suurusest. Hageja palus lahendis märkida, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada hageja poolt alates

1. jaanuarist 2022 kostjale ülalpidamiseks tasutud summadega. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja O.V (kostja ema) kostja vanemad.
2. septembril 2020 kinnitas Tartu Maakohus tsiviilasjas nr 2-19-16856 hageja ja kostja vahelise kompromissi, mille kohaselt hageja tasub kostjale alates
3. septembrist 2020 elatist 275 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. 2 Pärast
4. septembri 2020 määruse tegemist on hageja perre sündinud laps A. D.Q, kes on hageja kolmas laps. Seega on hagejal täiendavalt üks ülalpeetav. Lisaks võib hagejal olla kohustus

§ 111

lg 2 teise lause kohaselt ülal pidada ka lapse ema kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hageja ülalpidamisel on täisealine laps J. D.Q ning hageja kulud talle on vähemalt 135 eurot kuus. Alates

1. jaanuarist 2022 on muutunud õiguslik olukord elatise suuruse arvutamisel. Kostjale väljamõistetud elatist tuleb vähendada miinimummäärani, et hageja praeguses peres elav alaealine laps ei oleks vähem kindlustatud kui kostja. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-24, milles määrati lapsega (kostja) suhtlemise kord. Hageja vaidles vastu kostja väitele, et kostjal on laktoosi- ja gluteenitalumatus. Digiloost on näha, et laktoosi- ja gluteenitalumatuse spetsiifilised retseptiravimid ja raviskeem puuduvad. Kostja ema ei ole aastate jooksul ostnud kostjale ühtegi retseptiravimit, mida peaks kostja vajadusel kasutama (Zyrtec, Sibicort, Fusicort). Kostja on hageja juures keskmiselt 8 päeva kuus (dtl 62). Hageja palus elatist vähendada alates
3. maist 2023 ja oli nõus maksma kostjale elatist 121,50 eurot kuus.
4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kostja vajadused ei ole vähenenud. Kostja peab tarbima piimatooteid, milles pole laktoosi ning teraviljatooteid, milles pole nisu. Kostjal on nende vastu tugev allergia. Hageja makstav elatis vastab miinimumelatise nõuetele. Suhtluskorra määruse kohaselt peaks kostja olema hageja juures keskmiselt 8 päeva kuus. Tegelikult ei viibi kostja nii palju hageja juures. Hageja ei ole tõendanud, et tema varaline seisund oleks muutunud halvemaks. Hageja elab oma uue elukaaslase majas, omab maatükki ja maja ning müüb oma põllult saadud juurvilju. Hagejal on äriühing,
5. a detsembris ostis ta oma uuele elukaaslasele uue auto. Kostja ema käib Põllumajandusmuuseumis tööl, teenib kuus alla 1000 euro ning sõidab vana autoga. MAAKOHTU LAHEND
6. Maakohus muutis Tartu Maakohtu
7. septembri 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-1916856 kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatise, mis on arvutatud järgmiselt: (baassumma + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest) x 0,466, s.o vanema juures viibitud 8 päeva. Otsuse tegemise hetkel oli väljamõistetud elatise suurus 121,50 eurot kuus. Kehtiva elatise suurust on võimalik arvutada https://www.just.ee/elatiskalkulaator/. Maakohus mõistis elatise välja alates
8. maist 2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Maakohus märkis otsuse resolutsioonis, et elatise tasumisel tuleb arvestada Tartu Maakohtu
9. septembri 2020 määruse alusel alates
10. maist 2023 tasutud elatisega. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus leidis, et elatise maksete suurust mõjutavad asjaolud on muutunud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1). Hagejale on XXXXXX sündinud laps A. D.Q.

§ 102

lg 1 ja 2 kohaselt tuleb kohtul arvestada mitte ainult elatist saava, vaid ka teiste peres olevate lastega. Lisaks tuleb kohtul arvestada

§ 2172lg-ga 1.

Hageja on kompromissi kohaselt kohustatud elatiseks tasuma suurema summa, kui kehtiv seadus ette näeb. Järelikult on hagejal õigus esitada hagi elatise vähendamiseks nii elatise määramiseks olevate asjaolude muutumise kui õigusliku olukorra muutumise tõttu. 3 Pooled ei vaidle, et Tartu Maakohtu 5. oktoobri 2022 määruse kohaselt peaks kostja viibima hageja juures aasta jooksul keskmiselt 8 päeva kuus (dtl 16-19). Seega tuleb välja mõistetavat elatist vähendada

§ 101

lg 6 alusel.

§ 101alusel arvestatav elatis on elatiskalkulaatori järgi hetkel 121,50 eurot.

Kohtul tuleb elatise vähendamisel arvestada ka teiste elatise suurust reguleerivate sätetega, sh

§-ga

1. Kostja ei ole näidanud, et tema vajadused oleksid suuremad kui keskmisel lapsel. Kostja esindaja väitel on lapsel laktoosi- ja gluteenitalumatus. Maakohus luges tõendatuks, et kostjal on diagnoositud laktoositalumatus. Patsiendiportaali väljavõttest ei nähtu, et kostjal oleksid arvestatavad kulud ravimitele (dtl 8587). Kulud laktoosivabadele toiduainetele peaksid olema arvestatud keskmise elatise sisse. Eelduslikult on kostja vajadused hoolimata laktoositalumatusest sama suured kui keskmisel Eestis elaval lapsel. Kuna kostja laktoositalumatusega tuleb arvestada ka tema isal, mõjutab see ka isa poolt kulutatava toiduraha suurust. Laps viibib isa juures peaaegu neljandiku kuust. Kostja ema ei ole näidanud, et ta teeks kostjale kulutusi ka sellel ajal, kui kostja on isa juures. Poolte istungil antud selgitustest võib järeldada, et kostjale ostavad riideid jms vajalikku mõlemad vanemad. Kostja ema selgitustest nähtuvalt on hageja varasemalt andnud raha kostja sünnipäeva pidamiseks ning suuremateks ostudeks (dtl 145). Kostja ei ole väitnud, et hageja ei kanna kostja igapäevaseid kulutusi. Järelikult ei suurenda kohus elatist põhjusel, et kuigi kostja on 8 päeva kuus isa juures, kannab kõik kulud ikkagi ema. Maakohus selgitas vastuseks kostja sünnipäevakulude ja suuremate ostude kohta käivale taotlusele, et kohus saab otsuse resolutsioonis lahendada ainult hagis või vastuhagis esitatud nõudeid. Kostja ei ole hagi/vastuhagi esitanud. Maakohus ei saaks kostja taotlust rahuldada ka selle esitamise korral vastuhagina, sest taotlus on liiga ebamäärane ega ole täitemenetluse korras täidetav. Maakohus saab elatise välja mõista kindla summana. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus ei ole selgitanud välja ja hinnanud TsMS 459 lg 1 p 1 kohaldamise asjaolusid. Elatise muutmise eeldused ei ole täidetud. Maakohus ei ole tuvastanud kompromissi kinnitamise aluseks olnud asjaolusid ega kostjale tasutava elatise suurust mõjutavate asjaolude olulist muutumist võrreldes
3. a septembriga. Viide sellele, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka teiste lastega, ei ole piisav. Elatise automaatseks vähendamiseks ei anna alust see, et hagejal sündis pärast kompromissimääruse tegemist veel üks laps. Maakohus ei ole tuvastanud, kas ja millises ulatuses on lapse sünd mõjutanud hageja majanduslikke võimalusi kostjale 275 euro elatise maksmiseks. Maakohus ei ole välja selgitanud, kas kostjale senises ulatuses elatise tasumine jätaks hageja lapse A. D.Q võrreldes kostjaga halvemasse olukorda. Elatise muutmist põhjustavate asjaolude tõendamise kohustus on tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 hagejal (apellatsioonkaebuses on ekslikult märgitud, et kostjal). Õigusliku olukorra muutumine pole aluseks elatise vähendamiseks.

§ 2172

lg 1 reguleerib olukorda, kus lapse kasuks on välja mõistetud elatis seadusega kehtestatud 4 miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses. Rakendussäte puudutab neid elatise lahendeid, milles on elatis välja mõistetud muutuva suurusena, mitte fikseeritud summana. Isegi, kui esineb alus elatise suuruse muutmiseks, on maakohus jätnud elatise suuruse määramisel kostja vajadustega arvestamata. Ambulatoorses epikriisis nr 1007656471 on uuringute vastustes kirjas, et tsöliaakia – HLA antigeenide paneeli tulemus ei ole piisav tsöliaaklia diganoosimiseks, kuid kinnitab selle võimalikkust. Maakohus on ekslikult jätnud sellega arvestamata. Samuti on maakohtu seisukoht, mille kohaselt on laktoosivaba dieediga lapse kulud toidule sama suured, kui lapsel, kes ei pea eridieeti järgima, ebaõige ja meelevaldne. Maakohus ei ole kostja esitatud andmetega arvestanud ega põhjendanud, miks ta nendega ei arvesta. Lisaks on maakohus jätnud ebaõigesti arvestamata sellega, et kostja järgib ka gluteenivaba dieeti. Kuna kostja viibib hageja juures märkimisväärselt vähem aega kui ema juures, siis ei jaotu eridieedist suuremad kulud toidule vanemate vahel võrdselt. Maakohus järeldas, et patsiendiportaalist ei nähtu, et kostjal oleksid arvestatavad kulud ravimitele. Maakohus ei ole märkinud, milline on kostja ravimite ja kreemide kulude suurus, et lugeda vastavaid kulutusi mittearvestatavateks tema vajaduste hindamisel ja elatise suuruse määramisel. Kompromissimäärusega pidi hageja tasuma kostjale 275 eurot ja kostja õele 200 eurot kuus. Elatise suuruste erinevuse tingis kostja tervislik seisund, mis ei ole muutunud. Arvestades muuhulgas inflatsiooni ja elukalliduse tõusu kahjustaks kostja ülalpidamiseks seni tasutud elatise (275 eurot) rohkem kui poole võrra vähendamine (121,50 euroni) kostja huve. Maakohus jättis

§ 102lg 3 ebaõigesti kohaldamata.

Kostja tõi korduvalt esile, et ema kanda on sünnipäeva pidamine, suuremad ostud (arvuti, telefon), kunstikooli tasu, riided, jalanõud, ravimid, dieedile vastav toit. Seega on alust mõista hagejalt välja suurem elatis. Vanemate kulud seoses tema ülalpidamisega ei vasta kostja hageja juures viibimise aja proportsioonile. Maakohus jättis asja lahendamiseks olulised asjaolud, s.o kostja tegelikud vajadused ja vanemate vahetu ülalpidamiskohustuse täitmise ulatuse, välja selgitamata. Maakohus ei ole selgitanud välja vanemate varalist olukorda ja kostjale ülalpidamise andmise võimalusi.

1. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja seadusliku esindaja kanda. Maakohus on põhjalikult analüüsinud elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid ning leidnud, et elatise vähendamine on põhjendatud nii elatise määramiseks olevate asjaolude kui ka õigusliku olukorra muutumise tõttu. Maakohus on õigesti märkinud, et kohtul tuleb arvestada ka teiste peres olevate lastega. Muutunud on ka asjaolu, et vanemate teine laps J. D.Q elab alates
2. novembrist 2020 püsivalt hagejaga ja on tema vahetul ülalpidamisel, kuivõrd omandab veel haridust ning on alla 21aastane. Hagejal on

§ 111

lg 2 kohaselt kohustus anda ülalpidamist ka oma alaealise lapse emale kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, kuivõrd emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut teenida. Need on olulised muutunud asjaolud, mida on arvestatud elatise suuruse muutmisel. Arvestades, et

1. septembri 2020 kompromissimääruse tegemisest on möödas kolm aastat, on kostjaga seonduvad kulutused tõenäoliselt vähenenud. See nähtub Justiitsministeeriumi poolt läbi viidud ja
2. a valminud laste reaalsete kulude kohta tehtud uuringu tabelist nr
3. 5 Samuti viibib kostja hageja juures 8 päeva kuus, mida on maakohus õigesti arvesse võtnud. Kompromissimäärusega ei tuvastanud kohus ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid. Sellisel juhul tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Kui kostja väidab, et kulutused lapsele on keskmisest suuremad, siis tuli seda ka tõendada. Maakohtu järeldused kulude tõendamata jätmise kohta on asjakohased. Kostja ei ole ära näidanud, et tema vajadused oleksid suuremad kui keskmisel lapsel. Väited gluteenitalumatusest on paljasõnalised. Laktoositalumatuse osas ei ole tõendatud arvestatavaid lisakulusid. Hageja ei nõustu, et üksnes kostja ema kannab kostja igapäevaseid kulutusi. Kuna kostja veedab hageja juures peaaegu neljandiku kuust, on ka hagejal kulutused lapse toidule, riietele, jalanõudele ning vabaaja tegevustele. Ka hagejal tekivad lapse sünnipäeva pidamisega seotud kulutused. Ebaõige on kostja seisukoht, et maakohus on jätnud asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, muudab Tartu Maakohtu
5. septembri 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-16856 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja elatise 230 eurot kuus alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest
6. septembrist 2024 kuni kostja täisealiseks saamiseni (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad poolte endi kanda.
7. Asja materjalide kohaselt tasub hageja kostjale elatist Tartu Maakohtu
8. septembri 2020 kompromissimääruse alusel (tsiviilasi nr 2-19-16856) 275 eurot kuus. Hageja soovib alates
9. maist 2023 tasuda kostjale elatist

§ 101

järgi arvestatavas summas, mis oli maakohtu otsuse tegemise ajal 121,50 eurot kuus. Hageja tugineb pärast kompromissimääruse tegemist muutunud asjaoludele. Hagejal on XXXXXX sündinud kolmas laps R. D.Q, kostja viibib kohtu määratud suhtluskorra alusel hageja juures 8 päeva kuus, hageja kolmas laps (kostja täisealine õde) on asunud elama hageja juurde, hageja peab pidama ülal enda elukaaslast (R. D.Q ema) kuni lapse R. D.Q kolmeaastaseks saamiseni ning hageja varanduslik olukord ei võimalda enam senises suuruses elatist maksta. Hageja tugineb ka õigusliku olukorra muutumisele ja

§ 2172lg-le 1.

Hageja on kohtumenetluse ajal jätkanud kostjale elatise tasumist

1. septembri 2020 kohtumäärusega kinnitatud kompromissis kokku lepitud ulatuses 275 eurot kuus. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja vajadused ei ole vähenenud ning hageja varaline olukord ei ole halvenenud.
2. septembri 2024 menetlusdokumendis vastates ringkonnakohtu päringule nõustus kostja, et 230 eurot kuus eeldatavasti kataks kostja kulud kuni kostja saab 18-aastaseks.
3. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus on käesolevas asjas ebaõigesti kohaldanud

§ 2172lg-t 1, mille kohaselt, kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, 6 et alates
2. jaanaurist 2022 on vanem kohtulahendi alusel kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kui kohustatud vanem ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga 292 eurot kuus, siis on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
3. septembri 2020 kohtumäärusega ei ole hagejalt välja mõistetud elatist kostja kasuks muutuva suurusena, st miinimummäära või poole töötasu alammäära suuruses, vaid kindla summana kuus, mis on samas ka väiksem kui 292 eurot kuus. Seega ei saa hageja tugineda elatise vähendamist taotledes õigusliku olukorra muutumisele.
4. Nõustuda tuleb maakohtuga, et hagejal on õigus nõuda TsMS § 459 lg 1 alusel
5. septembri 2020 määrusega kinnitatud kompromissis kokku lepitud elatise suuruse muutmist, kui hageja tõendab, et maksete suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud. Maakohus pidas selliseks asjaoluks hagejal XXXXXX lapse R. D.Q sündi, kuid ei ole vaidlustatud otsuses tuvastanud, kas ja millises ulatuses on R. D.Q ülalpidamise vajadus mõjutanud võrreldes
6. septembri 2020 kohtumääruse tegemise ajaga hageja majanduslikke võimalusi kostjale elatise tasumisel. Maakohus arvestas (elatise suuruse arvutamisel

§ 101alusel) Tartu Maakohtu 5.

oktoobri 2022 määrusega kehtestatud suhtluskorraga, mille kohaselt peaks kostja viibima hageja juures keskmiselt 8 päeva kuus. Kostja väidete osas, et ta peab ülal pidama ka oma kolmandat täisealist last J. D.Q-d (sündinud

1. augustil 2004), samuti R. D.Q ema kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, maakohus seisukohta ei võtnud.
2. Riigikohus on
3. juuni 2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-des 36 ja 37 selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud (sh kostja toitumisega seotud kulutused). Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud. Käesolevas asjas ei nähtu kompromissimäärusest, millised asjaolud võeti elatise suuruse kokkuleppimisel aluseks. Ringkonnakohus nõustub kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus jättis asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata, millega rikkus TsMS § 392 lg-t 1 ja §-i
4. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 6 ei ole kohus perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega (vt ka Riigikohtu
5. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 p 11). Maakohus jättis tuvastamata, kas hageja majanduslikud võimalused anda kostjale ülalpidamist on võrreldes
6. septembri 2020 määruse tegemise ajaga muutunud nii oluliselt, et esineb alus hagi täielikuks või osaliseks rahuldamiseks ning jõustunud kohtulahendiga kostja ülalpidamiseks välja mõistetud elatise vähendamiseks. Eelkõige on maakohus jätnud välja selgitamata kostja vanemate varalise olukorra ja hageja majandusliku võimekuse jätkata kostjale elatise tasumist kokkulepitud ulatuses.
7. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb 7 vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu
8. oktoobri
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16). TsMS § 230 lg 4 järgi võib kohus ülalpidamisasjas kohustada pooli esitama andmeid ja dokumente oma sissetulekute ja varalise seisundi kohta ning TsMS § 230 lg 5 järgi nõuda ka ise asjakohast teavet asjakohastelt asutustelt. Vastuseks ringkonnakohtu
10. mai 2024 päringule avaldas hageja, et
11. septembri 2020 määrusega kinnitatud kompromissi sõlmimise ajal oli tema sissetulekuks netopalgana 678,40 eurot ja tema enda kulutuste suuruseks keskmiselt 550 eurot kuus (II kd lk 41). Hageja ei ole kohtule mõistlikult selgitanud, kuidas sai hageja kompromissi sõlmimise ajal sellisest sissetulekust lisaks enda kulude katmisele tasuda elatist ka kahele lapsele: kostjale 275 eurot kuus ja kostja õele J. D.Q-le 200 eurot kuus. Hageja arvestuste kohaselt kulus tal kompromissi sõlmimise ajal enda ja kahe lapse ülalpidamiseks kokku 1025 eurot, mis ületas oluliselt hageja netosissetulekut 678,40 eurot kuus. Sellest saab ringkonnakohus järeldada, et hagejal oli kompromissi täitmiseks ka muud vara, mille arvel lastele (sh kostjale) elatist tasuda. Hageja avaldas ringkonnakohtule, et tema netopalk käesoleval ajal on 950,20 eurot. Seega on hageja enda väidete kohaselt tema kuu netosissetulek võrreldes elatise kompromissi sõlmimise ajaga kasvanud ca 40 %. Hageja väidab, et tema enda väljaminekud on võrreldes eelmise perioodiga kahanenud 550-lt eurolt 478-le eurole. Lisanduvad kulutused lastele: elatis kostjale vastavalt
12. septembri 2020 määrusele 275 eurot kuus, 135 eurot täisealise lapse J. D.Q ülalpidamiseks ja 135 eurot A. D.Q ülalpidamiseks.
13. septembri 2024 menetlusdokumendis avaldas hageja, et laps A. D.Q on saanud
14. septembrist 2024 lasteaia koha ja lasteaias käimisega lisanduvad kulud 81 eurot kuus (lasteaia kohatasu). Seda asjaolu tõendab hageja väljavõttega Tartu haridusteenuste haldamise süsteemist. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et tema väljaminekud on võrreldes
15. aastaga oluliselt tõusnud. Lähtudes hageja enda poolt avaldatust on tema kulutused endale ja kolmele lapsele kokku 1023 eurot, mis on samas suurusjärgus hageja
16. aasta väljaminekutega. Sarnaselt varasemaga ei ole ka käesoleval ajal võimalik kulutusi 1023 eurot kuus (ja lisanduvat R. D.Q lasteaia kohatasu) katta 950, 20 eurosest netosissetulekust. Lapse A. D.Q lasteaia kohatasu on selles vanuses lapse tavapärane kulu, mille kandmise kohustus on A. D.Q mõlemal vanemal ning ei muuda oluliselt hageja avaldatud kulude kogusuurust.
17. Hageja väiteid tema väljaminekute ja sissetulekute suuruse kohta ei tõenda asjas kogutud tõendid, sh hageja pangakonto väljavõtted. Asja materjalide kohaselt on hagejal pangakonto Coop pangas (väljavõte perioodil
18. jaanuar 2023-
19. veebruar 2024, I kd lk 133- 152). Samale kontole laekub hageja töötasu. 14 kuu laekumiste kogusuurus hageja kontole oli 22 316 eurot (kuu keskmine 1594 eurot) ja väljaminekute kogusuurus 22 508, 43 eurot (kuu keskmine 1607 eurot), mis ületab oluliselt hageja väidetavate sissetulekute ja väljaminekute suurust. Hageja väitel on tema ainsaks sissetulekuks töötasu X OÜ-st. Äriregistri andmetel on hageja X OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. See asjaolu ei ole võrreldes kompromissimääruse tegemise ajaga muutunud. Ühingu peamiseks tegevusalaks on veetorustiku ja sanitaarseadmete paigaldus ning ehitiste viimistlus ja lõpetamine. Äriühingu müügitulu oli
20. aastal 81853 eurot ja ärikahjum 3219 eurot. Hageja kinnitas, et ühingul maksuvõlg puudub. Hageja esitatud andmetest ja tõenditest X OÜ majandustegevuse kohta ei nähtu, et ühingu majanduslik olukord on võrreldes
21. aastaga oluliselt muutunud. 8 Ringkonnakohus ei pea asjakohaseks tõendiks X OÜ võlausaldaja XXXXX OÜ saneerimismenetluse dokumente (tsiviilasi nr 2-19-11136). XXXXX OÜ saneerimismenetlus algatati juba
22. aastal, seega oli see asjaolu hagejale teada juba enne
23. septembri 2020 kompromissi sõlmimist. Hageja ei ole selgitanud, milline seos on XXXXX OÜ saneerimiskava täitmise tähtaja pikendamisel 6 kuu võrra ja hageja võimekusel tasuda kostjale elatist
24. septembri 2020 kompromissis kokkulepitud summas. XXXXX OÜ saneerimismenetluses tehtud kohtumäärustega ei saa tõendada elatise maksete suurust mõjutavate asjaolude muutumist TsMS § 459 lg 1 p 1 tähenduses. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ja arvestab ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus loeb hagejale tagastatuks Tartu Maakohtu
25. oktoobri 2019 ja
26. veebruari 2024 kohtumäärused tsiviilasjas nr 2-19-11136 ( TsMS § 238 lg 4).
27. Kostja väitis, et hageja varaline olukord ei ole võrreldes
28. aastaga halvemaks muutunud. Hageja saab lisatulu juurvilja müügist ning on ostnud uuele elukaaslasele
29. aasta jõuludeks uue auto, mida kostja tõendab XXXXXXX talu ja J.J. Facebooki konto väljavõtetega (I kd lk 32-33). Hageja ei ole neid kostja väiteid ja tõendeid vaidlustanud. Hageja kinnitab, et talle kuulub Põlvamaal XXXXXXX kinnistu (II kd lk 42) ja see asjaolu on tõendatud ka kinnistusraamatu väljavõttega. Ringkonnakohus loeb kostja väidetud asjaolud tõendatuks.
30. Oluline on märkida, et hageja jättis kohtule avaldamata, et kohtumenetluse ajal
31. aprillist 2023 kuni
32. augustini 2023 on hageja elukaaslasele J.J.le makstud lasterikka pere toetust igakuiselt 650 eurot, sh kostja laste J. D.Q ja A. D.Q eest. Perioodil
33. septembrist kuni
34. detsembrini 2023 on A. D.Q eest makstud lasterikka pere toetust 216,67 eurot kuus. Makstud toetuste suurused on tõendatud Sotsiaalkindlustusameti
35. augusti 2024 vastusega. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks lasterikka pere toetusega A. D.Q ülalpidamisvajadust kirjeldades arvestanud.
36. Hagejal on küll kolm last, kuid kõige vanem laps J. D.Q, kes elab koos hagejaga, sai täisealiseks enne hagi esitamist
37. augustil 2022.

§ 97

p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama ka laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Samas tuleb ülalpidamiskohustuse täitmisel eelistada alaealist last täisealisele lapsele (

§ 98lg 1).

Seega oli hageja ülalpidamisel hagi esitamise ajal

1. märtsil 2023 kaks alaealist last, mis on samaväärne olukorraga, mis esines kompromissimääruse tegemise ajal.
2. septembri 2024 menetlusdokumendis avaldas hageja, et J. D.Q elab jätkuvalt hageja juures ja on tema ülalpidamisel, samas on J. D.Q sõlmimas kostja emaga kompromissi, et lõpetada J. D.Q-le elatise maksmine. Kostja väidab
3. septembri 2024 menetlusdokumendis vastupidiselt hagejale, et J. D.Q suhtleb nüüd emaga jälle tihedamalt, samuti ööbib teatud päevadel ema juures. J. D.Q koolis ei käi ning ema soovib aidata tütart töökoha leidmisel. Hageja väide, et tema peab üksi oma täisealist tütart ülal pidama, on kohut eksitavad. Tõendatud ei ole J. D.Q ülalpidamise vajadus. Ringkonnakohus leiab, et hageja väited täisealise lapse J. D.Q ülalpidamise osas ei ole aluseks hagi rahuldamisele ja kostjale tasutava elatise vähendamisele. Hageja tugineb hagi põhjendustes ka kohustusele pidada ülal oma elukaaslast J.J. kuni R. D.Q kolmeaastaseks saamiseni (XXXXXXX). Hageja on viidanud

§ 111

lg-le 2, mille kohaselt on lapse isa kohustatud andma lapse emale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni kui lapse emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et lapse eest hoolitsemise tõttu ei ole J.J.l võimalik sissetulekut saada. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid J.J. 9 ülalpidamisvajaduse suuruse kohta. Hageja esitas ringkonnakohtu ettepanekul ülevaate oma väljaminekutest (II kd lk 41-42), millest ei nähtu väljaminekuid J.J. ülalpidamiseks (vt ka käesoleva otsuse p 11). Kuivõrd R. D.Q sai septembrist 2024 lasteaiakoha, ei ole hageja elukaaslasel takistusi endale ülalpidamist teenida.

1. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole täitnud enda tõendamiskoormist ega tõendanud enda väiteid, et võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga muutunud hageja leibkonna koosseis ja majanduslik olukord ei võimalda hagejal jätkata kostjale elatise tasumist
2. septembri 2020 määrusega kinnitatud kompromissi alusel 275 eurot kuus. Hageja ei ole tõendanud, et tema XXXXXXXX sündinud poeg A. D.Q jääb võrreldes kostjaga halvemasse olukorda, kui hageja jätkaks kostjale elatise tasumist senises ulatuses.
3. Ringkonnakohus möönab, et muutunud asjaoluks võrreldes
4. aastaga on see, et vastavalt Tartu Maakohtu
5. oktoobri 2022 määrusele tsiviilasjas nr 2-22-24 viibib kostja hageja juures aasta jooksul keskmiselt 8 päeva kuus ning selle asjaoluga peaks kohus elatise muutmisel arvestama. Olukorras, kus hageja ei ole oma sissetulekute ja varandusliku olukorra kohta andnud kohtule selgeid ja usutavaid andmeid, ei pea ringkonnakohus erinevalt maakohtust põhjendatuks üksnes suhtluskorra muutumise tõttu asendada
6. septembri 2020 määrusega kostja kasuks välja mõistetud elatise suurus

§ 101

lg-te 3-6 alusel arvestatud elatisega, mis vähendaks poolte vahel kokkulepitud ja hageja poolt kostjale makstavat elatist oluliselt. Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga, samas vanematele on lapsega suhtlemine nii õigus kui ka kohustus (

§ 143lg 1).

Suhtluskorra kohaselt viibib kostja hageja juures nädalavahetustel ja koolivaheaegadel, kostjal ei ole vahelduvat elukohta, mis mõjutaks suuremal määral ülalpidamiskohustuse jaotust vanemate vahel. Kuigi kehtiva

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvestatud summa (arvestades lõike 6 järgi ka lapse viibimise aega kohustatud vanema juures), ei saa sellest järeldada, et elatist ei või välja mõista kindla summana või et kindla summana välja mõistetud elatist tuleks muuta eelistatult muutuvaks suuruseks. Kohus võis ja võib ka

§ 101lg 2 järgi elatise välja mõista kindla summana.

1. Ringkonnakohus leiab siiski, et elatise vähendamiseks on võimalik kaaluda järgnevat valemit. Jagades kompromissimäärusega hagejalt välja mõistetud elatise 275 eurot kuus keskmise päevade arvuga ühes kuus (30 päeva), kujuneb ühe päeva elatise suuruseks 9,17 eurot kuus. Kui arvestada, et käesoleval ajal viibib kostja hageja juures keskmiselt 8 päeva kuus, tuleks hagejal selle arvestuse kohaselt tasuda kostjale elatist 22 päeva eest, st 201,74 eurot kuus. Hageja on ise avaldanud, et perioodil 2020–2024 on elukallidus tõusnud ja tarbijahinnaindeks muutunud 38, 9 % (II kd lk 41 pöördel), seega tuleks elatise vähendamisel arvestada teatud ulatuses ka elukalliduse tõusuga. Sellises olukorras ei saa eeldada, et kostja vajadused on samal perioodil vähenenud. Kostja nõustus
2. septembri 2024 menetlusdokumendis, et kohus vähendab elatise 230 euroni kuus. Arvestades eeltoodut ja kostja seisukohta vähendab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
3. septembri 2020 määrusega kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust 230 euroni kuus. Ringkonnakohus mõistab vähendatud suuruses elatise välja alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest
4. septembril 2024 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Asja materjalide kohaselt on hageja kostjale käesoleva ajani elatist tasunud
5. septembri 2020 määrusega ettenähtud suuruses. Elatis on mõeldud katma lapse igapäevaseid jooksvaid kulusid ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Elatise suuruse vähendamine ei või kaasa tuua olukorda, kus pärast elatise vähendamise kohtuotsust laps pikema aja vältel elatist jooksvate kulude katteks nn ettemaksu tõttu ei saa. Igapäevaseks ülalpidamiseks vajalike 10 vahendite tagamiseks on keelatud ka ülalpidamisnõuete tasaarvestamine (VÕS § 200 lg 1 p 1). Ringkonnakohus leiab, arvestades asjas kogutud tõendeid, et hageja varaline olukord võimaldab temal tasuda kostjale elatist 230 eurot kuus. Hageja nõustus 20. septembri 2024 menetlusdokumendis maksma kostjale elatist perioodil 1. aprill 2024 kuni 31. detsember 2024 150 eurot kuus ning alates 1. jaanuarist 2025 kuni kostja täisealiseks saamiseni 175 eurot kuus, mis indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026) vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

Kostja ei ole hageja pakutud ulatuses elatise vähendamisega nõustunud. Hageja seisukoht, et tegemist on keskmise lapse vajadustest suurema elatise välja mõistmisega, on ekslik. Tegemist on jõustunud kohtumäärusega hagejalt välja mõistetud elatise suuruse muutmisega ning seda saab teha üksnes juhul, kui oluliselt on muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud (TsMS § 459 lg 1 p 1). Hageja väidetud ulatuses ei ole maksete suurust mõjutavad asjaolud muutunud. Ringkonnakohus rahuldab hagi ja apellatsioonkaebuse osaliselt. 19. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 11